← Eesti

2-11-40647/4

Obsah (6)§ 97§ 100§ 99§ 101§ 102§ 108

2-11-40647 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht 25. oktoober 2011. a, Jõgeva kohtumaja, Pargi 1 Jõgeva Tsiviilasja nu

§ 97

p-le 1 on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist.

§ 100

lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Kehtiva

§ 99

kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ja seejuures arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

§ 101

lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 11.06.2009. a määrusega nr 90 on alates 01.07.2009.a ühe kuu töötasu alammääraks kehtestatud 278,02 eurot. Seega peab lapsele makstav elatis olema vähemalt 139,01 eurot kuus. Kxxxx Vxxxx nõuab lapsele elatist seadusega ettenähtud alamäära ulatuses. Kohus leiab, et elatise vajadust sellises ulatuses ei tule eraldi põhjendada ega dokumentaalselt tõendada. Antud juhul ei ole teada asjaolusid, mis võiks

§ 102

lg 2 järgi olla aluseks kostjalt elatise väljamõistmata jätmiseks või väljamõistmiseks allapoole seadusega sätestatud elatise alammäära. Lähtudes eeltoodust mõistab kohus kostjalt lapse ülalpidamiseks välja elatise 139,01 eurot kuus alates hagi esitamisest, s.o alates 31.08.2011.a. Kohus mõistab elatise välja lapse kasuks, sest laps on õigustatud isikuks vastavalt

§ 97p 1. Kohus määrab elatise tasumise osas kindlaks otsuse täitmise korra vastavalt Ts

MS § 445 lg 1: kostjalt välja mõistetud elatis tuleb Kxxxx Vxxxxx taotlusel tasuda igakuiselt Kxxxxx Mxxxxx Jxxxx arveldusarvele. Hageja esindaja taotles kostjalt elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt alates oktoobrist 2010. a. Kohus leiab, et nõue on põhjendatud.

§ 108

sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Eelpool leidis kohus, et kostja ei ole täitnud lapse ülalpidamiskohustust. Kostja on seadusest tulenevat kohustust rikkunud ja last on ülal pidanud vaid hageja esindaja, tema ema. Lähtudes eeltoodust mõistab kohus kostjalt lapse kasuks välja elatise alammäära ulatuses tagasiulatuvalt perioodi 01.10.2010 – 30.08.

  1. a eest. Elatis selle perioodi eest on kokku 1524,63 eurot. Sotsiaalkindlustusamet edastas kohtule koopia 19.09.
  2. a otsusest nr 00338E/1, millest nähtub, et käesolevas tsiviilasjas tehtud hagi tagamise määruse ja Kxxxx Vxxxxx avalduse alusel on määratud Kxxxxx Mxxxxx Jxxxx kasvatamiseks elatisabi kogusummas 287.70 eurot. Elatisabi seaduse § 10 lg 1 alusel läheb elatisabi saaja nõue elatisabi määramise otsuse tegemisel üle riigile ülalpidamiskohustuse võlgniku ja võlausaldaja vahelises vaidluses tehtud kohtulahendis märgitud ulatuses, kuid mitte rohkem kui elatisabi taotlejale riigi poolt väljamakstud elatisabi osas. Seega nõuab riik kostjalt sisse lapse kasvatamiseks välja makstud elatiseabi. Eeltoodu alusel ei kuulu käesoleva kohtuotsusega väljamõistetud elatis kostjalt sissenõudmisele riigi poolt makstud elatisabi osas. Riigi poolt makstud elatisabi summas 287.70 eurot tuleb kostjalt nõutavast elatisest maha arvestada. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus rahuldas hagi, seega jätab kohus poolte menetluskulud 3 2-11-40647 TsMS 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja ei ole kohtule enda menetluskulude nimekirja esitanud. Hageja võib nõuda kohtult kostja poolt hüvitatavate menetluskulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Selleks tuleb esitada kohtule ettenähtud tähtaja jooksul hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. (TsMS § 174 lg 1, 3) Maimu Laumets Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.