← Eesti

2-10-54396/15

Obsah (12)§ 415§ 142§ 416§ 420§ 442§ 187§ 314§ 444§ 468§ 162§ 1741§ 175

2-10-54396 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht 7. november 2011.a Tartu Tsiviilasja number 2-10-54396

§ 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1, § 442 lg 6).

Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (

§ 142lg 1, 2).

Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule (

§ 416lg 2, § 340).

Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (

§ 420lg 1, § 630 lg 3, § 632 lg 1, § 633 lg 1).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 442lg 6, § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

HAGEJA NÕUE AS Krediidikassa esitas Tartu Maakohtusse hagi Taivo Visla vastu põhivõla 5 289.29 krooni /338.05 euro, intressi 1 002.45 krooni/64.07 euro ja viivise 4 285.84 krooni/273.92 euro väljamõistmiseks, kokku 10 577.58 krooni/676.03 eurot. Võlgnevus on tekkinud AS Krediidikassa ja Taivo Visla vahel 22.04.2008.a sõlmitud laenulepingust nr

  1. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus kohustas kostjat, Taivo Vislat tulema 18.10.2011.a kohtuistungile Tartu Maakohtusse Kalevi 1, Tartus. Toimiku materjalidest nähtub, et kostja on kohtukutse avanud avalikus e-toimiku süsteemis 10.06.2011.a, kell 22.
  2. Kohus loeb

§ 314lg 5 alusel kostjale kohtukutse kätte toimetatuks.

Kostja kohtuistungile ei ilmunud ja kohtule oma mitteilmumise põhjusest ei teatanud. Hageja esindaja Agu Eichenbaum taotles kohtuistungil teha asjas tagaseljaotsus ja esitatud hagi rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 413 lg 1 kohaselt, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et hagi kuulub tagaseljaotsusega täies ulatuses rahuldamisele.

§ 444

lõike 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Vastavalt

§ 468

lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele. MENETLUSKULUDE JAOTUS Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus

§ 162

lõikest 1 ning § 173 lg 1, 4.

§ 1741

lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduselt tasutud riigilõiv 1 200 krooni /76.69 eurot ja õigusabikulud 2 500 krooni/159.78 eurot. Hageja poolt tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest, mistõttu tuleb kostjalt menetluskuluna hageja kasuks välja mõista riigilõiv 76.69 eurot. Tulenevalt

§ 175

lõikest 1 leiab kohus, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses kostjalt väljamõistmist. Arvestades nõude suurust ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keerukas ega mahukas ja hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud hagiavalduse koostamise ning kahel kohtuistungil osalemisega, kus ei toiminud sisulist vaidlust, kuna kostja kohtuistungitele ei ilmunud, peab kohus põhjendatud õigusabi kuluks 100 eurot. Hageja menetluskuludeks kokku on käesolevas asjas seega 176.69 eurot (76.69 + 100). Kohus mõistab nimetatud kulu kostjalt hageja kasuks välja. Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.