← Eesti

3-11-2599/3

Obsah (4)§ 11§ 3§ 4§ 84

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna halduskohus Kohtunik Hurma Kiviloo Määruse tegemise aeg ja koht 14. november 2011, Tallinn Haldusasja number 3-11-2599 Haldusasi H.-V. S.’i kaebus Põhja Prefektuuri kohustam

§ 11lg 8, § 471 lg 2 ja 3).

ASJAOLUD: 1. Vastavalt

§ 11

lg 1 p-le 2 kaebuse saanud halduskohus kontrollib, kas kaebus kuulub halduskohtu pädevusse.

  1. 06.11.2011 esitas H.-V. S. Tallinna halduskohtule kaebuse, milles esitas taotluse: „Palun kohustada Põhja Prefektuuri andma mulle võimalus tutvumiseks kriminaaltoimiku materjalidega prokuratuuri loal lõpetatud kriminaalasjas nr 11730000028 kooskõlas KrMS § 38 lg 7 ja/või § 206 lg 3”.
  2. Kaebusest nähtuvad järgmised asjaolud. 17.01.2011 esitas H.-V. S. Põhja Ringkonnaprokuratuurile kuriteoteate. 27.01.2011 alustas Põhja Ringkonnaprokuratuur menetlust KarS § 201 lg 1 tunnustel selles, et korteriühistu (KÜ) Paasik küttesüsteemi demonteerimisel juulist kuni septembrini 2010.a erineb kokkukogutud ja müüdud vanametalli kaal arvutuslikul teel saadud metalli kaalust, millega on korteriühistule tekitatud kahju kokku summas 105 450,65 krooni (kriminaalasi nr 11730000028). 20.09.2011 määrusega lõpetati menetlus kriminaalasjas nr 11730000028 Põhja Prefektuuri kriminaalbüroo majanduskuritegude talituse vanemerimenetleja Indrek Kulla poolt prokuratuuri loal KrMS § 2001 alusel. Määruse p 9 kohaselt oli kannatanul õigus vastavalt KrMS § 206 lg-le 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse saamisest alates 10 päeva jooksul. 27.09.2011 saadeti vastavalt KrMS § 206 lg 2 nõuetele koopia kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest H.-V. S.’ile kui kuriteoteate esitanud isikule ja KÜ Paasiku kui kannatanu esindajale Allan Luigele (Luik). 27.10.2011 esitas H.-V. S. Põhja Prefektuurile taotluse kriminaalasja toimikuga tutvumiseks. 01.11.2011 vastuskirjas selgitas Põhja Prefektuur: „Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt olete kuriteoteate esitanud Põhja Ringkonnaprokuratuurile 17.01.2011 KÜ Paasik revisjonikomisjoni liikmena Teie ning kannatanuna osales kriminaalmenetluses KÜ Paasik juriidilise isikuna, kelle esindajana 09.09.2011 kuulati üle juhatuse esimees Allan Luik. Juriidilisest isikust kannatanu osaleb kriminaalmenetluses oma juhatuse liikme kaudu. Vastavalt KrMS § 206 lg 2 nõuetele saadeti 27.09.2011 koopia kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest Teile kui kuriteoteate esitanud isikule ja KÜ Paasiku kui kannatanu esindajale Allan Luigele. Kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest tekkis kannatanul KrMS § 206 lg 3 alusel õigus tutvuda kriminaalasja materjalidega kümne päeva jooksul, antud õigus ei laiene kuriteoteate esitanud isikule. KÜ Paasik ei kasutanud oma õigust kriminaalasja materjalidega tutvuda seaduses sätestatud tähtaja jooksul ning asjaolu, et kuriteoteate esitanud isik viibis välismaal ja sai kriminaalmenetluse lõpetamise määruse hiljem kätte, ei ole aluseks kannatanu kriminaaltoimiku materjalidega tutvumise tähtaja ennistamiseks. Selleks peaksid esinema kannatanu ehk siis KÜ Paasik poolsed mõjuvad asjaolud, mis muutsid võimatuks oma õiguse realiseerimise seaduses ettenähtud tähtaja jooksul. Kuivõrd Teil kuriteoteate esitanud isikuna puudub seaduslik alus tutvuda kriminaalasja nr 11730000028 toimikuga, siis Teie nõuet saata kriminaaltoimik Teile tutvumiseks Teie töö juurde Tööstuse 52 PPA kriminaalosakonda ei ole võimalik meil täita”. KOHTU SEISUKOHT: 4.

§ 3

lg 1 p 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine.

§ 4

lg 1 sätestab, et haldusaktiks, mille peale võib halduskohtusse kaevata on avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku korraldus, käskkiri, otsus, ettekirjutus või muu õigusakt, mis on antud avalik-õiguslikes suhetes üksikjuhtumi reguleerimiseks, lg 2 kohaselt haldustoiminguks, mille peale võib halduskohtusse kaevata, on avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku tegevus või tegevusetus või viivitus avalik-õiguslikus suhtes.

§ 3

lg 2 alusel ei kuulu halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. 5. Asjast nähtuvalt on KÜ Paasiku küttesüsteemi demonteerimise ning sellega seoses vanametalli kogumise ja müügiga seonduvalt tekitatud kahju korteriühistule (vt Tallinna ringkonnkohtu 24.05.2011 määrus kriminaalasjas nr 1-11-5583

(11730000028)summas 105 450,65 krooni). KrMS § 37 lg 2 kohaselt juriidilisest isikust kannatanu osaleb kriminaalmenetluses oma juhatuse või seda asendava organi liikme kaudu, kellel on kõik kannatanu õigused ja kohustused, sealhulgas õigus anda juriidilise isiku nimel ütlusi. Antud juhul oli kriminaalasjas kuriteoteate esitajaks küll KÜ Paasik revisjonikomisjoni liige H.-V. S., kuid kannatanuks oli kriminaalmenetluses juriidiline isik KÜ Paasik, keda esindas juhatuse esimees A. Luik, kes kuulati üle. Vastavalt KrMS § 206 lg-le 2 saadeti kriminaalasja lõpetamise määruse koopia: kuriteoteate esitanud isikule ja kannatanule. Kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest tekkis kannatanul KrMS § 206 lg 3 alusel õigus tutvuda kriminaalasja materjalidega 10 päeva jooksul, antud õigus ei laiene kuriteoteate esitanud isikule. Seega kuriteo teate esitanud isikuna ei olnud H.-V. S.’il õigust taotleda kriminaalasja toimikuga tutvumist, mida on isikule selgitatud Põhja Prefektuuri 01.11.2011 vastuskirjas.
  1. Kohus selgitab, et halduskohtu pädevusse ei kuulu uurimisasutuse ja prokuratuuri tegevuse peale kaebuste läbivaatamine, kui need on seostud konkreetse kriminaalmenetlusega. Seega ei saa kaebuse esitamisega halduskohtule taotleda, et kohus kohustaks Põhja Prefektuuri andma kaebajale võimaluse tutvumiseks kriminaaltoimiku materjalidega, kuna isikute ring ja kord toimikuga tutvumiseks kriminaalasja menetluse lõpetamisel on reguleeritud KrMS sätetega. Uurimisasutuse ja prokuratuuri tegevuse peale kaebuste esitamine toimub seejuures KrMS §-des 228 ja 229 sätestatud korras. Seega, kui kaebaja ei nõustu talle Põhja Prefektuurist antud selgitustega, siis saanuks kaebaja esitada kaebuse Riigiprokuratuurile. Riigiprokuratuuri kaebuse lahendamise määrust on isikul omakorda õigus vaidlustada vastavalt KrMS §-s 230 sätestatud korrale Harju Maakohtu eeluurimiskohtuniku juures.
  2. Vastavalt

§ 11

lg-le 4 halduskohus tagastab määrusega kaebuse või protesti, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, näidates võimaluse korral määruses, kuhu tuleb pöörduda. Eeltoodust ilmneb, et H.-V. S.’i kohustamiskaebuse sisuline lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, vaid seadusandja on näinud selleks ette teistsuguse menetluskorra. H.-V. S.’il on õigus esitada kaebus Riigiprokuratuurile. Riigiprokuratuuri kaebuse lahendamise määrust on isikul omakorda õigus vaidlustada vastavalt KrMS §-s 230 sätestatud korrale Harju Maakohtu eeluurimiskohtuniku juures. Eeltoodust tulenevalt kuulub kaebus selle esitajale läbivaatamatult tagastamisele (

§ 11lg-d 4 ja 8).

8.

§ 84

lg 4 p 2 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale. Kuna kohus tagastab kaebuse selle esitajale

§ 11

lg 4 alusel, siis on kaebajal õigus taotleda 06.11.2011 tasutud riigilõivu 15,97 euro tagastamist riigilõivuseaduse § 12 jj sätestatud korras, esitades selleks kohtule vastava avalduse. Hurma Kiviloo Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.