) § 444 lõike 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Kohus kohustas kostjat hagi menetlusse võtmise määruses vastama hagile 20 päeva jooksul pärast nõude kättesaamist. Kohus hoiatas, et kui kostja kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud kostjale isiklikult allkirja vastu 27.05.2011. Kostja ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks.
lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud osaliselt. Tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 397 lg-st 1 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Hageja nõuab hagis kostjalt intressi 257.95 euro väljamõistmist eralaenu tingimuste alusel. Nimetatud tingimuste kohaselt lisatakse üldisele võlasummale igakuiselt kuuintress, mille määra hagejal on õigus muuta krediidipoliitiliste otsuste, laenukulude või muude kulude muutumise tõttu, mida krediidiandja ei saanud ette näha lepingu sõlmimise ajal. Peale lepingu lõpetamist jäävad krediiditingimused rakendatavates osades kehtima seni, kuni võlg on täielikult tasutud. Hagiavaldusest nähtub, et intressi arvestamise perioodiks on ajavahemik 23.07.2008 (päev pärast lepingu ülesütlemist) kuni 28.04.2011 (hagiavalduse koostamise aeg). VÕS §-s 397 sätestatud laenu kasutusintress on tasu raha kasutamise eest. Leppides kokku eelnimetatud sätte alusel intressi laenu kasutamise eest, on pooled leppinud kokku lepingujärgse tasu laenu kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul. Kui laenu kokkulepitud ajaks ei tagastata, kaotab laenaja laenatud raha kasutamise aluse ja rikub oma lepingust tulenevat laenu tagastamise kohustust. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine seega tulenevalt VÕS §-st 397 õigusliku aluse. Kuivõrd laenuleping öeldi 22.07.2008 üles, siis on hageja kaotanud õiguse intressi arvestamiseks pärast võlasuhte lõppemist. Kuna kostja kohustamine intressi maksmiseks ka pärast lepingu lõppemist on seaduse olulisest põhimõttest kõrvale kalduv, siis tuleb hageja intressinõue jätta rahuldamata. 2 Hageja nõue kostjalt tagastamata laenusumma ning kahju sissenõudmise osas kuulub rahuldamisele VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1, 3, 4, 6, § 101 lg 2, § 108 lg 1, § 115 lg 1, § 396 lg 1 ja § 397 lg 1 alusel. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus 1 278.23 eurot ja kahju 119.88 eurot, kokku 1 398.11 eurot.
lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus
lõikest 1 ning § 173 lg 1, 4.
lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Vastavalt
lg 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, so. 84 % nõudest, jätab hageja menetluskulud 84% ulatuses kostja kanda ja 16% ulatuses hageja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Kohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduselt tasutud riigilõiv 319.55 eurot ja õigusabikulud 260 eurot. Hageja poolt tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest. Tulenevalt
lõikest 1 leiab kohus, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses kostjalt väljamõistmist. Arvestades nõude suurust ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keerukas ega mahukas ja hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega, peab kohus põhjendatud õigusabi kuluks 50 eurot. Hageja menetluskuludeks kokku on käesolevas asjas seega 369.55 eurot (319.55 + 50). Kohus, rahuldades hagi osaliselt, mõistab
lg 3 alusel hageja taotlusel kostjalt välja menetluskuluna 310.42 eurot (84 % 369.55 eurost). Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.