Tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord Taavi Tamm võib kohtuotsuse peale esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud 28.08.2007 sõlmisid pooled laenulepingu nr xx-xxxxxx-xx, mille alusel hageja andis kostjale laenu summas 50 000.- kr, intressimääraga 18% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 01.09.2010. Hageja kandis laenusumma kostja arveldusarvele. Lepingu kohaselt kohustus kostja laenusumma tagastama iga kuu 01.kuupäeval. Kostja jäi lepingu laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 01.04.2010. Alates 01.04.2010 kuni 01.09.2010 kostja laenu täies ulatuses tagasi ei maksnud, olles viivituses 6 üksteisele järgneva intressi maksega. Lepingu p 10 kohaselt oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt järgnevast päevast arvates
07.03.2008 sõlmisid pooled vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu nr xx-xxxxxx-xx, mille alusel andis hageja kostja kasutusse Visa Classic Rev* (P) kaardi, mis oli seotud limiidikontoga nr xxxxxxxxxxxx ja teenindava arvelduskontoga nr xxxxxxxxxxxx ning võimaldas kostjale krediidilimiidi tehingute teostamiseks 15 000.- kr ulatuses ning intressimääraga 16% aastas. Tagatiseks oli kostja igakuine laekumine. Pooled leppisid kokku lepingu sõlmimisel, et kostja kohustub kasutuses oleva krediidilimiidi eest tasuma intressi iga kuu 01.ndal kuupäeval. Lepingu kohaselt kohustus kostja hoolitsema selle eest, et maksepäeval oleks arvelduskontol intressi debiteerimiseks piisavalt vaba raha. Tähtpäevaks tasumata summalt oli hagejal õigus arvestada viivist
Kostja jäi intressi maksete tasumisega võlgnevusse alates 01.04.2010. 01.04.2010-01.09.2010 kostja intressi makseid ei tasunud. 01.04.2010-01.06.2010 kostja kaardikasko makseid ei tasunud. 07.06.2010 saatis hageja kostjale lepingute ülesütlemise kirja, tähtajaga tasuda jooksev võlgnevus hiljemalt 22.06.2010 ja hoiatusega juhul, kui kostja võlgnevusi nimetatud kuupäevaks ei kustuta, öeldakse leping seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles.01.09.2010 lõppes lepingu 1 tagastamise lõpptähtpäev. 23.09.2010 sulges hageja lepingu 2 kasutuslimiidi ja kandis võla uue lepingu nr xxxxxxxx-xx alla. 14.10.2011 seisuga moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku 813,83 eurot. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esindaja S.Kark palub
§-de 8 lg 2; 76 lg-te 1, 2; 101 lg 1 p-de 1, 6; 113 lg 1 alusel kostjalt välja mõista 728,08 eurot ja viivis protsendina (EKP intress + 7% aastas) alates 15.10.2011 kuni põhinõude ( 556,80 eurot) täitmiseni ASi Swedbank kasuks. Menetluskulud jätta kostja kanda. Välja mõista kostjalt riigilõiv 115,04 eurot ASi Swedbank kasuks. Välja mõista viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni
Kostja vastuväited Kostja kohustus kohtule kirjalikult vastama 09.11.2011. Nimetatud kuupäevaks kostja kohtule kirjalikult ei vastanud. Kohtuotsuse põhjendus
sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p-d 1, 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamiseks korral nõuda viivist.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 01. jaanuari ja 01.juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi kuni käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud suuruseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud hagile lisatud dokumentaalsete tõenditega ning on võimalik hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Hageja on andnud nõusoleku asja lahendamiseks tagaseljaotsusega. Menetluskulude jaotus Menetluskulud kuuluvad jätmisele kostja kanda. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.