Obsah (8)

§ 113§ 132§ 128§ 1043§ 127§ 1045§ 129§ 82

2-11-18276 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht 02. november 2011. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-18276 Tsiviilasi Evelyn

§ 113

võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Võlaõigusseaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Võlaõigusseaduse § 94 intressimäär on Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatavale viimane intressimäärale. Vastavalt väljaandes Ametlikud teadaanded avaldatule on Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatavale viimane intressimäära 1%. Seega on intressi määr aastas 8% ja päevas 0,02%. Vastavalt Võlaõigusseaduse § 82 lg 7 muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja 3 möödumisel. Kui kohustuse täitmise tähtaega ei ole kindlaks määratud võib kohustuse täitmist nõuda mõistlikult vajaliku tähtaja jooksul. Seega kuna kostja on kohustust rikkunud on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist

§ 113kindlaks määratud määras alates kohustuse sissenõutavaks muutumise päevast.

Nõue muutus sissenõutavaks

1. oktoobril
2. Käesoleva hagiavalduse päeva seisuga (20.04.2011) on viivitatud päevade arv 184 päeva. Viivise määr päevas on 639,10 eurot X 0,02% = 0,13 eurot. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on viiviste summa kokku 0,13 X 184 = 23,92 eurot. 03.08.2011 esitatud hageja täiendavates seisukohades asus hageja sisukohale, et

§ 132

kg 4 järgi on hagejal õigus kostjalt sõiduki parandamise aja eest saamata jäänud kasutamiseeliste hüvitamist, milleks on tal selle lepinguperioodi eest saamata jäänud tasu. Hageja esitas kohtule tõendina Lääne Prefektuuri vastuse väärteoasjas nr * /tl 9/, garantiikiri /tl 10/, hinnapakkumine /tl 11/, arve nr * /tl 12/, töövõtuleping nr * /tl 13-15/, töövõtulepingu nr * lõpetamine /tl 16/, kviitung /tl18/, õigusvastase teoga tekitatud kahju hüvitamise nõue /tl 19-20/, vastus kahju hüvitamise nõudele /tl 21/, vastus 10.06.2010 /tl 65/, teade 10.06.2010 /tl 66/, Kohtuistungil jäi hageja esitatud hagi juurde. Kostja kirjalikud vastuväited, kostja poolt esitatud tõendid ja kostja seisukoht kohtus 30.05.2011 esitas kostja kohtule kirjaliku vastuse /tl 45-46/. Kostja tunnistab esitatud hagi osaliselt. Kostja tunnistab, et on nõus hüvitama otsese varalise kahju summas 2000 krooni. 12.07.2011 esitatud vastuses hagile on kostja seisukohal, et talle ei saa panna kohustust hüvitada kahju, mis on tekkinud poolte kokkuleppel lõpetatud töövõtulepingust. Puudub põhjuslik seos hagejale tekkinud kahju ja kostja tegevuse vahel. Alusetu on hageja poolt esitatud nõue saamata jäänud tulu osas summas 6000 krooni. Deliktiõiguse järgi ei saa nõuda üldjuhul puhtmajandusliku kahju hüvitamist. Omanikule tuleb hüvitada asja taastamise kulud, mida kostja on nõus tegema summas 2000 krooni. Menetluskulude väljamõistmiseks on ette nähtud eraldi menetlus. Käesolevas menetluses ei saa õigusabi kulusid välja nõuda kahju hüvitamise sätete alusel. Kuna kostja vaidleb vastu põhinõudele, siis on alusetu ka viivise nõue. 02.09.2011 kostja vastuses vaidleb kostja vastu hageja nõudele saamata jäänud tasu hüvitamisele

§ 132lg 4 alusel.

Tuleb eristada saamata jäänud tulu ja kaotatud kasutuseelise hüvitamist. Saamata jäänud tulu ei saa käsitleda saamata jäänud kasutamiseelisena. Hageja ei ole tõendanud otsese varalise kahju kandmist. Hageja poolt on tõendamata varaline kahju summas 127,82 eurot (2000 krooni). Kohtuistungil jäi kostja kirjalikult esitaud seisukohade juurde ja palus jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Juhul kui kohus rahuldab hagi nii nagu kostja on pakkunud kompromissettepanekus, siis palus kostja jätta menetluskulud hageja kanda, kuna tema ei nõustunud kompromissiga. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas 4 Kohus, ära kuulanud pooled ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et esitatud hagi tuleb rahuldada osaliselt. Võlaõigusseaduse (edaspidi

) § 127 lg 4 järgi isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Pooled ei vaidle alljärgnevate asjaolude üle: 1) Kahjujuhtum leidis aset 11.06.2010 2) 11.06.2010 pani kostja toime õigusvastase teo, mille tagajärjel rikkus tahtlikult hagejale kuuluva sõiduauto, mistõttu hageja ei saanud sõiduautot kasutada. 3) Hageja ja * vahel oli sõlmitud töövõtuleping. Eeltoodust tuleneb, et kostja õigusvastase käitumise ja hagejal tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osas, milles hageja nõuab sõiduki kahjustamisega põhjustatud otsest varalist kahju summas 127,82 eurot (2000 krooni). Kostja on nimetatud asjaolu omaks võtnud 30.05.2011 kohtule esitatud kirjalikus vastuses /tl 46/ ja 12.07.2011 esitatud vastuses /tl 60/. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 231 lg 3 kohaselt omaksvõtu võib tagasi võtta üksnes teise poole nõusolekul või juhul, kui tagasivõttev pool tõendab, et väide asjaolu olemasolu või puudumise kohta, mis omaks võeti, ei vasta tõele ja omaksvõtt oli tingitud ebaõigest ettekujutusest asjaolust. Sel juhul ei loeta asjaolu omaksvõetuks. 02.09.2011 kostja kirjalikus vastuses asus kostja seisukohale, et hageja poolt on tõendamata otsene varaline kahju summas 127,82 eurot /tl 80/. Hageja pool ei andnud 13.10.2011 toimunud istungil nõusolekut omaksvõtu tagasivõtmiseks /tl 110/. Samuti ei ole kostja pool tõendanud, et tõele ei vasta otsene varaline kahju summas 127,82 eurot. Tõsiseltvõetavad ei ole kostja väited selles, et tegemist oli ebaõige ettekujutusega õiguslikest alustest, mida hageja esitas hagis. Kostjat on kogu menetluse kestel ja ka kohtueelses menetluses nõustanud ja esindanud vandeadvokaat /tl 110/. Hageja on kogu menetluse kestel olnud seisukohal, et 127,82 euro puhul on tegemist otsese varalise kahjuga. Nimetatud seisukohta hageja muutnud ei ole, seega ei ole hageja loonud ebaõigeid ettekujutusi nimetatud asjaolust. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi summas 127,82 eurot. Kohus nõustub hageja seisukohtadega selles, et hageja ei pea esitama tõendeid selle kohta, et hageja on tasunud auto remondi teostajale 2000 krooni. Kostja ei ole vaidlustanud hinnapakkumist /tl 11/. Hinnapakkumise järgi on kogu remonttööde maksumuseks 12 322 krooni. Seesam Rahvusvahelise Kindlustuse AS poolt väljastatud garantiikirja nr * / tl 10/ kohaselt garanteerib Seesam taastusremondi tasumise summas 10 311 krooni ja omavastutuse summas 2000 krooni tasub remondi teostajale Evelin Tohv (praegune perekonnanimi Adamson /tl 17/). Riigikohus on oma lahendites korduvalt rõhutanud, et kahju hüvitamise nõuet ei saa jätta rahuldamata ainuüksi põhjusel, et remondi kulusid ei ole veel kantud. Samuti ei välista kahjuhüvitise väljamõistmist, arvestatuna kalkulatsiooni alusel, asjaolu, et asi on korda tehtud. (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-55-11) Nõude esitamisega seonduvad õigusabikuludele on kostja vastu vaielnud põhjendusel, et tegemist on menetluskuludega, mille väljamõistmist võib nõuda alles pärast kohtumenetluse lõppemist. Kostja on seisukohal, et kahju hüvitamise sätete alusel puudub hagejal õigus kulusid nõuda. 5 Kohus leiab, et hageja nõue õigusabi kulude osas kohtueelses menetluses tuleb rahuldada järgmiste sätete alusel.

§ 128

lg 3 järgi otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Riigikohus oma lahendi nr 3-2-1-138-10 punktis 27 märkinud, et nõude esitamisega seotud kulude hüvitamiseks on ette nähtud eriregulatsioon TsMS § 174 lg-s 7, mille järgi ei või menetlusosaline menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt ega seal määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil. Seega ei saa hagiga nõuda selliste nõude esitamisega seotud kulude hüvitamist, mille väljamõistmist saab menetlusosaliselt nõuda kohtuotsuses tehtud menetluskulude jaotuse alusel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (TsMS § 174). Sellisteks kuludeks, mida ei saa menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt nõuda, on TsMS § 144 p 1 ja § 175 lg 1 järgi ka lepingulise esindaja kulud menetluses. Need on kulud alates hagiavalduse või muu kohtule esitatava menetlusdokumendi koostamisest, st erinevalt hagejast leiab kolleegium, et hagi ettevalmistamise ja koostamise kulusid hagimenetluses kahjuhüvitisena TsMS § 174 lg-st 7 tulenevalt nõuda ei saa, vaid need saab esitada menetluse n.ö võitmise korral sissenõudmiseks menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt ka Riigikohtu

1. juuni
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-63-10, p 12). Sama lahendi p 29 kohaselt kolleegiumi arvates võib advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid. Professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis on seega vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad. Hageja on oma õigusabikulude nõuet põhjendanud asjaoluga, et kostjale on selgitatud väärteoasja nr 257010002899 menetluse lõpetamisel kahju vabatahtlikku hüvitamist /tl 9/. Kostja kahju hüvitanud ei ole. Hageja on kohtuväliselt korduvalt pöördunud kostja poole kahju hüvitamise nõudega, kasutades selleks professionaalset õigusabi. Hageja on esitanud Advokaadibüroo Oberg&Partnerid OÜ kassa sissetuleku kviitungi
3. oktoobrist 2010 summale 2000 krooni /tl 18/. Selgituseks on märgitud – õigusabi nõudes Tiia Lepik vastu ja 05.10.2010 kahju hüvitamise nõude /tl 19-20/. Kohus, juhindudes

§ 128

lg 3 ja Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-138-10, leiab, et hageja kulutused õigusabile kohtueelses menetluses on mõistliku suurusega ning on aidanud teha mõistlikke kohtuväliseid toiminguid. Hageja püüd lahendada vaidlus kohtuväliselt, arvestades, et hageja on kohtuväliselt esitanud samad nõuded, mis kohtulegi, on aktsepteeritav ja kuulub hüvitamisele. Tegemist on kulutustega, mis on otseselt suunatud kahju hüvitamisega seotud nõude esitamisele. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 127,82 eurot (2000 krooni). Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja ja Solat Team OÜ vahel oli sõlmitud töövõtuleping. Hageja väidetel lõpetati temaga leping Solar Team OÜ algatusel, kuna ta ei saanud kasutada isiklikku sõiduautot ning seega täita endale võetud kohustusi. Hageja on tõendina esitanud töövõtulepingu, töövõtulepingu nr 8 lõpetamise, 10.06.2010 teade /tl 66/ ja vastus 10.06.2010 /tl 65/. Kostja on seisukohal, et kuna hageja poolt kirjalikult esitatud tõendid kinnitavad, et teade ja vastus on koostatud 10.06.2010, siis nimetatud tõendid ei kinnita 6 hagejal tekkinud kahju, kuna kahjujuhtum ise leidis aset 11.06.

1. Töövõtulepingu nr * lõpetamise kohaselt ei nähtu, et töövõtuleping on tellija poolt üles öeldud, järelikult on leping lõpetatud poolte kokkuleppel. Pooled ei vaidle selle üle, et kahjujuhtum leidis aset 11.06.2010.a. Kahju hageja varale – sõiduautole, põhjustas kostja. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et hageja ei saanud kasutada sõidukit *, registreerimismärgiga * oma majandustegevuses pärast kahjujuhtumi toimumist /tl 109/. Hageja lepinguline esindaja väitis kohtuistungil, et ekslikult on teate /tl 66/ ja vastuse /tl 65/ peale märgitud kuupäev 10.06.
2. Kohus leiab, et arvestades asjaolusid, mida pooled ei ole vaidlustanud, tuleb tõendina mitte arvestada hageja poolt esitatud teadet ja vastust. Kostja on seisukohal, et kuna töövõtuleping ei ole * poolt üles öeldud, siis järelikult on leping lõpetatud poolte kokkuleppel ja kostjal ei lasu kahju hüvitamise kohustust /tl 59/. Kostja väide, et hageja kasutuses oli teine sõiduauto – mikrobuss, on tõendamata ja paljasõnaline /tl 109/. Vastavalt TsMS § 5 lg 2 pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et hageja kasutuses oli veel teisigi sõiduvahendeid, millega ta oleks saanud täita endale võetud töövõtulepingut. Kohtule esitatud töövõtulepingu nr 8 lõpetamisest nähtub üheselt, et kuna töövõtjal puudub võimalus kasutada isiklikku sõiduautot *, registreerimismärgiga *, siis lõpetatakse temaga töövõtuleping alates 11.06.
3. Kohtu hinnangul omab lepingu lõpetamisel tähtasust asjaolu, et hageja ei saanud kasutada sõiduautot. See, et leping lõpetamisel on mõlema poole allkirjad ning asjaolu, et * poolt ei ole hagejale lepingut üles öeldud, ei muuda fakti, et hagejal ei olnud kostja käitumise tõttu võimalik sõiduautot kasutada. Kohus on juba eelpool märkinud, et kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et autot ei saanud kasutada alates kahjujuhtumist /tl 109/. Seega on tõendatud, et hageja ja * vahelise töövõtulepingu lõpetamise põhjuseks oli asjaolu, et kostja poolt hageja autole tekitatud kahju tagajärjel ei saanud hageja kasutada sõiduautot
4. juunist
5. Hageja on kogu menetluse kestel olnud seisukohal, et kostja kahjustas talle kuuluvat sõidukit, ja ta ei saanud sõidukit kasutada ning seetõttu ei saanud ta täita endale töövõtulepinguga võetud kohustusi. Hageja on esitanud töövõtulepingu /tl 13-15/, mille p 2.
6. järgi hageja pidi teostama välimüüke talle kuuluva sõidukiga (*). Hageja pidi lepingu p 2.
7. kohaselt töö teostama ajavahemikul 01.06.2010 – 30.06.
8. lepingu p 3.
9. järgi oli tasu 18 000 krooni. Hagi kohaselt on päeva tasu 600 krooni. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja päeva tasu arvestusele 18 000:30 = 600 krooni. Hageja nõuab tasu hüvitamist 10 päeva eest so periood, mil sõiduk oli remondis. Kostja ei ole vaidlustanud, et sõiduk oli remondis 10 päeva. Hageja on esialgses hagis esitanud nõude 6000 kroonile kui saamata jäänud tulule ja 03.08.2011 kohtule esitatud hagiavalduse täiendavates põhjendustes kui saamata jäänud kasutamiseeliste hüvitamist. Kostja on 12.07.2010 esitatud vastuses seisukohal, et hagejal ei ole õigus nõuda saamata jäänud tulu. Deliktiõiguse järgi puhtmajandusliku kahju hüvitamist üldjuhul nõuda ei saa. 02.09.2011 esitatud vastuse järgi tuleb eristada saamata jäänud tulu ja kaotatud kasutuseelise hüvitamist. Väär on hageja arvamus, et saamata jäänud tulu saaks käsitleda kui saamata jäänud kasutamiseelist. Eeltoodu alusel leiab kostja, et hageja nõue 383,47 (6000 krooni) euro hüvitamiseks

§ 132lg 4 alusel tuleb jätta rahuldamata. 7 Ts

MS § 438 lg 1 sätestab, et otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Seega õigusnormi kohaldamise otsustab kohus.

§ 1043

järgi teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.

§ 127

lg 2 kohaselt kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Kohus nõustub kostjaga selles, et üldjuhul ei vastuta kahju tekitaja deliktiõiguse järgi nn puhtmajandusliku kahju eest, vaid üksnes konkreetsete õigushüvede kahjustamise eest, st deliktiõiguslikult ei ole kaitstud vara kui selline. Deliktide puhul, kus teo õigusvastasus tuleneb kahjulikust tagajärjest, muu hulgas

§ 1045

lg 1 p 5 nimetatud õigushüve kahjustamisest, on üldjuhul kaitse eesmärk

§ 127

lg 2 mõtte kohaselt piiritletud 7.ptk sätetega (

§ 129

-132), mis reguleerivad hüvitisnõude ulatust kahjustatud õigusobjektide liikide kaupa. Deliktiõigusliku omandi kaitse eesmärk ei ole kannatanu kaitsmine omandi rikkumisega kaasneva puhtmajandusliku kahju eest, seetõttu ei kuulu omandi rikkumise korral

§ 127

lg 2 ja 132 kohaselt hüvitamisele omandi rikkumise tagajärjel omaniku poolt saamata jäänud tulu, mida omanik oleks teeninud kui omandi rikkumist ei oleks olnud. Kohus nõustub kostjaga selles, et hageja on saamata jäänud tulu tõlgendanud kui saamata jäänud kasutuseelist, mis aga ei ole kooskõlas

§ 132lg 4 mõttega.

Kohus ei nõustu hagejaga selles, et tegemist on valdusõiguse rikkumisega. Valduse all

§ 1045lg 1 p 5 all tuleb mõista valdust Asjaõigusseaduse § 32 tähenduses.

Seda kostja poolt rikutud ei ole. Eeltoodu alusel ei saa nõuda ka kasutuseelise hüvitamist. Nimetatud põhjendustel jätab kohus rahuldamata hageja nõude 383,47 euro (6000 krooni) saamiseks.

§ 113

lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kostja ei ole vaidlustanud viivise määra 0,02% päevas.

§ 82

lg 7 sätestab, et kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. Õigusvastase teoga tekitatud kahju hüvitamise nõude kohaselt /tl 19-20/, palus hageja kostjal tasuda hüvitis

1. oktoobriks
2. Kostja kahju ei hüvitanud. Kohtuotsuse tegemise seisuga on kostja olnud viivituses 380 päeva. Kohus on rahuldanud hagi summas 255,64 eurot. Viivis 0,02% päevas on 0,05 eurot. Viivis kokku on (0,05x380) 19 eurot. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja viivisenõue 0,02% sissenõutavaks muutunud nõudest kuni nõude täitmiseni on kooskõlas TsMS §
3. 8 Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1, 2 ja 4 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus peab õiglaseks jätta käesolevas vaidluses menetluskulud poolte endi kanda. Vastavalt TsMS §-le 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on sätestatud TsMS §
4. Ruth Sild Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 9