§-st 440 lg 3. Viimases on sätestatud, et kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Hagi kuulub rahuldamisele
lg 1 alusel, mis sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Vastavalt
lg 1 võib kohus tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest jätta välja kirjeldava osa. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 sätestavad, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist). VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega 2
kohaselt võib viivisenõude esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja sealt edasi protsendina põhinõudest. Seega kokku tuleb kostjalt hageja kasuks kindla summana välja mõista kokku 421,67 eurot, sh tagastamata laen 166,17 eurot ja viivis seisuga 13.07.2011.a. 255,50 eurot. Täiendavalt kuulub kostjalt väljamõistmisele viivis 0,135% päevas põhivõlalt so166,17 eurolt alates 14.07.2011.a. kuni võla kohase täitmiseni.
lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg 1 sätestab, et kohus määrab kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt
§-le 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi täielikult rahuldab, jäävad hageja menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Seadusega ei ole kooskõlas kostja kirjalikus vastuses esitatud taotlus jagada menetluskulud hagejaga pooleks.
lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul asjaolusid, mille tõttu menetluskulude väljamõistmine kostjalt oleks äärmiselt ebamõistlik või ebaõiglane. Kostja poolt esile toodud asjaolu, et ta on raskes majanduslikus olukorras, on küll inimlikult mõistetav, kuid ei anna alust jaotada menetluskulusid
§-s 162 lg 1 sätestatust teisiti. Hageja on hagiavalduses (tl 23) esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotluse, kus on palunud jätta kostja kanda hageja menetluskuluna riigilõiv 63,91 eurot ja hageja õigusabikulu 95 eurot. Menetluse käigus on hageja õigusabi kulu väljamõistmise taotlusest loobunud.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TMS § 138 lg 2 kohaselt on üheks kohtukuluks riigilõiv. Hageja on maksekäsu kiirmenetluses tasunud riigilõivu 47,93 eurot (tl 33) ja hagiavalduse esitamisel täiendavalt 15,98 eurot (tl 34). Maksekäsu kiirmenetlus lõppes Pärnu Maakohtu 21.06.2011.a. määrusega, kuna võlgnik esitas vastuväite. Hagi on kohtusse esitatud 15.07.2011.a. Seega on ka maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv hagimenetluse kuluks
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.
lg 2 kohaselt aga peavad pooled esitama kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule. Kostja oma vastuses ei esitanud mingisuguseidki omapoolseid kompromissi tingimusi. Kuna asjas puudub poolte allkirjastatud kompromissileping, puudub alus asja lahendamiseks poolte kompromissiga. Vastavalt
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.