← Eesti

2-09-5158/22

Obsah (9)§ 402§ 416§ 396§ 397§ 76§ 82§ 101§ 108§ 113

2-09-5158 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Lembit Käis Otsuse tegemise aeg ja koht 8. aprill 2011. a Põlva Tsiviilasja number 2-09-5158 Tsiviilasi B. AS ha

§ 402

kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

§ 416

lg 1 kohaselt võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. 3

(6)2-09-5158

§ 396

lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

§ 397lg 1 järgi majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi.

Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.

§ 76

lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 82

lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

§ 101

lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

§ 108

lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub rahalist kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 101

lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 kolmas lause sätestavad, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist); kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Alates 01.01.

  1. a on Eestis rahaühikuna käibel euro (EUR). Eesti krooni (EEK) vahetuskursiks euro suhtes on 1 EUR=15,6466 EEK. Seega tuleb kõik kroonides väljendatud summad ümber arvestada euroks, jagades need 15,6466-ga. Eeltoodud alustel on hagi õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 1995,29 eurot (ehk 31219,52 krooni), millest on tagastamata krediidisumma 1214,78 eurot (ehk 19007,16 krooni), intress 164,49 eurot (ehk 2573,67 krooni), võla sissenõudmisega seotud kulud 90,75 eurot (ehk 1420 krooni) ja sissenõutavaks muutunud viivis (seisuga 12.04.2010) 525,27 eurot (ehk 8218,69 krooni. Täiendavalt kuulub kostjalt väljamõistmisele alates 13.04.
  2. a viivis 32,61% aastas tagastamata krediidisummalt – 1214,78 eurot (ehk 19007,16 krooni) kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni

§ 113lg 1 kolmanda lause alusel.

Arvestades aga hea usu põhimõtet ning väljakujunenud kohtupraktikat, mille kohaselt ei tohiks viivis reeglina ületada põhivõlga (s.o käesolevas hagis tagastamata krediidisummat), siis mõistab kohus kostjalt välja küll viivise alates 13.04.2010. a 32,61% aastas tagastamata krediidisummalt – 1214,78 eurot (ehk 19007,16 krooni) kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni, kuid mitte suuremas summas kui 689,51 (1214,78 – 525,27) eurot. Käesoleva tsiviilasja hagihind TsMS § 124 lg 1 ja § 133 lg 1, 2 kohaselt on 1305,53 eurot (19007,16 + 1420 = 20427,16 krooni). 4

(6)2-09-5158 TsMS § 173 lõigete 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja 2 alusel täielikult kostja kanda. Vastavalt TsMS §-le 1741 lõikele 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on hagiavalduse (tl 18-19) ja menetluskulude nimekirja kohaselt taotlenud kostjalt menetluskulude väljamõistmist kokku 357,58 euro ulatuses. Nimetatud summa koosneb maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivust – 47,93 euro (750 krooni), hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust – 213,78 euro (33345 krooni) ja õigusabikulust – 95,87 euro (1500 krooni). TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamiseks 12.04.2010 täiendavalt riigilõivu 3345 krooni (tl 41). Hagiavaldusest tulenevalt koosneb antud summa hagiavalduse esitamise riigilõivust 3250 krooni ja elektroonilise dokumendi väljatrüki väljastamise riigilõivust 95 krooni. Maksekäsu kiirmenetluses on tasutud riigilõivu 750 krooni (tl 29). Seega on põhjendatud hageja taotlus riigilõivu – 261,71 euro (4095 krooni) väljamõistmise osas. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatule. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja lepinguliseks esindajaks on olnud Balti Võlgade Sissenõudmise Keskuse OÜ töötaja. Kuna hageja lepingulise esindaja ülesanded on piirdunud vaid avalduste koostamise ja kohtule esitamisega ning käesolev tsiviilasi on olnud keskmise keerukuse ega töömahukusega oma sisu poolest, seetõttu leiab kohus, et põhjendatuks ja vajalikuks hageja kohtuväliseks kuluks (lepingulise esindaja tasuks), mis kuulub kostjalt väljamõistmisele, tuleb pidada 63,91 eurot (ehk 1000 krooni). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud kokku 325,62 (261,71 + 63,91) euro ulatuses. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. 5
(6)2-09-5158 Lembit Käis Kohtunik 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.