lg 1 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.
Seega on kostja, kui laste I-I, K-T ja S-S isa, kohustatud neid ülal pidama.
lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.
lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.
lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
järgi on 2011.a 139,01 eurot ühe vanema kohustus tasuda elatist ühe lapse ülalpidamiseks. Kuna hageja palub välja mõista kostjalt elatise alla miinimummäära, siis hageja ei pea tõendama laste peale tehtavaid kulutusi. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks töövõimetu. Kostja ei ole tõendanud, et tal puudub sissetulek või tema varaline olukord ei võimalda laste ülalpidamist toetada seaduses ettenähtud määras. Seega leiab kohus, et kostja on töövõimeline. Kostjal tuleb tagada oma laste minimaalsete vajaduste rahuldamine vastavalt
ga kehtestatud määrades. Lähtudes laste vajadustest, leiab kohus, et kostjalt kuulub väljamõistmisele elatis 127,82 eurot kuus ühe lapse ülalpidamiseks, kokku 383,46 eurot. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.