← Eesti

3-11-2666/3

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Määruse tegemise aeg ja koht 17.11.2011, Tallinn Haldusasja number 3-11-2666 Haldusasi A. T. kaebus väärteoasjas Resolutsioon

  1. Tagastada kaebus selle esitajale läbivaatamatult.
  2. Saata määruse ärakiri kaebuse esitajale A. T.le. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates (HKMS § 11 lg 8).
  3. 14.11.2011 saabus Tallinna Halduskohtule A. T. kaebus Justiitsministeeriumi toimingu müüa politseivärvides sõidukeid vaidlustamiseks. Kaebuse kohaselt on seaduses nõue, et sõiduk tuleb viie päeva jooksul ümber registreerida, mis on võimalik ainult sõiduk eelnevalt üle värvides. Ümber registreeritud sõidukile väljastatakse registreerimismärgised ja alles seejärel saab viia sõiduki tehnoülevaatusele. Püüdes nimetatud toiminguid täita, koostati kaebuse esitajale väärteoprotokoll kõigi nimetatud toimingute mitte täitmise eest. Kaebaja palub hüvitada avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju ehk tühistada Harju Maakohtu määrus nr 4-11-2640 ja hüvitada õigusabi teenuseks kulunud 263 eurot. 15.11.2011 kohtule esitatud kaebuse täienduses kaebaja täpsustas, et vastustajaks asjas on Justiitsministeeriumi asemel Siseministeerium.
  4. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 11 lg 1 kontrollib kaebuse saanud halduskohus, kas kaebus kuulub halduskohtu pädevusse. HKMS § 3 lg 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalikõiguslike vaidluste lahendamine, seadusega sätestatud juhtudel haldustoiminguks loa andmine ning seadusega halduskohtu pädevusse antud muude asjade lahendamine. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et halduskohtu pädevusse ei kuulu avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Kohus leiab, et käesolev kaebus ei kuulu halduskohtu pädevusse ja tuleb vastavalt HKMS § 11 lg 4 tagastada kaebuse esitajale. Nähtuvalt kohtule esitatud kaebuse sisust leiab kaebuse esitaja, et talle on ebaõiglaselt koostatud väärteoprotokoll, kuivõrd kaebajal ei olnud võimalik väärteoprotokollis märgitud õigusrikkumisi vältida. Kaebaja soovib Harju Maakohtus väärteomenetluses tehtud lahendi nr 4-11-2640 tühistamist ning 1 õigusabi kulude hüvitamist. Kaebuse lisana esitatud Harju Maakohtu 26.09.2011 määruse nr 4-11-2640 kohaselt tunnistati A. T. Põhja Politseiprefektuuri 16.12.2009 väärteoasja otsusega nr 2373,09,006900 süüdi LS 745 järgi ja karistati rahatrahviga 4200 krooni. Rahatrahvi täitmise võimatuse tõttu on sissenõudja pöördunud maakohtu poole avaldusega asendusaresti kohaldamiseks. Nähtuvalt eeltoodust on kaebuse esitajat süüdistatud väärteo toimepanemises ning läbi viidud väärteomenetlus. Kohus selgitab, et kui kaebuse esitaja leiab, et väärteomenetluses on talle koostatud ebaõiglaselt protokoll või teda on alusetult karistatud või kui kaebuse esitaja ei nõustu väärteomenetluses tehtud kohtulahendiga, tuleb kõigil neil juhtudel esitada oma seisukohad ja kaebused väärteomenetluse seadustikus sätestatud korras kohtuvälisele menetlejale või asja menetlevale kohtule. Väärteomenetluse seadustiku § 13 kohaselt kuulub väärteoasjade menetlemine maakohtu, ringkonnakohtu ja Riigikohtu pädevusse. Aili Maasik Kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.