← Eesti

2-11-31635/11

Obsah (7)§ 150§ 430§ 661§ 173§ 1741§ 168§ 179

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Määruse tegemise aeg ja koht 28. november 2011. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-31635 Tsiviilasi BIGBANK AS hagi Aivo Valdsalu vastu 45

§ 150

lg 2 p 1 alusel Eesti Vabariigilt tagasi, paludes tagastatav summa tasuda BIGBANK AS-i * *, märkides selgitusse „lep nr *, tsiviilasi nr 2-11-31635, riigilõivu osaline tagastamine“.

  1. Kostja tasub hagejale kokku 4963,01 eurot, millest 4627,47 eurot moodustab lepingu punktis 2.1 nimetatud võlg ja 335,54 eurot lepingu punktis 2.2 nimetatud menetluskulud, hageja arveldusarvele nr * *, märkides viitenumbriks 206016772618 alljärgnevalt: 4.
  2. tasudes alates oktoobrikuust
  3. a kuni veebruarikuuni
  4. a igakuiselt hiljemalt
  5. kuupäevaks vähemalt 10 eurot. 4.
  6. tasudes võla jäägi hiljemalt 15.03.
  7. a ühekordse maksena.
  8. Kui kostja ei tasu lepingu punktis 4 nimetatud makseid nõuetekohaselt ning on maksete täieliku või osalise tasumisega viivitanud vähemalt neliteist

(14)päeva, on hagejal õigus nõuda kogu võla kohest tasumist ning samuti pöörduda kõigi lepingu punktis 4 fikseeritud, kuid tasumata summade sissenõudmiseks kostjalt, kohtutäituri poole.
  1. tagastamata krediidisumma maksete tasumisega viivitamisel tasub kostja hagejale viivist 0,0720% tagastamata krediidisummalt päevas kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni.
  2. Kompromissi mittetäitmisest tuleneva täitemenetluse alustamisel on kostja kohustatud hagejale tasuma leppetrahvi 5% täitemenetluse alustamise hetkel tasumata summalt.
  3. Pooled esitavad käesoleva lepingu kinnitamiseks kohtule, paludes kohtumenetluse hageja nõudes kostja vastu lõpetamist selleks eraldi kohtuistungit pidamata.
  4. Pooled on teadlikud, et: 3 9.
  5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 428 lg 1 p 4 alusel lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. 9.
  6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 432 alusel ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga samade kostjate vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. 9.
  7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 661 lg 4 alusel lepivad pooled kokku määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises 5 päevani alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. 9.
  8. Täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 kohaselt kuuluvad tsiviilasjades jõustunud kohtumäärustest tulenevad nõuded täitemenetluse seadustiku alusel sundtäitmisele. 9.
  9. Juhul, kui kostja täidab käesolevas lepingus sätestatud võla tasumise kohustust korrektselt, on tal võimalik enne punktis 4 nimetatud võla jäägi tasumise tähtpäeva esitada sissenõudjale avaldus võla jäägi tasumiseks täiendava tähtaja jooksul.
  10. Käesolev leping on koostatud kolmes võrdset juriidilist jõudu omavates eksemplarides, millest mõlemad pooled saavad ühe ja üks esitatakse kohtule kinnitamiseks. KOHTU SEISUKOHT Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. 14.10.2011. a saabus kohtusse 07.10.2011.a poolte vahel sõlmitud kompromissleping. Vastavalt

§ 430

lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas.

§ 661

lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohtule esitatud kompromissilepingus kinnitavad pooled, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga. Pooled kinnitavad ka, et on teadlikud kõigist menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest ja pooled lühendavad määruskaebuse esitamise tähtaega 5 päevani alates kohtumääruse kättetoimetamisest määruskaebuse esitajale. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine - seega kuulub see kinnitamisele selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada.

§ 430

lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks 4 tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Menetluskulud

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 1741

lg 1 sätestab, et asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohtule esitatud kompromisslepingu kohaselt on kostja võtnud kohustuse hagejale tasuda ½ hageja poolt tasutud riigilõivust s.o 239,67 eurot ja hageja õigusabikulud summas 95,87 eurot. Kompromisslepingu kohaselt lepingus nimetamata menetluskulud jäävad kostja kanda. Pooled on seega

§ 168lg 3 kohaselt kokku leppinud menetluskulude jagamises.

Riigil menetluskulusid, mida võiks

§ 179alusel välja mõista, ei ole.

Eeltoodust tulenevalt on kostja kohustatud kompromisslepinguga kindlaks määratud hageja menetluskulud hüvitama hagejale vastavalt sõlmitud kompromisslepingule ning kompromisslepingus nimetamata menetluskulud jätta kostja kanda.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu 479,33 eurot /tlk 33/, mille laekumist on kohus kontrollinud 07.07.2011. a /tlk 45/. Kohtule esitatud kompromisslepinguga palub hageja tulenevalt

§ 150

lg 2 p-st 1 tagastada hagejale ½ tasutud riigilõivust summas 239,67 eurot.

§ 150

lg 4 alusel tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Eeltoodust tulenevalt BIGBANK AS-le tagastada ½ hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 239,67 eurot. Riigilõivu summas 479,33 eurot tasus BIGBANK AS 05.07.2011. a maksekorraldusega nr 93207609 arveldusarvelt nr * *, Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 viitenumbriga 2900072369, selgitusega: *; RL hagiavalduse esitamisel, Valdsalu. Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.