TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-3087 Otsuse kuupäev 06.05.2011 Kohtunik Mai Saunanen Kohtuasi Jaak Reinomägi kaebus Viru Vangla 29.01.2010 käskkirja nr 6-3/195-D ja distsiplinaarkaristuse täitmisele pööramise õigusvastasuse tuvastamise nõudes. Asja läbivaatamise kuupäev 19.04.2011 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Jaak Reinomägi Resolutsioon Jätta kaebus tervikuna rahuldamata. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Asjaolud ja menetluse käik Viru Vangla 29.01.2010 käskkirjaga nr 6.-3/195-D määrati Jaak Reinomägile vangla varasse mitte heaperemeheliku suhtumise eest distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamine 5 (viieks) ööpäevaks. Distsiplinaarkaristus pöörati täitmisele ajavahemikul 08.02.2010-11.02.2010 ja 18.03.2010-20.03.
- 29.11.2010.a. anti Tartu Halduskohtu Jõhvi Kohtumajast Tartu kohtumajale üle Jaak Reinomägi kaebus. J. Reinomägi palub kohtul tuvastada distsiplinaarmenetluse õigusvastasus, milline tuvastus on käskkirja nr 6-3/195-D tühistamise eelduseks. Samuti taotleb kaebaja õigusvastasuse tuvastamist tema subjektiivsete õiguste rikkumises vangla poolt seoses toiminguga, millega tagastati tema taotlus karistuse täitmisele pööramisest hoidumiseks. 13.12.2010 määrusega jättis kohus kaebuse käiguta. Kohus palus kaebajal täpsustada kaebuse taotlusi, st kas kaebaja soovib esitada kohtule Viru Vangla 29.01.2010.a käskkirja nr 6-3/195-D tühistamise või õigusvastasuse tuvastamise taotluse. J. Reinomägi esitas kaebuse täpsustuse 20.12.
- 19.01.2011 vabastas kohus Jaak Reinomägi riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel haldusasjas 3-10-3087 ning võttis Jaak Reinomägi kaebuse menetlusse. 19.04.2011 toimunud kohtuistungil ei allunud J. Reinomägi kohtu korraldustele ning kohus kõrvaldas J. Reinomägi kohtuistungilt. Kaebuse taotlus ja põhjendused Vastavalt kaebuse täpsustusele taotleb J. Reinomägi 29.01.2010.a käskkirja nr 6-3/195-D andmisele eelnevate toimingute ja käskkirja ning distsiplinaarkaristuse täitmisele pööramise õigusvastasuse tuvastamist. J. Reinomägi märgib põhjendatud huvina kavatsust esitada kuriteokaebus ning esitada vangla vastu ka kahju hüvitamise nõude. Kaebuse esitaja selgitab, et 29.12.2009 koostati I üksuse inspektor-kontaktisik Toomas Pastaku poolt ettekanne nr 5295, mille kohaselt tutvustas kontaktisik T. Pastak kaebuse esitajale 29.12.2009 teabenõudega seotud dokumente. Materjalid, millised kontaktisik T. Pastak kaebuse esitajale esitas, puudutavad karistuse määramise käskkirja nr 6-3/2839-D. Ettekandest nähtuvalt olevat kaebuse esitaja palunud, et kontaktisik tuleks kambrisse, Kontaktisik olevat väitnud, et temal pole kambri ukse võtit ning et nad võivad rääkida läbi toiduluugi. Kaebuse esitajat ei olevat rahuldanud kontaktisiku ettepanek ja kaebuse esitaja olevat hakanud rääkima nõudval toonil, nõudes, et kontaktisik siiski kambrisse siseneks. Pärast seda pannud kontaktisik toiduluugi kinni, kaebuse esitaja olevat üle küsinud, kas kontaktisik tuleb ikka kambrisse. Kontaktisik vastanud, et ei tule, mille peale hakanud kaebuse esitaja vastu kambri ust taguma. Kaebaja leiab, et inspektor-kontaktisik T. Pastaku ettekanne ning teatis distsiplinaarmenetluse algatamise kohta on vastuolulised. Kaebaja selgitab, et ettekandes nr 5295 on märgitud, et ta tagus vastu ust pärast seda, kui inspektor-kontaktisik oli kambriluugi sulgenud, teatises on aga märgitud, et ta tagus vastu ust, kui kambriluuk oli avatud. 05.01.2010 esitas kaebuse esitaja selgituskirja, kus palus lisada menetlusmaterjalidesse 03.01.2010 märgukirja. Nähtuvalt kaebuse esitaja märgukirjast 03.01.10 esitas kontaktisik kaebuse esitajale enne tema poolt väidetavat süütegu distsiplinaarmenetluse materjalid, milliseid nõudis kaebuse esitaja teabekorras ja kus kaebuse esitaja märkas dokumendi võltsimist vangla poolt. Vangistust reguleerivaist õigusaktidest nähtub, et kinnipeetav on kohustatud vanglateenistujaid koheselt teavitama kõigest, mis võib muuhulgas ohustada vangla julgeolekut ja on vasturääkiv seadustele, samuti kinnipeetava õigusi ja vabadusi rikkuvatest toimingutest. Õigusaktidest tuleneb vanglateenistujale kohustus reageerida kinnipeetavalt seaduserikkumise kohta .saadud teabele. Kaebaja leiab, et menetluse käigus on jäänud kõrvaldamata vastuolu inspektor-kontaktisik T. Pastaku ettekande ning tema 03.01.2010 esitatud märgukirja vahel.Samuti leiab kaebaja, et ettekande koostaja osalemine menetluses on vastuolus haldusmenetluse seaduse §-ga
- Kaebaja arvates puudub vaidlus, et kontaktisik Toomas Pastak eiras seadust, kui kaebuse esitaja juhtis tähelepanu tema õiguste rikkumisele, küll aga on vaieldav see, mille eest kaebuse esitajat karistati. Eeltoodule tuginedes taotleb kaebuse esitaja distsiplinaarmenetluse toimingute õigusvastasuse tuvastamist, milline tuvastus on käskkirja nr 6-3/195-D tühistamise eelduseks. Kaebuse esitaja juhib tähelepanu asjaolule, kus vastuolus HMS § -le 10 osales ettekande koostaja menetluses. Samuti leiab kaebaja, et õigusvastane on tema taotluse karistuse täitmisele pööramisest hoidumiseks tagastamine Nõude karistuse täitmisele pööramisest hoidumiseks esitas kaebuse esitaja, kui oli esitanud käskkirja vaidlustamiseks vaide. Karistuse täitmisele pööramise õigusvastasuse tuvastamine aitab kaebuse esitajat eraldi õiguses kahju hüvitamisele. Vanglal eksisteerib kohustus vältida analoogseid toiminguid, millised on tunnistatud õigusvastaseks. Tuvastuskonstateering on aktsepteeritav tõendina teises menetluses vastavalt nõudele. 2 Käskkirjale eelnevate toimingute õigusvastasuse tuvastus aitab kaebuse esitaja arvates teda nõudes tunnistada antud käskkiri õigusvastaseks, muuhulgas ka kahju hüvitamise nõudes ja kuriteokaebuse koostamisel. Kaebuse esitaja taotleb käskkirja nr 6-3/195-D õigusvastasuse kindlakstegemist ja karistuse täitmisele pööramise õigusvastasuse kindlakstegemist, mis aitab teda kahju hüvitamise nõudes. Vastustaja vastuväited Viru Vangla leiab, et kaebus on põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja leiab, et kaebajale J. Reinomägile distsiplinaarkaristuse määramine on õiguspärane. Distsiplinaarkorras karistamisel on järgitud kõiki vangistusseaduse § 64 lg 1, 2, 3, 4 ja 41 kehtestatud nõudeid. Läbi on viidud distsiplinaarmenetlus, kaebajat on teavitatud menetluse algatamisest, menetluse käik on protokollitud, kaebajale on antud võimalus anda seletusi, karistus on määratud ettenähtud tähtaja piires pädeva isiku poolt ning määratud karistus on proportsionaalne. Vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 67 punkti 4 kohaselt on kinnipeetav kohustatud suhtuma heaperemehelikult talle usaldatud esemetesse ja pidama korras tema kasutuses olevad elu-ja olmeruumid. Viru Vangla kodukorra punkti 8.1.
- kohaselt on kinnipeetavad kohustatud heaperemehelikult suhtuma vangla varasse ja kasutama vangla vara ainult selleks ettenähtud otstarbeks. VangS § 63 lg 1 kohaselt on distsipliinirikkumine vangistusseaduse vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süüline rikkumine, mille eest võib distsiplinaarkaristusena kohaldada noomitust, ühe lühi- või pikaajalise kokkusaamise keelamist, töölt eemaldamist kuni üheks kuuks või kartserisse paigutamist kuni 45 ööpäevaks. Viru Vanglas läbi viidud distsiplinaarmenetluse materjalide kohaselt karistati kaebajat distsiplinaarkorras VangS § 67 punktis 4 ja Viru Vangla kodukorra punktis 8.1.6 sätestatud nõuete rikkumise eest kartserisse paigutamisega viieks ööpäevaks. Distsiplinaarmenetluse materjalidest tulenevalt seisnes kaebaja rikkumine vangla varasse mitte heaperemehelikus suhtumises, vastu kambri ust tagumises. Kaebaja distsipliinirikkumine on tõendatud inspektorkontaktisik T. Pastaku ettekandega nr
- Ettekande kohaselt tutvustas inspektor-kontaktisik T. Pastak 29.12.2009 kaebajale dokumente. Jutuajamine kaebajaga toimus läbi kambriluugi ning J. Reinomägi soovis, et inspektor-kontaktisik räägiks temaga kambris. Inspektor-kontaktisik selgitas, et tal ei ole kambriukse võtit ning rääkida saab läbi kambriluugi. Pärast pani inspektorkontaktisik T. Pastak kambriluugi kinni ja ütles veelkord kaebajale, et kambrisse ta ei tule, mille peale hakkas kaebaja vastu kambri ust taguma. Vastu kambri ust tagumine ei ole vangla vara suhtes heaperemehelik suhtumine, mis on vastuolus VangS § 67 punktis 4 ja Viru Vangla kodukorra punktis 8.1.6 sätestatuga, mistõttu oli tegemist distsipliinirikkumisega, mille eest võis karistada distsiplinaarkorras. Rikkumise osas viis distsiplinaarmenetluse läbi inspektor-kontaktisik Tiia Tiivas. Kaebajat teavitati 04.01.2010 menetluse alustamisest ning anti võimalus selgituste andmiseks. J. Reinomägi esitas 05.01.2010 seletuskirja, milles selgitas, et on juhtunu kohta oma seletuse esitanud 03.01.2010 esitatud märgukirjas. Menetleja kogus asjas olulised tõendid ja koostas kõiki olulisi asjaolusid arvestades distsiplinaarmenetluse protokolli. Kaebajat tutvustati distsiplinaarmenetluse protokolliga 28.01.
- Kaebaja keeldus distsiplinaarmenetluse protokolliga tutvumise kohta allkirja andmast. 29.01.2010 esitas J. Reinomägi vastuväite distsiplinaarmenetluse protokollile, milles selgitas, et ei ole rikkumist toime pannud ning taotles ühtlasi vaide-ja kohtumenetluse ajaks hoiduda karistuse täitmisele pööramisest. Kaebaja vastuväiteid kajastati distsiplinaarmenetluse protokollis, taotlus karistuse täitmisele pööramisest hoidumiseks tagastati, kuna karistust ei olnud veel selleks hetkeks määratud. Karistuse 3 määramisel on arvestatud nii rikkumise raskusega, kaebaja varasema karistatusega, kui ka eesmärgiga mõjutada kaebajat edaspidi õiguskuulekalt käituma. Vastuseks kaebaja seisukohtadele märgib Viru Vangla et nii ettekandest kui ta teatisest on üheselt arusaadav, et kaebaja rikkumine seisnes vangla vara suhtes mitte heaperemehelikus suhtumises, vastu kambri ust tagumises. Teatis menetluse alustamise kohta ei pea üksikasjalikult kirjeldama kõiki rikkumise asjaolusid, vaid rikkumise asjaolude väljaselgitamiseks on distsiplinaarmenetlus ning rikkumise täpsed asjaolud märgitakse distsiplinaarmenetluse protokollis, mida antud juhul ka tehtud on. Seoses kaebaja väitega, et menetluse käigus on jäänud kõrvaldamata vastuolu inspektorkontaktisik T. Pastaku ettekande ning tema 03.01.2010 esitatud märgukirja vahel märgib vastustaja, et kaebaja on oma märgukirjas selgitanud, et inspektor-kontaktisik T. Pastak tõi talle koopiad distsiplinaarmenetluse materjalidest ning soovis selle kohta allkirja. Allkirja andmisest kaebaja keeldus, kuna märkas protokollis muudatusi, mida seal enne ei olnud ja soovis sel teemal inspektor-kontaktisikuga vestelda. Inspektor-kontaktisik T. Pastaku ettekande kohaselt väitis kaebaja, et tal on inspektor-kontaktisikuga mingi jutt rääkida, tema enda huvides. Seega ei ole inspektor-kontaktisiku ning J. Reinomägi selgitused selles osas, mis teemal kaebaja inspektor-kontaktisikuga soovis vestelda, ühesed, kuid menetluse käigus ei olnud vajalik välja selgitada, millest täpselt kaebaja inspektor-kontaktisikuga vestelda soovis. Menetluse käigus on tõendatud, et kaebaja soovis inspektor-kontaktisikuga vestelda kambris, kuid inspektorkontaktisik nõustus vestlema ainult läbi kambriluugi. Kambriluugi sulgemisel ja teatamisel, et inspektor-kontaktisik ei tule kaebajaga kambrisse rääkima, hakkas kaebaja taguma vastu kambri ust. Vastustaja märgib, et inspektor-kontaktisik T. Pastak on küll kaebajale tutvustanud teatist distsiplinaarmenetluse alustamise kohta ning vastu võtnud kaebaja 05.01.2010 esitatud seletuskirja, kuid T. Pastak ei ole menetlust läbi viinud. Menetluse läbiviija on olnud inspektorkontaktisik Tiia Tiivas, kes menetluse käigus kogutud tõendite alusel on koostanud distsiplinaarmenetluse protokolli. Seega on vastustaja seisukohal, et T Pastaku toimingud (teatise tutvustamine ja seletuskirja vastuvõtmine) ei ole sisuliselt menetlust kuidagi mõjutanud ning kaebaja viide HMS § 10 rikkumisele on asjakohatu. Vastustaja märgib, et kaebaja esitas taotluse karistuse täitmisele pööramisest hoidumiseks ajal, kui kaebajale ei olnud veel karistust määratud, mistõttu selgitati kaebajale, et tal on võimalik vastav taotlus esitada pärast karistuse määramist. Samuti on karistuse täitmisele pööramisest hoidumine põhjendatud ainult erandlikel juhtudel, mida antud juhul ei esinenud. VangS § 65 lg 6 kohaselt distsiplinaarkaristust ei täideta, kui seda ei ole pööratud täitmisele kaheksa kuu jooksul arvates distsiplinaarkaristuse määramisest. Seega seab VangS distsiplinaarkaristuse täitmisele pööramiseks tähtaja ning arvestades, et distsiplinaarkaristuse käskkirja vaidlustamine kohtumenetluses on aeganõudev, siis edasikaebamise võimaluse lõppemise ootamine võib viia olukorrani, et distsiplinaarkaristust ei saagi täitmisele pöörata. See tekitab kinnipeetavates karistamatuse tunde ning võimaldab esialgse õiguskaitse taotlemist kasutada eesmärgina pääseda distsiplinaarkaristuse täitmisele pööramisest. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja täitmisele pööramine ei saa kaasa tuua tagajärgi, mille kõrvaldamine ei ole hiljem võimalik. Tuvastamisel, et distsiplinaarkaristus ei ole määratud õiguspäraselt, on võimalik taotleda kahju hüvitamist, kui karistuse määramisega on kahju tekkinud. Kohtupraktikast tulenevalt on leitud, et alusetult kartseris viibimisel on võimalik hüvitada tekitatud kahju rahas. Eeltoodust lähtuvalt on vastustaja õigesti pööranud kaebajale määratud distsiplinaarkaristuse täitmisele. 4 Kohtu põhjendused ja otsus
- aprillil 2011 toiminud menetluskonverentsil ei allunud kaebuse esitaja kohtu korraldustele ning kohus oli sunnitud ta kohtusaalist (menetluskonverentsi ruumist ) eemaldama. HKMS § 5 lg 1 kohaselt juhindub halduskohus halduskohtumenetluse seadustikuga reguleerimata küsimustes tsiviilasja hagimenetlusele kohaldatavatest sätetest. Halduskohtumenetluse seadustik ei reguleeri menetlusosalise kohtuistungilt kõrvaldamist ja selle tagajärgi. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 45 lg 3 kohaselt kui menetlusosaline või tema esindaja kõrvaldatakse kohtuistungilt, võib asja menetlemist jätkata nii, nagu menetlusosaline või tema esindaja oleks istungilt vabatahtlikult lahkunud. TsMS § 421 lg 2 kohaselt kui menetlusosaline kohtuistungilt lahkub, ei takista see asja läbivaatamist. Kohus peab antud juhul võimalikuks lahendada asi sisuliselt, kuna kaebuse aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates käesolevas kohtuasjas otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kaebuse taotlused 20.12.2010 esitatud kaebuse täpsustuse kohaselt on tunnistada õigusvastaseks 1) 29.01.2010.a käskkirja nr 6-3/195-D andmisele eelnev distsiplinaarmenetlus; 2) 29.01.2010.a käskkiri nr 6-3/195-D; 3) distsiplinaarkaristuse täitmisele pööramine. Kohus seisukohal, et kaebuses esitatud taotlus tunnistada õigusvastaseks 29.01.2010.a käskkirja nr 6-3/195-D andmisele eelnenud distsiplinaarmenetlus on hõlmatud taotlusega tunnistada õigusvastaseks 29.01.2010.a käskkiri nr 6-3/195-D. Riigikohtu halduskolleegium märgib 21.oktoobri 2010.a. otsuses haldusasjas nr 3-3-1-56-10 , et väljakujunenud kohtupraktikast tulenevalt ei ole menetlustoimingute iseseisev vaidlustamine üldjuhul lubatav (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
- veebruari
- a otsus asjas nr 3-3-1-802, p 5). Riigikohtu halduskolleegium märgib, et erandlikult on menetlustoimingute iseseisev vaidlustamine õigustatud protsessiökonoomia põhimõttest lähtuvalt, kui tegemist on sedavõrd olulise ja ilmse menetlusveaga, mis juba menetluse käigus võimaldab jõuda järeldusele, et sellise menetluse tulemusena antav lõplik haldusakt ei saa olla sisuliselt õiguspärane või kui menetlustoiming rikub isiku õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest. Kui menetlustoiming puudutab otseselt ja lõplikult isiku õiguspäraseid huve, oleks ilmselgelt ebamõistlik oodata lõpptulemuse vaidlustamise võimalust ning seejuures poleks tagatud ka efektiivne õiguskaitse (vt Riigikohtu 24.10.2007 otsuse asjas nr 3-3-1-51-07 p 10). Antud juhul on kaebuse esitaja vaidlustanud ka lõpliku haldusakti - 29.01.2010.a käskkirja nr 63/195-D, seetõttu analüüsib kohus väidetavaid menetluslikke rikkumisi lõplikule haldusaktile hinnangut andes. Kaebaja väitel on läbiviidud distsiplinaarmenetlus õigusvastane seetõttu, et ei kõrvaldatud vastuolusid T. Pastaku ettekandes nr 5295 ning teatises distsiplinaarmenetluse algatamise kohta ning menetluse käigus on jäänud kõrvaldamata vastuolu inspektor-kontaktisik T. Pastaku ettekande ning tema 03.01.2010 esitatud märgukirja vahel. Lisaks sellele leiab kaebuse esitaja, et menetluses on osalenud ettekande koostaja, mis on vastuolus haldusmenetluse seaduse §-ga
- Kaebaja selgitab, et ettekandes on märgitud, et ta tagus vastu ust pärast seda, kui inspektorkontaktisik oli kambriluugi sulgenud, teatises on aga märgitud, et ta tagus vastu ust, kui kambriluuk oli avatud. Tähelepanuta on jäetud 03.01.2010 märgukirjas esitatud väited dokumendi võltsimise kohta vangla poolt. Õigusaktidest tuleneb vanglateenistujale kohustus reageerida kinnipeetavalt seaduserikkumise kohta saadud teabele. 5 Kohus märgib siinkohal ka seda, et ei näe mingit sisulist vastuolu 29.12.2009 ettekandes nr 5295 ning 30.12.2009 teatises märgitu vahel (tl 21 ja 22). Asjasse mittepuutuv on kaebuse esitaja väide, et kõrvaldamata on vastuolu inspektor-kontaktisik T. Pastaku ettekande ning tema 03.01.2010 esitatud märgukirja vahel. Kaebaja on esialgu seletuskirja andmisest keeldunud.( tl 23). 05.01.2010 seletuskirjas on kaebaja palunud võtta distsiplinaarasja materjalide hulka tema poolt 03.01.2010 vangla direktorile esitatud märgukiri. Selles märgukirjas selgitab J. Reinomägi, mis põhjusel palus ta kontaktisikul tulla kambrisse ning et viimane keeldus. Märgukirja esitaja arvates tuleb teha Viru Vanglas kontaktisiku tööülesannete korrigeerimine, kuna hetkel on need pigem kinnipeetavate õigusi kahjustavad ( tl 24 ja 25). Kohtu arvates ei ole 03.01.2010 märgukirjas välja toodud selgitused ja arvamus antud juhul asjassepuutuv ega õigusta käesoleva asja raames vaadeldavat distsiplinaarüleastumist. Nagu ka kaebuse esitaja ise märgib puudutavad materjalid, millised kontaktisik T. Pastak kaebuse esitajale tutvustas, karistuse määramise käskkirja nr 6-3/2839-D. Distsiplinaarmenetluse nõuete rikkumiseks ei saa lugeda ka asjaolu, et ettekande koostaja inspektor-kontaktisik T. Pastak on kaebajale tutvustanud teatist distsiplinaarmenetluse alustamise kohta ning vastu võtnud kaebaja 05.01.2010 esitatud seletuskirja. T. Pastak ei ole menetlust läbi viinud. Menetluse läbiviija on olnud inspektor-kontaktisik Tiia Tiivas, kes menetluse käigus kogutud tõendite alusel on koostanud distsiplinaarmenetluse protokolli. T Pastaku toimingud (teatise tutvustamine ja seletuskirja vastuvõtmine) ei ole menetlust sisuliselt kuidagi mõjutanud ning kaebaja viide HMS § 10 rikkumisele on asjakohatu. Eeltoodust lähtudes on kohus seisukohal, et kaebuse esitaja ei ole toonud välja menetlusvigu, mis annaksid aluse tunnistada Viru Vangla 29.01.2010.a käskkiri nr 6-3/195-D õigusvastaseks. Kaebuse esitaja arvates on distsiplinaarmenetluse toimingute õigusvastasuse tuvastamine käskkirja nr 6-3/195-D tühistamise eelduseks. Selline seisukoht on ekslik. Distsiplinaarmenetluse toimingute (menetluse läbiviimise) õigusvastasuse tuvastamine on eelduseks distsiplinaarmenetluse tulemusena antud käskkirja õigusvastasuse tuvastamisele, kuid see tuvastus ei ole eelduseks käskkirja tühistamisele. Haldusakt, mis on õigusjõus, on kehtiv vaatamata sellele, et kohus konstateerib selle haldusakti õigusvastasust. Riigikohtu praktikas on sellele korduvalt tähelepanu juhitud. Riigikohtu halduskolleegium on lahendites haldusasjades nr 3-3-1-26-08 ja 3-3-1-50-09 rõhutanud, et haldusakti õigusvastasuse tuvastamine ei kõrvalda haldusakti kehtivust. Riigikohtu halduskolleegium märgib, et kohtuotsusega haldusakti õigusvastaseks tunnistamine ei too iseenesest kaasa haldusakti tühistamist. Seega võib haldusakti kehtivus ära langeda vaid mõne eeltoodud tingimuse esinemisel. /…/ Haldusakti õigusvastasuse tuvastamine ei muuda haldusakti kehtetuks täitmiseks on kohustuslik ka õigusvastane, kuid kehtiv haldusakt. Haldusakti õigusjõu murdmiseks on vajalik selle kehtetuks tunnistamine (HMS § 60 lg 1, § 61 lg 2).HMS § 61 lg 2 kohaselt kehtib haldusakt kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni. Kaebuse esitajat karistati Viru Vangla 29.01.2010 käskkirjaga nr 6.-3/195-D vangla varasse mitte heaperemeheliku suhtumise eest distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamine 5 (viieks) ööpäevaks. Distsiplinaarmenetluse protokolli ja käskkirja kohaselt seisnes rikkumine selles, et kaebuse esitaja tagus 29.12.2009 vastu kambri ust. 6 Kohus on seisukohal, et kaebuse esitajat on Vangla 29.01.2010 käskkirjaga nr 6.-3/195-D vangla varasse mitte heaperemeheliku suhtumise eest distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamine 5 (viieks) ööpäevaks karistatud õiguspäraselt. Asjaolu, et kaebuse esitaja tagus 29.12.2009 vastu kambri ust, kinnitab inspektor-kontaktisik T. Pastaku ettekanne nr
- Ettekande kohaselt tutvustas inspektor-kontaktisik T. Pastak 29.12.2009 kaebajale kaebaja teabenõudega seonduvaid dokumente. Jutuajamine toimus läbi kambriluugi ning J. Reinomägi soovis, et inspektor-kontaktisik räägiks temaga kambris. Inspektor-kontaktisik selgitas, et tal ei ole kambriukse võtit ning rääkida saab läbi kambriluugi. Pärast pani inspektor-kontaktisik T. Pastak kambriluugi kinni ja ütles veelkord kaebajale, et kambrisse ta ei tule, mille peale hakkas kaebaja vastu kambri ust taguma. Kaebaja on väitnud, et puudub alus teda süüdistada, kuna süüdistus põhineb üksnes vangalaametniku ettekandel. Kohtul ei ole alust kahelda vanglaametniku T. Pastaku 29.12.2009 ettekandes nr 5295 märgitud intsidendi toimumises. Kohus nõustub vastustajaga, et vastu kambri ust tagumine ei ole heaperemehelik suhtumine vangla varasse ning on vastuolus VangS § 67 punktis 4 ja Viru Vangla kodukorra punktis 8.1.6 sätestatuga, mistõttu oli tegemist distsipliinirikkumisega, mille eest võis karistada distsiplinaarkorras. Distsiplinaarkorras karistamisel on järgitud vangistusseaduse § 64 lg 1, 2, 3, 4 ja 41 kehtestatud nõudeid. Läbi on viidud distsiplinaarmenetlus, kaebajat on teavitatud menetluse algatamisest, menetluse käik on protokollitud, kaebajale on antud võimalus anda seletusi, karistus on määratud ettenähtud tähtaja piires pädeva isiku poolt ning määratud karistus on varasemat karistatust arvesse võttes proportsionaalne. 29.01.2010 on J. Reinomägi esitanud vastuväite distsiplinaarmenetluse protokollile taotledes ühtlasi vaide-ja kohtumenetluse ajaks hoiduda karistuse täitmisele pööramisest. Seega ei esitanud kaebaja taotlust mitte vaidemenetluses nagu ta ise märgib, vaid enne vaidlusaluse käskkirjaga talle karistuse määramist. Taotlus karistuse täitmisele pööramisest hoidumiseks tagastati, kuna karistust ei olnud veel selleks hetkeks määratud. Kaebajale selgitati, et tal on võimalik vastav taotlus esitada pärast karistuse määramist (tl 26 ja 27). Kohus on seisukohal, et enneaegselt esitatud karistuse täitmisele pööramisest hoidumise taotluse tagastamine oli antud juhul õiguspärane. Kohtule ei ole esitatud dokumenti, millest nähtuks, et J. Reinomägi taotles karistuse täitmisele pööramisest hoidumist pärast 29.01.2010 käskkirja vastuvõtmist. Vastustaja märgib õigesti, karistuse täitmisele pööramisest hoidumine on põhjendatud ainult erandlikel juhtudel, mida antud juhul ei esinenud. Lähtudes eeltoodud põhjendustest ning juhindudes HKMS § 26 lg 1 p-st 6 jätab kohus kaebuse tervikuna rahuldamata. Mai Saunanen kohtunik 7