Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
) § 93 lg 1 alusel rahuldamata, sest kaebaja esitas kohtukulude nimekirja ja kuludokumendid pärast kohtuvaidlusi. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 4. OÜ Nautse Mihkli palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsuse osas, millega jäeti vastustajalt kaebaja kasuks välja mõistmata kaebaja menetluskuluna kantud õigusabikulud. Ebaõige on tõlgendada
lg 1 teist lauset menetlusosalise kahjuks selliselt, et kui kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid esitatakse kohtule pärast kohtuvaidlusi, seega vähem kui 1 minut lubatust hiljem, tuleb menetluskulude väljamõistmise taotlus jätta rahuldamata. Kaebajale teadaolevalt ei ole kohtud varem seda sätet taoliselt kohaldanud. Tavaliselt piisab kuludokumentide esitamisest kohtuistungi jooksul. Halduskohus oli teadlik kaebuses esitatud taotlusest jätta kohtukulud vastustaja kanda, kuid ei teinud kaebajale ettepanekut kuludokumentide esitamiseks. Kohtuistungi protokollist ei nähtu, et kaebaja esindaja oleks vastanud kohtu küsimusele enne toimiku materjalide avaldamist, et ta ei soovi asja arutamist täiendada kohtukulude nimekirjaga. Kaebaja esindaja tegeles sel ajal oma materjalide korrastamisega ja tehtud märkuste läbivaatamisega, et võtta seisukoht, kas ta soovib kohtuvaidlustes põhjalikult sõna võtta või mitte. Arvestades Tallinna Ringkonnakohtu ja Riigikohtu menetluspraktikat, oli kaebaja esindajal alust arvata, et istungi jooksul esitatud kohtukulude nimekiri võetakse vastu ja vaadatakse läbi ka juhul, kui see esitatakse natuke hiljem. Antud juhul võttis kohus nimekirja vastu, lisas selle toimikusse ja andis teisele poolele võimaluse seisukoha avaldamiseks, seega pole teist poolt kahjustatud.
lg 1 teist lauset tuleb tõlgendada selliselt, et menetluskulud jäetakse välja mõistmata juhul, kui kohtutoimikus puuduvad kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid, sest seda ei esitatud. Samas ei reguleeri see dokumentide esitamist istungi jooksul hiljem ega keeldu kulud ikkagi välja mõista. Kohtu tõlgendus on menetlusosalise suhtes vaenulik ja vastuolus nõudega asja õigesti ja võrdõiguslikkuse alusel menetleda ning teha asjas sisuliselt õige lahend. 5. Muhu Vallavalitsus palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata.
lg 1 järgi tuleb menetluskuludokumendid esitada kohtule enne kohtuvaidlusi ja nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kohtuistungi protokollist nähtub, et kaebaja esindaja esitas kohtukulude nimekirja ja kuludokumendid pärast kohtuvaidlusi. Seejuures nähtub protokollist, et kohus küsis menetlusosalistelt, kas neil on asja arutamist veel millegagi täiendada, kuid menetlusosalistel ei olnud täiendusi. Sellega lõpetas kohus asja sisulise läbivaatamise ja avas kohtuvaidluse. Kaebaja ei esitanud asja sisulise läbivaatamise ajal enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekirja ega kuludokumente. Kohus ei pea tegema ettepanekut, milliseid konkreetseid dokumente või materjale peaksid menetlusosalised esitama, seda enam, et kaebaja esindas advokaat. Seetõttu ei nõustu vastustaja kaebaja väitega, et halduskohus on
lg-st 2 tulenevalt ei kontrolli ringkonnakohus, kas halduskohus on vastustaja korralduse õigesti tühistanud, vaid üksnes seda, kas kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud menetluskulude väljamõistmist käsitlevas osas. 2
Kuna halduskohus rahuldas kaebuse, kuulusid kaebaja menetluskulud vastustajalt väljamõistmisele.
lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Riigikohus märkis oma 02.03.2005 otsuses nr 3-3-1-92-04 tollal kehtinud
lg 7, mis on samasisuline käesoleval ajal kehtiva
lg-ga 1, osas, et nimetatud säte ei välista kohtukulude nimekirja esitamist alles kohtuistungil, oluline on, et see toimuks enne kohtuvaidluste avamist. 9. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja ei esitanud kohtukulude nimekirja ja kuludokumente halduskohtule kohtuistungil enne, vaid pärast kohtuvaidlusi (Tallinna Halduskohtu 14.04.2011 kohtuistungi protokoll lk 4 – tl 112 pöördel), seega puudus halduskohtul
lg 1 järgi alus kaebaja kasuks menetluskulusid õigusabikulude osas välja mõista ja jättis õigesti kaebaja sellekohase taotluse õigusabikulude osas rahuldamata. Antud juhul ei oma määravat tähtsust asjaolu, et kaebaja esindaja hilines kuludokumentide esitamisega vaid mõne minuti. Kohtuistungi pidamise reeglid on paika pandud menetlusseadustikega ja advokaadilt võib eeldada nendes toodud nõuete tundmist. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt andis halduskohus enne kohtuvaidluse avamist menetlusosalistele võimaluse asja arutamise täiendamiseks, seega oli kaebajal võimalus esitada oma kuludokumendid, kuid ta jättis selle tegemata. Halduskohus ei pidanud seejuures juhtima kaebaja tähelepanu kuludokumentide esitamise vajadusele. Kaebaja põhjendused kuludokumentide esitamisega hilinemise kohta ei anna alust apellatsioonkaebuse rahuldamiseks. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning halduskohtu otsus muutmata. 10. Kuna vastustaja ei ole tema poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude väljamõistmist kaebajalt taotlenud ega menetluskulude kandmist tõendavaid dokumente ringkonnakohtule esitanud, jätab ringkonnakohus
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.