← Eesti

3-11-65/23

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Enno Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht 28.10.2011; Tallinn Haldusasja number 3-11-65 Haldusasi Castanea Holding OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 29.11.2010 maksuotsuse nr 12.2-3/7543-4 osaliseks tühistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev Kohtuistung 12.10.2011 Menetlusosalised Kaebuse esitaja – Castanea Holding OÜ, seaduslik esindaja Tõnu Kastan; Vastustaja – Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus, volitatud esindaja Heli Insler RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 28.10.

  1. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  2. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus (edaspidi – PMTK või maksuhaldur) kontrollis 15.09.2009 korralduse nr 12.2-3/7543-1 alusel OÜ Castanea Holding käibemaksu arvestuse ja sisendkäibemaksu mahaarvamise õigsust maksustamisperioodidel
  3. a veebruar kuni aprill.
  4. PMTK 21.05.2010 kontrollaktis nr 12.2-3/7543-3 on ära toodud kontrolli käigus tuvastatud maksustamise seisukohalt tähendust omavad faktilised ja õiguslikud asjaolud ning need on maksuotsuse lahutamatuks lisaks (tl 49-53).
  5. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 29.11.2010 maksuotsusega nr 12.2-3/7543-4 vähendati maksustamisperioodil 2008 veebruar kuni aprill sisendkäibemaksu summas 415 662 krooni, määrati käibemaksu maksustamisperioodi eest kokku summas 14 131 krooni, tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt summas 2827 krooni ning nõuti tagasi alusetult tagastatud maksusumma 401 491 krooni. Määratud ja tagasinõutav maksusumma kokku oli maksuotsuse kohaselt 418 449 krooni.
  6. OÜ Castanea Holding esitas 10.01.2011 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 29.11.2010 maksuotsuse nr 12.2-3/7543-4 osaliseks tühistamiseks. OÜ Castanea Holding vaidlustab maksuotsust osas, mis puudutab OÜ Castanea Holding ja OÜ Kastani Investeeringud vahelist frantsiisilepingut ja sellelt arvestatud 414 000 krooni suurust käibemaksu (kohtuistungi protokoll, tl 82).
  7. Tallinna Halduskohtu 09.02.2011 määrusega jäeti OÜ Castanea Holding kaebus käiguta, sest seaduses ettenähtud riigilõiv oli tasumata (tl 7-8).
  8. Tallinna Halduskohtu 07.03.2011 määrusega võeti kaebus menetlusse ning edastati vastamiseks Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskusele (tl 22-23).
  9. Tallinna Halduskohtu 14.09.2011 määrusega määrati kindlaks kohtuistungi toimumise aeg (tl 75). KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
  10. OÜ Castanea Holding palub tühistada PMTK 29.11.2010 maksuotsuse nr 12.2-3/7543-4 osas, milles maksuhaldur ei nõustunud 414 000 krooni suuruse käibemaksu mahaarvamisega.
  11. Kaebuse esitaja ei nõustu maksuhalduri käsitlusega nagu oleks OÜ Castanea Holding ja OÜ Kastani Investeeringud vaheline tehing (frantsiisileping) näilik ning tühine ning palub lisatud dokumentidele tuginedes maksuhalduri nõude selles osas tühistada (kaebuse p 5, tl 3).
  12. OÜ Castanea Holding ei nõustu maksuhalduri väitega, et OÜ-ga Kastani Investeeringud sõlmitud frantsiisilepingu järgseks frantsiisitasuks võib lugeda maksimaalselt 304 880 krooni. Frantsiisitasu oli kokku lepitud lähtudes OÜ Kastani Investeeringud eelmiste perioodide tulemustest ning kokku lepitud kahepoolselt, lähtudes tehingu reaalsest turuväärtusest (kaebuse p 1, tl 2).
  13. Frantsiisileping ei sätesta OÜ Kastani Investeeringud kohustust maksta tema eest tasutud arved OÜ-le Castanea Holding tagasi, mistõttu ei ole seda ka tehtud. OÜ Castanea Holding soov tasuda OÜle Kastani Investeeringud esitatud arveid on seotud sellega, et Tõnu Kastan oli OÜ Kastani Investeeringud ja on OÜ Castanea Holding ainuosanik. Kuna äriühingute koostööpartnerid suures oas kattuvad, on Tõnu Kastanil selge huvi vähendada temaga seotud, kuid likvideerimisel oleva äriühingu võlgu koostööpartnerite ees (kaebuse p-d 2 ja 3, tl 2-3).
  14. Menetluskulud palub OÜ Castanea Holding jätta vastustaja kanda. VASTUSTAJA SEISUKOHT
  15. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus (vastustaja) palub jätta kaebuse rahuldamata (tl 32-36).
  16. Maksuhaldur on tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses hinnates maksumenetluses tuvastanud, et kaebuse esitaja ja OÜ Kastani Investeeringud vahelise tehingu eesmärgiks on tekitada kaebuse esitajal 2 sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus ning samal ajal on OÜ Kastani Investeeringud poolt täitmata käibemaksu tasumise kohustus (tl 35).
  17. Vastustaja on seisukohal, et frantsiisileping ei sätesta OÜ Kastani Investeeringud kohustust maksta tema eest tasutud arved OÜ-le Castanea Holding tagasi. Põhjusel, et poolte vahel kirjalik kokkulepe tasaarvelduseks puudub, on maksuhaldur õigustatud tegema järeldusi, et OÜ Kastani Investeeringud on kohustatud tasuma kaebuse esitajale tema eest kolmandatele isikutele tasutud summad. Vastustaja jääb maksuotsuses toodud seisukohtade juurde ning on arvamusel, et on põhjendatud kahtlus arvata, et sõlmides frantsiisilepingu oli OÜ-l Kastani Investeeringud tahe vabaneda võlausaldajate ees olemasolevatest kohustustest ning jätkata tegevust samal alal samade klientidega, omades vaid frantsiisilepingust tulenevaid õigusi, mitte kohustusi (tl 34, pöördel).
  18. Kaebuse esitaja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid, et frantsiisilepingu sõlmimise ajal oli tehingu turuväärtuseks 2 300 000 krooni. Usutav ei ole, et äriühing, kelle peamiseks eesmärgiks on kasumi teenimine, nõustub frantsiisilepingu sõlmima tingimusega ära anda oma kolme aasta kasum 100%-iliselt õiguse eest kasutada raamatupidamisprogrammi litsentsi koos muude lepingust tulenevate õigustega, kusjuures litsents soetati umbes 50 000 krooni eest. Vastustaja on seisukohal, et tehingu kõrge hind viitab sellele, et Tõnu Kastan, kes oli frantsiisilepingu sõlmimise ajal nii kaebuse esitaja kui ka OÜ Kastani Investeeringud seaduslik esindaja, tahe ja eesmärk oli varjata läbi frantsiisilepingu sõlmimise ettevõtte osa üleminekut selliselt, et kaebuse esitajal tekiks käibemaksu tagasisaamise õigus sisendkäibemaksu mahaarvamise teel, mida ettevõtte üleminekul kaebuse esitajal ei tekiks (tl 33, pöördel).
  19. Olulisemaid ettevõtte ülemineku tunnuseid ongi majandusüksuse identiteedi säilimine, kuna see eeldab nii vara, lepingute, klientuuri kui ka töötajate, sh nimetatutega seotud lepinguliste õiguste ja kohustuste ülevõtmist ning tegutsemist samal ajal samas kohas. Maksuhaldur on seisukohal, et kaebuse esitaja ja OÜ Kastani Investeeringud vaheline tehing vastab suures osas ettevõtte ülemineku tunnustele (tl 35). KOHTU PÕHJENDUSED
  20. Kaebus on võetud menetlusse Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 29.11.2010 maksuotsuse nr 12.2-3/7543-4 osalise tühistamise nõudes. Kaebuse esitaja täpsustas selguse huvides nõuet ka veel kohtuistungil ning selgitas, et maksuotsust on vaidlustatud frantsiisilepingu pinnalt esitatud 15.02.2008 arvega nr 317, mille alusel oli avaldaja kohustatud tasuma tehingu teisele osapoolele 2 714 000 krooni ja millelt oli arvestatud 414 000 krooni käibemaksu. OÜ Castanea Holding leiab, et 414 000 krooni suuruse summa võis sisendkäibemaksuna maha arvata ning selles väljendubki antud juhul vaidluse olemus. Maksuhaldur tõstatas küll ka kaebuse tähtaegsuse teema, kuid seoses nõude täpsustamisega vastuväiteid ei esitanud ning selgitas omalt poolt, et on algusest peale kaebust taoliselt mõistnud (kohtuistungi protokoll, tl 82). Nõude täpsustamine on tulenevalt HKMS § 19 lõigetest 7-9 võimalik. Riigilõiv 414 000 kroonilt on tulenevalt riigilõivuseaduse § 57 lgst 16 nagunii maksimaalsena nimetatud 958 eurot ja 67 senti ning seetõttu nõude täpsustamisel seonduvalt riigilõivu tasumise kohustuse ja sellest tuleneva summa suurusega mingisugust mõju ei ole.
  21. Maksuhaldur ei esitanud vastuväiteid seoses nõude täpsustamisega, kuid vastustaja hinnangul on kaebus esitatud vähemalt ühepäevase tähtaja rikkumisega. Samas nähtub PMTK selgitustest, et maksuotsus toimetati kaebuse esitajale kätte 08.12.
  22. Seega oli vaja esitada kaebus hiljemalt 07.01.2011, kuid see esitati 10.01.
  23. Avaldaja selgitas, et tõi kaebuse kohtusse käsipostiga veidi enne kella viite reede õhtul 07.01.2011, kuid kantselei uks olevat olnud juba suletud (kohtuistungi protokoll, tl 81). Seejärel tõi avaldaja kaebuse käsipostiga kohtusse esmaspäeval, 10.01.
  24. Praegu ei ole menetlusosalise sellekohased väited enam sisuliselt kontrollitavad ja kuna haldusasja materjalist 3 ei nähtu ning vastustaja ei ole ka esile toonud pahatahtlikule käitumisele viitavaid aspekte, siis ei saa taolist võimalikku ja nüüd juba raskesti hinnatavat olukorda kaebuse esitaja kahjuks tõlgendada ning kaebus tuleb lugeda tähtaegseks.
  25. Tulenevalt kaebuse tähtaegseks lugemisest, on vaja järgmisena hinnata kas 15.02.2008 Kastani Investeeringud OÜ (juhatuse liige Tõnu Kastan) kui frantsiisiandja ning Castanea Holding OÜ (juhatuse liige Tõnu Kastan) kui frantsiisivõtja vahel sõlmitud lepingus nimetatud summalt koos käibemaksuga võis samal kuupäeval koostatud arve nr 317 alusel 414 000 krooni suurust käibemaksu maha arvata. Lepingu objektiks olid frantsiisiandjale kuuluvad õigused ja teabe kogum, mida frantsiisivõtja tohtis kasutada. Summa tuli tasuda hiljemalt 31.12.
  27. Vastustaja on asunud vaidlustatud maksuotsuse punktis 1.3 seisukohale, et OÜ Castanea Holding ja OÜ Kastani Investeringud vaheline tehing ei ole reaalne majandustehing ning tegelikult on toimunud OÜ Kastani Investeeringud osa ülevõtmine OÜ Castanea Holding poolt, millest ei saa käivet tekkida. Maksuhalduri hinnangul oli tehingu eesmärgiks tekitada OÜ-l Castanea Holding sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus ja jätta OÜ Kastani Investeeringud poolne käibemaksu tasumise kohustus täitmata. Vastustaja on toonud taolisele seisukohale jõudmise põhjustena vaidlustatud maksuotsuse seitsmendal leheküljel välja kaheksapunktilise loetelu (tl 15). Maksuhaldur peab seejuures oluliseks asjaolu, et frantsiisilepingu sõlmimise ajal oli OÜ Castanea Holding ja OÜ Kastani Investeeringud juhatuse liige ja reaalne teenuste osutaja üks ja sama isik – Tõnu Kastan ja et äriühingutel olid samad põhitegevusalad ja sama tegevuskoht. Samuti nähtub eelnimetatud kaheksapunktilisest loetelust, et OÜ Castanea Holding võttis üle kõik OÜ Kastani Investeeringud kliendid, kellele osutatakse raamatupidamis- või konsultatsiooniteenust ja et OÜ Kastani Investeeringud alates
  28. aasta märtsist maksustatavat käivet ei deklareeri ning on alates 24.04.2008 likvideerimisel. OÜ Castanea Holding alustas aga oma tegevust
  29. aasta veebruaris. Üle antud raamatupidamisprogrammi väärtuseks ei pea maksuhaldur 2 300 000 krooni, vaid kõige rohkem 304 880 krooni. Arvestades mõlema äriühingu koostööpartnerite kattuvust, on teise osaühingu arvete tasumine tingitud pigem suhete hoidmise ja jätkamise huvidest, mitte aga võla vähendamise eesmärgist. Eraldi alapunktina on toodud välja asjaolu, mille kohaselt ei ole OÜ Kastani Investeeringud 414 000 krooni suurust lisandunud käibemaksu riigieelarvesse tasunud.
  30. Eelnevalt nimetatud ja vastustaja poolt väljatoodud kokkuvõtliku kaheksapunktilise loetelu ning maksuotsuses sisalduvate vastavasisuliste põhjendustega võib üldiselt nõustuda. Sisuliselt on olnud tegemist ettevõtte üleminekuga ja sellistes olukordades käivet tulenevalt käibemaksuseaduse § 4 lg 2 p-st 1 ei teki, sisendkäibemaksu arvestada ei saa ning vastaval nõudel baseeruv kaebus tuleb jätta rahuldamata. Seoses eelnimetatuga on kõige olulisemad maksuotsuse seitsmendal leheküljel toodud kaheksapunktilise loetelu alapunktid 1-4 ja
  31. Olukorras, kus ettevõtte asukoht, osanik, juhatuse liige ja põhiline tegevusvaldkond on sama, tulenebki edasine eelnimetatust. Selles mõttes ei ole enam tähenduslik milliseks hinnata üleantud raamatupidamisprogrammi väärtust, kuid põhimõtteliselt võib maksuhalduri poolt maksuotsuse viiendal leheküljel (tl 14) väljatoodud hinnanguga nõustuda. Tähenduslik ei ole ka mõningate arvete tasumine teise äriühingu eest. Seoses eelnimetatuga on vastustaja osundanud frantsiisilepingu punktidele 4.
  32. ja 4.2., mille kohaselt pidi olema tegemist ühekordse tasuga, mis tähendab seda, et üksikute arvete tasumist ei saa vaadelda frantsiisilepingu järgse kohustuse täitmisena. Sisuliselt on asunud maksuhaldur seisukohale, et tegelikult ei toimunud mitte üksikute arvete tasumine, vaid seda tehti klientide säilitamise eesmärgil ja et ka see viitab ettevõtte üleandmisele. Kohus nõustub ka eelnimetatud seisukohaga. Samas tuleb kõige olemuslikumaks pidada kaheksandas alapunktis väljatoodut, mille kohaselt ei ole tehingule lisandunud käibemaksu OÜ Kastani Investeeringud poolt riigieelarvesse tasutud. Menetlusosaliste poolt viidatud Riigikohtu 01.06.2011 lahendi 3-3-1-20-11 punktis 13 on selgitatud, et maksuvaba käibe puhul tuleb käibemaksu tagastamine välistada kui müüja pole käibemaksusummat riigile üle kandnud. Nimetatud 4 lahend on käesoleva vaidlusega paljuski võrreldav. Kaebuse esitaja selgitas, et tasus frantsiisilepingu alusel OÜ-le Kastani Investeeringud summasid veel ka peale maksuotsuse koostamist, kuid käibemaksu tasumata jätmises sisulist vaidlust ei ole. Käibemaksu maksmata jätmine teise äriühingu poolt ongi antud vaidluses tähenduslik ja tulenevalt käibemaksuseaduse § 4 lg 2 p-st 1 ei saa mõjutada vaidlust need põhjused, mida summa maksmata jätmise selgitusena välja tuuakse.
  33. Halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 93 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Vastustaja ei ole kohtukulude hüvitamist taotlenud ning seega jäävad protsessiosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda. Enno Loonurm Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.