§ I l l g 8 , § 4 7 1 l g 2 j a 3 ) . ASJAOLUD:
lg 1 p-le 2 kaebuse saanud halduskohus kontrollib, kas kaebus kuulub halduskohtu pädevusse. Halduskohtu pädevus on määratletud
§-s 3, mille kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, seadusega sätestatud juhtudel haldustoiminguks loa andmine ning seadusega halduskohtu pädevusse antud muude asjade lahendamine, kusjuures halduskohtu pädevusse ei kuulu nende avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra.
lg 1 kohaselt haldusaktiks, mille peale võib halduskohtusse kaevata või protestida, on avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku korraldus, käskkiri, otsus, ettekirjutus või muu õigusakt, mis on antud avalik-õiguslikes suhetes üksikjuhtumi reguleerimiseks. Sama sätte lõike 2 kohaselt toiminguks, mille peale võib halduskohtusse kaevata või protestida, on avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku tegevus või tegevusetus või viivitus avalik-Õiguslikus suhtes. 4.
lg 2 kohaselt ei kuulu halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Kohus peab vajalikuks märkida, et vastavalt individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 4 lg-le 4 on individuaalsete töövaidluste lahendamine kohtus reguleeritud tsiviilkohtumenetluse seadustikuga (TsMS) käesolevast seadusest tulenevate erisustega. ITVS § 24 lg 1 ja 2 kohaselt võivad töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel vaidlevad pooled pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse 1 kuu jooksul arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. Kohtusse pöördumise vormiks on hagiavaldus, mitte kaebus töövaidluskomisjoni otsuse peale. 5. Eeltoodust ilmneb, et Viivian-Gold OÜ sisuline lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, vaid seadusandja on näinud selleks ette teistsuguse menetluskorra. Vastavalt
lg-le 4 halduskohus tagastab määrusega kaebuse või protesti, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, näidates võimaluse korral määruses, kuhu tuleb pöörduda. Lähtudes eeltoodust, et kohtulik kontroll töövaidlusasjades ei kuulu halduskohtu pädevusse, tuleb kaebus
Kohus selgitab, et töövaidluskomisjoni otsuse peale on äriühingul oma õiguste kaitseks õigus pöörduda hagiavaldusega Harju maakohtu poole ITVS-s ja TsMS-s sätestatud korras. 6. Täiendavalt peab kohus vajalikuks selgitada, et kohtu infosüsteemi andmebaasi andmetest nähtuvalt esitas Viivian Gold OÜ 31.10.2011 Tallinna halduskohtule samuti kaebuse/protesti (haldusasi nr 3-11 -2547) Tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni töövaidluskomisjoni 06.10.2010 otsusele töövaidlusasjas nr 9.4-2/2444-10, taotledes otsuse õigusvastasuse tuvastamist, tühistamist ja ettekirjutuse tegemist haldusakti tagasitäitmise kohta. Nimetatud haldusasjas kohus 01.11.2011 määrusega tagastas kaebuse Viivian Gold OÜ-le samuti halduskohtu pädevuse puudumise tõttu
Kohtumäärus jõustus 12.11.2011 edasikaebamata. Kuna 16.11.2011 on Viivian Gold OÜ esitanud Tallinna halduskohtule uuesti kaebuse (haldusasi nr 3-11-2677) Tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni töövaidluskomisjoni 06.10.2010 otsuse vaidlustamiseks töövaidlusasjas nr 9.4-2/2444-10 ning haldusasjas nr 3-11-2547 on olemas jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta, siis kuulub käesolev kaebus tagastamisele ka
7. Kaebuse esitaja taotleb esialgse õiguskaitse korras peatada täitemenetlus. Kohus selgitab, et kuna kaebuse sisuline lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse ja kohus tagastab kaebuse selle esitajale
lg 3l p 2 ja lg 4 alusel, siis puudub vajadus ka esialgse õiguskaitse taotluse puudustest rääkimiseks ja taotluse sisuliseks lahendamiseks. Kohus jätab nimetatud taotluse läbi vaatamata. 8. Kohus selgitab lisaks eelmärgitule siiski täiendavalt, et esialgset õiguskaitset saab taotleda kaebuse eseme suhtes (
Käesoleva kaebuse esemeks ei ole kohtutäitur Elin Vilippuse kohtutäituribüroos algatatud täitemenetluse nr 022/2011/1426 vaidlustamine. Kohus juhib kaebaja tähelepanu asjaolule, et kohtutäituri tegevuse ja otsuste vaidlustamine ei oleks ka halduskohtus võimalik, kuna täituri tegevuse ja aktide vaidlustamiseks on ette nähtud teistsugune kord. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 kohaselt võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjoudu. TMS § 221 lg 3 järgi nimetatud hagi võib esitada täitemenetluse lõpuni. Kaebused, milles vaidlustatakse kohtutäituri toiminguid täitemenetluses, lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse ja vastav hagi tuleb esitada kohtutäituri büroo asukohajärgsele maakohtule. TMS alates § 217 lg 1 järgi kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Lõige 2 kohaselt: käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja saab kohtutäitur ennistada tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Tähtaja ennistamata jätmise otsuse peale võib esitada kohtutäituri büroo asukohajärgsele maakohtule kaebuse. Esimese astme kohtu määruse peale kaebuse kohta edasi kaevata ei saa. Kohtutäituri seaduse § 9 lg 1 kohaselt kohtutäitur vastutab oma ametitegevuse käigus süüliselt tekitatud kahju eest riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. Lõige 8 kohaselt kohtutäituri poolt kahju hüvitamisega seotud vaidlused vaadatakse läbi maakohtus. Eeltoodust tulenevalt ei kuulu halduskohtu pädevusse algatatud täitemenetlusega seonduva vaidlustamine. Kohus selgitab kaebuse esitajale, et kaebused, milles vaidlustatakse kohtutäituri toiminguid täitemenetluses, lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse ja vastav hagi tuleb esitada kohtutäituri büroo asukohajärgsele maakohtule. Hurma Kiviloo
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.