3-10-1624/56

3-10-1624 K O HT UO T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mai 2011 Pärnu kohtumaja Haldusasja number 3-10-1624 Haldusasi N OÜ kaebus, milles kaebaja taotleb: - tühistada Muhu Vallavalitsuse 15.06.2010 korraldus nr 196; - jätta menetluskulud vastustaja kanda Asja läbivaatamise kuupäev
2. aprill 2011 Menetlusosalised Kaebaja N OÜ esindaja advokaat Indrek Nuut Vastustaja Muhu Vallavalitsuse esindajad vallavanem Raido Liitmäe ja vallasekretär Ulvi Rahe, Kolmanda isiku OÜ I esindaja Kairi Aus RESOLUTSIOON Juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 1: Rahuldada N OÜ kaebus. Tühistada Muhu Vallavalitsuse 15.06.2010 korraldus nr
3. Välja mõista Muhu Vallavalitsuselt (asuk. Liiva küla, Muhu vald 94701 Saare maakond) N OÜ ( reg kood … asuk … ..) kasuks 41.54 eurot 1 3-10-1624 (650 krooni). Edasikaebamise kord Juhindudes HKMS § 31 lg 4: Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest
4. mail
5. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lähtudes TsMS 442 lg 6 lahendada kirjalikus menetluses. ASJAOLUD 15.06.2010 Muhu Vallavalitsuse korraldusega nr 196 kinnitati N talukompleksi konkursi korras rendile andmise konkursil parema pakkumise esitajaks OÜ I (tl 16). 22.06.2010 esitas N OÜ kohtule kaebuse Muhu Vallavalitsuse korralduse nr 196 tühistamiseks (tl 6-8). 02.07.2010 kohtumäärusega lahendati esialgse õiguskaitse taotlus (tl 42-44). 16.07.2010 esitas kaebaja määruskaebuse määrusele (tl 53-55). 24.08.2010 Tallinna Ringkonnakohtu määrusega lahendati määruskaebus (tl 68-71). 04.10.2010 määrusega jäeti kaebus käiguta (tl 76). 13.10,2010 täpsustas kaebaja oma seisukohti (tl 79-80). 30.11.2010 määrusega võeti kaebus menetlusse ja kaasati kolmanda isikuna OÜ I (tl 82-83). 22.12.2010 esitas kolmas isik arvamuse kaebuse osas (tl 88). 23.12.2010 esitas vastustaja vastuväited kaebusele (tl 91-92). 27.12.2010 esitas kaebaja arvamuse asjas kirjaliku menetluse läbiviimise võimalikkuse osas (tl 95). 03.03.2011 määrusega otsustati korraldada asjas kohtuistung (tl 99). 14.04.2011 toimus kohtuistung (tl 111-112). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja hinnangul kohaldub antud juhul riigihangete seaduse § 16 lg 1, § 3, § 37 lg
6. Kaebaja on seisukohal, et vastustaja tegevus hankemenetluse läbiviimisel ei ole kooskõlas RHS põhimõtetega. Vastustaja tegevus on olnud meelevaldne, kuna diskretsiooniõiguse kasutamine on arusaamatu, muutes hanke läbipaistmatuks ja kontrollimatuks, mis on kaasa toonud kaebaja ebavõrdse kohtlemise ja konkurentsitingimuste rikkumise. Vastustaja ei ole taganud hanke läbiviimisel erinevate pakkumiste võrdlemise parima väljaselgitamiseks. Tulenevalt HMS § 54, § 56 lg 3 on käesoleval juhul tegemist haldusaktiga, milles kasutati kaalutlusõigust ning oli kohustus tehtud valikut põhjendada. Kuna korraldusest ei selgu kaalutlused, on tegemist õigusvastase haldusaktiga. Otsusest ei selgu, millises osas pakkumised erinesid ning mis 2 3-10-1624 sai määravaks valiku tegemisel. Hinnapakkumistest ei ole korralduses sõnagi. Vastustaja otsustuse motivatsioon on umbmäärane ning ei ole läbipaistev ja kontrollitav. Kuivõrd mõlemad osalejad vastasid kehtestatud tingimustele, oli vastustaja kohustatud tuvastama parima pakkuja. Arusaamatu on maksuvõlglasest pakkuja valimine. Kaevatava otsuse vastuvõtmisel on rikutud haldusõiguslikke ja hankemenetluse põhimõtteid. Kaebuse täpsustuses märgib kaebaja, et ka avalik-õiguslik juriidiline isik peab osalemisel eraõiguslikus suhtes arvestama avaliku õiguse põhimõtetega. Kohaliku omavalitsuse vara rendile andmise kord peab kaitsma ka isikute huvi saada võrdsetel alustel enda kasutusse kohaliku omavalitsuse poolt pakutavat vara. Isikul on õigus nõuda selle vara kasutusse andmisel rendile andmise korrast kinnipidamist. Menetlus peab tagama ühetaolise kohtlemise, avalikkuse ja läbipaistvuse ning proportsionaalsuse. Haldusmenetluse sätted annavad selged juhised haldusmenetluse läbiviimisel. Vastustaja seadis eelnevalt konkursi tingimused ning pidi konkursi lahendama kooskõlas eelnevalt teatavaks tehtud tingimustele. Vastustaja esitatud kaebust ei tunnista. Kaevatava korralduse aluseks on Muhu vallavara valitsemise korra p 20.5.1, laekunud pakkumised ja hindamiskomisjoni protokolliline otsus. Mõlemad laekunud pakkumised vastasid nõuetele ning parema visiooni väljaselgitamiseks kutsuti vallavalitsuse 01.06.2010 istungile mõlema pakkuja esindajad ja kaasati hindamiskomisjoni töösse vallavolikogu liikmed. Peale vestlust pakkujatega esitas iga kohalviibinu oma eelistuse tulevase rentniku suhtes. Hindamisprotokollis on toodud ka hääletustulemused. Kuna pakutava rendi suurusjärgu vahe ei olnud rendile andmise tingimuste kohaselt määrav lähtus vallavalitsus otsust tehes õiguse üldpõhimõtetest, olulistest asjaoludest ning kaalus põhjendatud huve. Arvesse võeti peale rendi suuruse eelnevat töökogemust, oskusi ja vilumust ning avalikkusele kättesaadava mitmekesisema, samas rahulikku külamiljöösse sobivaima majutus-, turismi- ja vaba ja teenuste osutamist. Oluline oli kohalikule kogukonnale suunatud teenuste osakaal. Kohalik omavalitsus peab oma vara rendile andmisel arvestama avaliku huviga, mis ei pruugi alati seisneda varalise tulu saamises. Kuigi konkursitingimustel ei ole määratletud maksevõla puudumist, oli komisjon sellest teadlik ning pakkujal paluti esitada täiendav suuline ja kirjalik seletus võla osas. Vastustaja hinnangul on nii vallal kui ka kolmandal isikul õiguspärane ootus vastavalt vaidlusaluse vara rendile andmiseks ja ettevõtlusega tegelemiseks. Kolmanda isiku hinnangul oli tagatud pakkujate võrdne kohtlemine. Mõlemad pakkujad kutsuti vallavalitsuse istungile, kus sai esitada oma visiooni vara tulevikust ja said vastata kohalviibinud vallavalitsuse ja vallavolikogu liikmete küsimustele. Kolmanda isiku arvates sai tema kasuks otsustamisel määravaks talukompleksi aastaringne tegutsemine, kus oli ulatuslikult kaasatud kohalik kogukond ning kolmanda isiku pikaajalised kogemused turismi-ja toitlustusvallas töötamisel. Teisel osapoolel nimetatud kogemus kolmandale isikule teadaolevalt puudus. Kolmanda isiku hinnangul oli mõlemale pakkujale tagatud võrdsed võimalused ning otsuse tegi asjatundlik komisjon. 3 3-10-1624 KOHTU PÕHJENDUSED Kaebaja esitas kohtule kaebuse, milles kaebaja taotleb kaevatava haldusakti tühistamist. Esitatud taotlus on kooskõlas HKMS § 6 lg 2 p
7. Kaebus on esitatud 22.06.2010 vastustaja 15.06.2010 haldusaktile. Seega on kaebus esitatud HKMS § 9 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul. Arvestades eeltoodut on kaebus lubatav. Kaebaja tugineb esitatud kaebuses kaevatava korralduse vaidlustamisel osaliselt riigihangete seaduse sätetele. Kaevatava korraldusega kinnitati N talukompleksi rendile andmise konkursi parema pakkumise esitaja. Vaidlustatud konkursi korraldamisel oli aluseks KOKS § 22 lg 2, Muhu vallavara valitsemise korra p 17.1.3; 17.2; 20.1.2, 20.5.1 (tl 10, 16). Asjas esitatud tõendite kohaselt ei olnud vaidlusaluse konkursi puhul tegemist hankega, mis peab vastama riigihangete seaduses sätestatud nõuetele. Seega tugineb kaebaja esitatud kaebuses ebaõigesti RHS sätetele ning seetõttu ei anna kohus õiguslikku hinnangut kaebaja väidetele ja viidetele seoses RHS-ga. Asjas ei ole menetlusosaliste vahel vaidlust selle üle, et nii kaebaja kui ka OÜ I poolt N talukompleksi rendikonkursile laekunud pakkumised vastasid nõuetele. Kohalik omavalitsus teeb otsustuse enampakkumise võitja väljaselgitamiseks lähtudes haldusmenetluse põhimõtetest kaalutlusõiguse alusel, andes sellekohase haldusakti. HMS § 56 kohaselt peab kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Lähtudes HMS § 56 lg 4 ei pea haldusakti andmise faktilist alust põhjenduses näitama, kui haldusakti adressaadi taotlus rahuldati ja kolmanda isiku õigusi ega vabadusi ei piirata. Kuna käesoleval juhul esitati konkursile kaks pakkumist ning valituks ei osutunud kaebaja pakkumine, ei kuulu antud juhul HMS § 56 lg 4 kohaldamisele. Seega peab kaevatavast korraldusest ja/või selles viidatud dokumentidest selguma haldusakti vastuvõtmise põhjused. Muhu Vallavalitsuse 15.06.2010 korralduse nr 196 vastuvõtmisel on lähtutud Muhu Vallavolikogu otsusest nr 47, rendikonkursi hindamiskomisjoni 08.06.2010 otsusest ja Muhu vallavara valitsemise korra p 20.5.
8. Muhu Vallavolikogu 16.04.2010 otsusega nr 47 otsustati KOKS § 22 lg 2 ja Muhu vallasvara valitsemise korra (tl 35-41) p 17.1.1.3; p17.2; p 20.1.2 (edaspidi „kord“ vastavas käändes) alusel anda 4 3-10-1624 konkursi korras otsuse lisa nr 1 toodud tingimustel rendile N talukompleks, volitati vallavalitsust läbi viima konkurss ja pidama läbirääkimisi talukompleksi otsustuskorras rendile andmiseks (tl 10). Lähtudes KOKS § 22 lg 2 kohaselt võib seadusega kohaliku omavalitsuse volikogu kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi delegeerida nende küsimuste lahendamise valitsusele. Muhu vallavara valitsemise kord on kehtestatud Muhu Vallavolikogu 25.08.2006 määrusega nr 22 (tl 34). Muhu vallavara valitsemise korra p 17 reguleerib vallavara kasutusse andmise otsustamist. Käsitletud korra punkti 17.1.1.3 kohaselt otsustab vallavara kasutusse andmise vallavolikogu, kui kasutusse antakse tervikvara. Korra p 17.2 alusel võib vallavolikogu delegeerida otsustamisõiguse vallavalitsusele ning lähtudes korra p 20.1.2 antakse vallasvara konkursi korras kasutusse, kui konkursi korraldamine on valla huvidest lähtuvalt otstarbekam kui vallavara muu kasutusse andmise viis. Lähtudes eeltoodust on Muhu Vallavolikogu 16.04.2010 otsusega nr 47 delegeeritud vallavara kasutusse andmise otsustamine vallavalitsusele otsuse lisas nr 1 toodud tingimustel. Rendile andmise tingimustes on toodud rendiobjekti kirjeldus, rendile andmise tähtaeg, soodustused vallale, piirangud rentnikule, rendisumma minimaalne määr, kohustused rentnikule (tl 11). Korra p 20 on reguleerib vallavara kasutusse andmist konkursi korras. Korra p 20.5 reguleerib konkursi tulemuste kinnitamist ja lepingu sõlmimist. Lähtudes korra p 20.5.1 arvestatakse konkursi tulemuste kinnitamisel peale rendi suuruse osavõtjate poolt pakutavaid töötingimusi, eelnevat töökogemust, oskusi ja vilumust või muid konkursi tingimustest tulenevaid näitajaid ning töö või teenuse erilist tähendust ja iseloomu (tl 38 pöördel). N rendikonkursi hindamiskomisjoni 08.06.2010 protokollist selgub, et istungil kuulati ära pakkujate esindajad. Seejärel algas arutelu, kus iga kohalviibinu esitas oma eelistuse rentniku suhtes, mille tulemusel võeti häälteenamuse alusel vastu otsus teha Muhu Vallavalitsusele ettepanek alustada läbirääkimisi rendilepingu sõlmimiseks OÜ-ga I kui mitmekesisema ja rahulikku külamiljöösse sobivamate teenuste ja visioonide pakkujaga (tl 27). Õige on vastustaja väide, et korra p 20.5.1 ega rendile andmise tingimustest ei tulene, et rendileping tuleb sõlmida rendikonkursi tulemusena isikuga, kes pakkus suurima rendi. Samas ei selgu nimetatud punktist ega konkursi tingimustest, kas ja milliseid tingimusi tuleb hinnata eraldi või kogumis pakkumise parimaks tunnistamisel. Tulenevalt eeltoodust ei saanud enampakkumise võitjat valida ainuüksi (ühe) selgelt mõõdetava(te) kriteeriumi(te) alusel. Seega tuli vastustajal teostada kaalutlusõigust konkursile esitatud pakkumiste hindamisel, sisustada mõiste „…kui mitmekesisema ja rahulikku külamiljöösse sobivamate teenuste ja visioonide pakkuja“. Diskretsiooni õiguspärasust saab kontrollida tulenevalt haldusakti põhjendustest. Kaevatavast korraldusest ega hindamiskomisjoni protokollist ei selgu kaalutlused ega kriteeriumid, mille alusel pakkumisi hinnati ning jõuti järeldusele, et OÜ I puhul on tegemist parima pakkujaga. Oluline on kohtu hinnangul märkida, et antud juhul ei olnud kaevatav haldusakt üheselt arusaadav ka kolmandale isikule. Vastuses kaebusele märgib kolmas isik - usub, et tema kasuks otsustamisel sai 5 3-10-1624 määravaks talukompleksi aastaringne tegutsemine, kus oli ulatuslikult kaasatud kohalik kogukond ning kolmanda isiku pikaajalised kogemused turismi-ja toitlustusvallas töötamisel. Seega sai ka kolmas isik antud juhul kaevatavat korraldust hinnates tugineda enda paremale arusaamisele asjast, mis tal kujunes asja menetlemise käigus. Vastustaja on kohtumenetluses esitanud põhjendused, mis olid aluseks parima pakkumise valikul, kuid nimetatud kriteeriumid ei kajastu kaevatavas korralduses ega konkursi tulemuste hindamiseks koostatud dokumentides. HMS ei näe ette võimalust välja antud haldusaktide tagantjärele täiendamiseks ja motiivide lisamiseks. Samuti ei saa kohus asuda haldusorgani asemel kaalutlusõigust teostama, et otsustada, millise sisuga haldusakti andmiseni oleks vallavalitsus pidanud jõudma. Asjaolu, et 08.06.2010 toimunud rendikonkursi hindamiskomisjon tegi hääletamise teel tehtud otsusega vallavalitusele ettepaneku alustada läbirääkimisi rendilepingu sõlmimiseks OÜ-ga I, ei vabasta vallavalitsust korralduse motiveerimise kohustusest. Tulenevalt eelpool tuvastatud asjaoludest ning hinnates asjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, on kaevatav korraldus motiveerimata haldusakt, sest ei ole võimalik kontrollida, millistel kaalutlustel on korraldus antud. Vastustaja ja kolmanda isiku väidete kohaselt tekkis vallal ja ka kolmandal isikul vaidlustatud korralduse alusel õiguspärane ootus vastavalt vaidlusaluse vara rendile andmiseks ja ettevõtlusega tegelemiseks. Kohtu hinnangul ei saanud nimetatud isikutel tekkida kaevatava korralduse alusel eelpool kirjeldatud õiguspäraseid ootusi, kuna Muhu Vallavalitsuse 15.06.2010 korraldus nr 195 vaidlustati seadusega sätestatud tähtaja jooksul ning korralduse kehtivus peatati ja Muhu Vallavalitsusel keelati sõlmida OÜga I N talukompleksi rendile andmise leping esialgse õiguskaitsekorras (tl 68). Seetõttu puudus isikutel õiguslik alus eeldada, et vaidlustatud korraldus jääb igal juhul kehtima ning isikud saavad korralduse alusel sõlmida rendilepingu. Hinnates asjas tuvastatud asjaolusid ning esitatud tõendeid kogumis, on kaevatava korralduse vastuvõtmisel oluliselt rikutud menetlusnõudeid, mis võis mõjutada asja otsustamist. Lähtudes eeltoodust kuulub kaebus rahuldamisele. Kaebaja taotleb asjas kantud menetluskulude hüvitamist. Kaebaja on tasunud riigilõivudena kaebuse esitamisel ja esialgse õiguskaitse kohaldamisel 41.54 eurot (650 krooni) (tl 19, 106) ning tasunud õigusabi eest 2 736.00 eurot (tl 106-108). Vastustaja menetluskulude hüvitamist ei taotlenud ja oma arvamust menetluskulude taotluse osas ei esitanud. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. 6 3-10-1624 Lähtudes HKMS § 93 lg 1 esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kohtuistungi protokollist selgub, et kaebaja esitas kohtukulude nimekirja ja kuludokumendid peale kohtuvaidlusi (tl 112 pöördel). Seetõttu tuleb kaebaja taotlus õigusabikulude välja mõistmiseks jätta rahuldamata. Rahuldamisele kuulub kaebaja taotlus riigilõivude tasumisega seotud kulude väljamõistmiseks vastustajalt. Annika Vendik Kohtunik 7