KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Malle Seppik, liikmed Margo Klaar ja Ele Liiv Otsuse tegemise aeg ja koht 31. oktoober 2011. a
) § 153 lg. 2 järgi 30 aastat kahju põhjustanud teo tegemisest või sündmuse toimumisest ning
§ 153lg.
1 järgi 3 aastat kahjust teada saamisest. Hageja sai kahjust teada väljamaksete tegemisel. Hagejal on tagasinõudeõigus liikluskindlustuse seaduse (LKS) § 48 lg. 2 p. 2 alusel. Hageja on Leks Kindlustuse AS-i üldõigusjärglane ja on tema kohustused üle võtnud. 2
(6)Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle aegumise tõttu rahuldamata. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕS RakS) § 9 lg. 1 järgi kohaldatakse enne
- juulit 2002 toimunud sündmustele sündmuse toimumise ajal kehtinud seadust. Hageja nõue on liiklusõnnetuse toimumise ajal kehtinud tsiviilkoodeksi (TsK) § 81 järgi aegunud. Hageja sai oma õiguste rikkumisest teada juba
- veebruaril
- a. Hagejal puudub nõudeõigus kostja suhtes, sest kostja tsiviilvastutus oli kindlustatud Leks Kindlustuse AS-is, mitte hageja juures. Harju Maakohus rahuldas Leks Kindlustuse AS-i hagi kostja vastu liiklusõnnetusega põhjustatud kahju hüvitamiseks (tsiviilasi 2/1-1762/2000). Ka on Leks Kindlustuse AA äriregistrist juba
- a. kustutatud. Hageja ei ole tõendanud, et ta on kostja kindlustusandja õigusjärglane. Hageja ei ole esitanud väljamaksete kohta kuludokumente, kulutused ei ole põhjendatud. Hageja ostetud ratastool (sportmudel) on põhjendamatult kallis. Kannatanule piisaks kasutatud ratastoolist, mis täidab samuti oma funktsiooni. Kannatanule kui abivahendi kaardi omanikule kompenseerib kohalik omavalitsus 90% abivahendi soetamise maksumusest. Haapsalu rehabilitatsioonikeskuse arved oleks pidanud hüvitama haigekassa, mitte hageja. Hageja esitatud üürileping ei saa olla väljamakse tegemise aluseks. Kannatanul oli nõudeõigus Leks Kindlsutuse AS-i suhtes. Kohustuse üleminekuks eeldatakse võlaõigusseaduse (VÕS) § 175 lg. 1 järgi võlausaldaja nõusolekut. Hageja ei ole sellist nõusolekut esitanud ega tõendanud, et nõudeõigus oleks talle üle läinud. Arvestada tuleb ka kannatanu enda tegevust liiklusõnnetuse toimumise ajal. Kannatanu oli joobes ja soodustas kaudse tahtluse vormis endale liiklusõnnetusega kahju tekkimist. Kannatanul oli võimalus õiguspäraselt käituda ja kostjat mitte rooli lubada, kuid kannatanu istus ise joobes juhi juhitavasse autosse. Esimese astme kohtu otsus
- juuni
- a. tegi Harju Maakohus vaheotsuse aegumise kohaldamise kohta. Kohus otsustas jätta aegumise kohaldamata ja jätkata asja menetlust. Otsuse kohaselt on hageja kohane hageja ja tal on nõudeõigus tulenevalt Leks Kindlustuse AS-i poolt sõlmitud lepingutest. Hageja registrikaardi väljavõttest nähtub, et hageja, eelneva ärinimega Bico-Leks Kindlustuse AS, on tekkinud
- mail
- a. sõlmitud ühinemislepingu alusel. Ühinemisel on Bico-Leks Kindlustuse AS ühendav ühing ja Leks Kindlustuse AS ühendatav ühing. Ühinemise tulemusel kustutati Leks Kindlustuse AS äriregistrist. Seega on hageja puhul tegemist Leks Kindlustuse AS-i üldõigusjärglasega äriseadustiku (ÄS) 391 lg. 4 kohaselt. Äriühingute ühinemisel läheb üle kogu vara, s. t. kõik varaliselt hinnatavad õigused ja kohustused tervikuna ning nõuete loovutamine eraldi lepinguga ei ole vajalik. TsMS § 449 lg. 3 kohaselt võib kohus teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Hageja nõue ei ole aegunud, aegumine tuleb jätta kohaldamata ning menetlust asjas tuleb jätkata.
§ 153lg.
1 sätestab, et surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest, tervise kahjustamisest või vabaduse võtmisest tuleneva nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitamiseks kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et liiklusõnnetus toimus 7. veebruaril 1999. a. Samuti ei ole vaidlust selles, et hageja on teinud kannatanule väljamakseid 2008. a. kuni 2010. a. Kohaldamisele kuulub väljamaksete tegemise ajal kehtinud
-i redaktsioon. Kannatanule on kahju tekkinud 3
(6)pikema ajaperioodi jooksul. Vahetult peale liiklusõnnetuse toimumist ei olnud võimalik välja selgitada kogu kahju ulatust, sest tervisekahjustuse puhul ei ole selge, millise ajaperioodi jooksul toimub paranemine ja millised on konkreetse isiku ravikulud. Tervisekahjustusest tulenevad kahjulikud tagajärjed võivad saabuda olulises ajalises nihkes, võrreldes kahju põhjustanud sündmusega. Vajadus ravi ning ravikulude hüvitamise ja abivahendi soetamise järele tekkis kannatanul perioodil 2008. a. kuni 2010. a. Hageja tegi väljamaksed pärast ravivajaduse ilmnemist. Seega ei saanud ei kannatanu ega hageja teada liiklusõnnetuse toimumise järgselt kogu kahju suurusest.
§ 153lg.
1 seob aegumise kahju põhjustanud isikust ja kahjust teada saamisega. Aegumise kulgemine algab ajast, mil mõlemad tingimused on täidetud. Kahju põhjustajast sai hageja teada liiklusõnnetuse toimumise järgselt, kuid kahjust sai hageja teada pärast väljamakse tegemist. Apellatsioonkaebus Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega tuvastada hageja nõude aegumine ning kohaldada aegumist. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda ja mõista hagejalt kostjale välja õigusabikulu 350 eurot. Maakohtu otsus kuulub tühistamisele vastavalt TsMS § 631 lõigetele 1 ja 2, kuna kohus kohaldas ebaõigesti
§ 153lõiget 1. Maakohtu otsus ei vasta Ts
MS § 442 lõikele 8, kuna kohus ei ole sisuliselt analüüsinud kostja poolt hagiavaldusele esitatud vastuväiteid ja seisukohti hagi aegumise kohaldamise osas. Hageja nõude aegumine algas hetkest, mil ta sai teada või pidi teada saama oma nõudeõigusest kostja suhtes. Leks Kindlustuse AS-i liikluskahju teatest nr. L0690679 selgub, et nimetatu, kelle õigusjärglane hageja on, sai oma nõudeõigusest teada vähemalt
- veebruaril
- a. Leks Kindlustuse AS on oma nõudeõiguse ka realiseerinud, sest tsiviilasjas nr. 2/1-1762/2000 rahuldati Leks Kindlustuse AS-i nõue kostja vastu liikluskindlustusjuhtumiga põhjustatud kahjude hüvitamiseks. Seega on hageja olnud teadlik nii kahju hüvitama kohustatud isikust kui ka kahjust. Vaheotsuses ei ole põhjendatud, miks kohus ei nõustu kostjaga, et hageja nõude aegumise tähtaeg hakkas kulgema
- veebruaril
- a. Samas leidis kohus, et pooltel ei ole vaidlust selles, et liiklusõnnetus toimus
- septembril
- a. ning hageja on teinud kannatanule väljamakseid perioodil
- a. kuni
- a. Asjaolu, et hageja kindlustusvõtjana teostab kannatanule hüvitiste väljamakseid 9 aastat peale nõude aegumise tähtaja kulgemise algust, ei ole aluseks alustada nõude aegumise arvestamist hüvitise väljamaksete tegemisest. Ebaõige on võtta aegumise arvestamisel aluseks väljamaksete tegemise aeg, sest samastada ei saa väljamakse tegemist ja väljamakse aluseks olevast nõudest teada saamist. Seadus seob aegumise kahjust teada saamisega. Samas on kohus põhjendamatult samastanud kahjust teada saamise kahju kogu suuruse teada saamisega.
§ 153lg.
1 ei seo aegumist kogu kahju suurusest teadasaamisega ja seega on kohus seda sätet tõlgendanud põhjendamatult kostja kahjuks. Kahju suurenemine teatud perioodi möödumisel ei anna alust asuda seisukohale, et igakordne kahju suurenemisest teada saamine on kahjust teada saamine ja loob aluse aegumise kulgemise tähtaega muuta. Kahju kogu suurusest teada saamine ei mõjuta nõude aegumise kulgemist. Vastustaja seisukoht Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et maakohtu vaheotsus ei ole õige ja tuleb tühistada, tsiviilasi tuleb saata menetlemiseks maakohtule. Tegemist on kindlustusandja poolt esitatud hagiga, mille sisuks on liiklusõnnetuses kehavigastusi saanud kannatanule tekitatud kahju hüvitamine. Vaidlust ei ole selle üle, et 4
(6)kahju tekitanud sündmus (liiklusõnnetus) leidis aset
- veebruaril
- a. Sel ajal kehtinud
(
- detsembril
- a. jõustunud redaktsioonis) § 113 lõikes 1 sätestati, et hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg on 10 aastat, välja arvatud nõuded, mille kohta on seaduses sätestatud lühendatud aegumistähtaeg või mille kohta aegumist ei kohaldata. Kahju tekitamise ajal kahju hüvitamist sätestava TsK normides ei nähtud tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise nõuetele ette üldisest hagi aegumistähtajast erinevat tähtaega. Seega kehtis ka vaidlusalusele nõudele 10-aastane aegumistähtaeg.
- juulil
- a. jõustati uus
. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕS RakS) § 9 lg. 1 lauses 1 sätestati, et
-is ja VÕS-is aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne 1. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Et uue
-i kehtima hakkamise ajaks ei olnud kahju tekitanud sündmusest möödunud 10 aastat, siis ei saanud selleks ajaks hagi liiklusõnnetusega tekitatud kahju hüvitamiseks olla aegunud isegi olenemata aegumistähtaja kulu täpsest algusest. Seega tuleb vaidlusalusele nõudele kooskõlas VÕS RakS § 9 lg. 1 lausega 1 kohaldada aegumistähtaja osas uue
-i sätteid.
- juulil
- a. jõustunud
§ 153lg.
1 kohaselt on surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest, tervise kahjustamisest või vabaduse võtmisest tuleneva nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitamiseks kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Seega tuleb ka vaidlusalusele nõudele kohaldada 3-aastast aegumistähtaega. Kohaldamisele ei kuulu aga
§ 153lõikes 1 aegumistähtaja kulu alguse kohta sätestatu. Nii arvestatakse VÕS Rak
S § 9 lg. 2 kohaselt juhul, kui
-i ja VÕS-i kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 1. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt,
-is ja VÕS-is sätestatud aegumistähtaega alates 1. juulist 2002. Et uue
§ 153lõikes 1 sätestatud 3aastane aegumistähtaeg on lühem kui enne 1.
juulit 2002 kehtinud
-i § 113 lõikes 1 sätestatud 10 aastat, siis tuleb enne
- juulit
- a. tekkinud tervisekahjustusest tuleneva kahju hüvitamise nõude 3-aastast aegumistähtaega arvestada alates
- juulist
- a. VÕS RakS § 9 lg. 2 on aegumise alguse suhtes kohaldamisele kuuluvaks erinormiks sama paragrahvi lg. 1 lause 2 suhtes, mille kohaselt aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne
- juulit 2002 kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne
- juulit
- Seega on enne
- juulit
- a. tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise nõude aegumistähtajaks eespoolosundatud normide kohaselt 3 aastat (uue
§ 153lg. 1), mida arvestatakse alates 1. juulist 2002. a. (VÕS Rak
S § 9 lg. 2). Maakohus ei ole otsuses tuvastanud, millal tekkis vaidlusalune kahju hüvitamise nõue ning millist tüüpi nõudega on tegemist. Hageja väitel on vaidlusaluse nõude näol tegemist korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõudega, maakohus ei ole aga sellele väitele mingit hinnangut andnud ega ka tuvastanud faktilisi asjaolusid, mille põhjal võiks otsustada selle üle, kas esitatud nõudele kohaldub kehtiva
§ 154
. Tulevase, püsiva või korduva kahju hüvitamise nõude aegumistähtaja arvestamisel kehtib kahju ühtsuse põhimõte, mille kohaselt nõude saab esitada kahju tekitamise aluseks olevatest asjaoludest teadasaamisest, vaidlusalusel juhul seega kehavigastuse tekitamisest alates. Vaidlusaluses asjas ei ole maakohus tuvastanud, millal ilmnesid kannatanul terviserikked, millega tekitatud kahju hüvitamist hagiga taotletakse. Kui tegemist on tagantjärele ilmnenud tervisekahjustustega, mida ei saanud vahetult pärast kahju tekitanud sündmust mõistlikult ette näha ja mille hüvitamiseks ei saanud eelnevalt kahju hüvitamise põhimõtet arvestades nõuet esitada, võib kohaldamisele kuuluda kehtiva
§ 153lg.
2, milles nähakse ette üldine maksimaalne aegumistähtaeg. Siiski eeldab selle sätte kohaldamine lisaks kahju ettenähtavuse võimatusele, et tagantjärele tervisekahjustuse ilmnemisest ei oleks möödunud
§ 153lõikes 1 sätestatud aegumistähtaega. 5
(6)Maakohus on ebaõigesti tähelepanuta jätnud ka kostja väite, et samast terviserikkest tuleneva kahju hüvitamiseks on temalt kohtuotsusega juba hüvitis välja mõistetud. Sellekohaseid faktilisi asjaolusid kohtuotsus ei sisalda. Asja uuel läbivaatamisel tuleb kostja sedagi väidet hinnata. Maakohus lähtus lisaks eespooltoodule veel ebaõigest eeldusest, nagu algaks kindlustusandja nõude aegumistähtaja kulg tema poolt kannatanule maksete tegemisest. Tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise nõude subjektiks saab olla üksnes füüsilisest isikust kannatanu; kindlustusandjal ei ole iseseisvat nõudeõigust, vaid talle saab minna üle üksnes füüsilisest isikust kannatanu (kindlustusvõtja või kindlustatud isiku) nõue kahju tekitanu vastu (kuni
- juunini
- a. kehtinud TsK § 387, alates
- juulist
- a. kehtiva VÕS § 492 lg. 1). Seega ei alga kindlustusandja tagasinõude aegumistähtaja kulg mitte tema poolt kahju tekitanu vastu tagasinõude omandamisest, vaid samast ajahetkest kannatanuga. Õigusjärglus aegumise kulgu ei mõjuta. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul ennekõike välja selgitada faktilised asjaolud, mis on olulised esitatud nõude aegumise üle otsustamiseks, ning neile hinnangut andes otsustada, kas hageja nõue on aegunud või mitte. Kui maakohus selle tulemusena leiab, et nõue ei ole aegunud, tuleb asi lahendada kõiki esiletoodud asjaolusid arvestades. Menetluskulud tuleb poolte vahel jaotada asja uuel sisulisel läbivaatamisel selle tulemust arvestades. Margo Klaar Ele Liiv Malle Seppik 6
(6)