) § 54 lg 6 kohaselt loetakse juriidilisele isikule või asutusele registrisse kantud aadressil lihtsaadetisena saadetud dokument kättetoimetatuks, kui on möödunud viis päeva selle saatmisest Eesti piires või 30 päeva välismaale saatmisest. Juriidilisele isikule või asutusele registrisse kantud aadressil tähtsaadetisena saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks, kui postiteenuse osutaja on selle nimetatud aadressil üle andnud või jätnud teate tähtkirja saabumise kohta.
lg 1 kohaldatakse tähtaja arvutamisel Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TSÜS) vastavaid sätteid, TSÜS § 135 lg 1 kohaselt algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eeltoodust tulenevalt algab
lg 6 toodud tähtaeg, mille kohaselt loetakse registrisse kantud aadressil lihtsaadetisena saadetud dokument kättetoimetatuks, kui on möödunud viis päeva selle saatmisest. Seega algab tähtaja kulgemine 5.10.2010 ja kaebuse esitajale loetakse kiri kätte antuks 10.10.2010 aastal. Kaevatavas korralduses antakse korraldus ilmuda kohale 08.10.2010, seega mitu päeva varem kui kiri loetakse seaduse kohaselt kätteantuks. Samuti jääb siiani kaebuse esitajale arusaamatuks, miks on maksuhaldur märkinud kaevatavasse korraldustesse, et lisaks dokumentidele peab kaebuse esitaja minema ka ise maksuhalduri juurde teabe andmiseks. Selles osas ei ole korraldus motiveeritud. Nimelt,
§-ile 60 lg 1 teise lause kohaselt võib maksuhaldur vajadusel kohustada maksukohustuslast või tema esindajat teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse. Kaevatavat korraldust ei ole selles osas motiveeritud. Sellekohase kohustuse nii õiguslik kui faktiline alus puudub, seega ei ole võimalik kaebuse esitajal oma kaebust ka piisavalt põhjendada, kuna kaebuse esitaja ei oska arvata, mis võib olla kaebuse esitaja kohale kutsumise vajalikkuse põhistuseks. Teabe andmise korraldus on õigusvastane, siis on õigusvastane ka selle korralduse alusel määratud maksuotsus. Kaebuse esitaja vaidlustab PMTK poolt 09.12.2010 antud maksuotsuse nr 12.2-3/6890 täies ulatuses ja taotleb selle tühistamist. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 3 lg 1 kohaselt võib haldusmenetluses piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. HMS § 3 lg 2 kohaselt 2 peab halduse õigusakt ja toiming olema kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes. HMS § 5 lg 2 kohaselt viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Maksuotsus põhineb asjaolul, et kaebuse esitaja ei ole täitnud 30.09.2010 antud korraldust nr 12.2-3/5592-7. Nimelt on otsuses toodud maksuhalduri poolt välja asjaolu, et maksuhaldur ei saa kindlaks määrata maha arvestamisele kuuluvat käibemaksu. Selline seisukoht on väär. Maksuhaldur on HMS § 6 kohaselt kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid omal algatusel.. Ei ole loogiline seisukoht, et maksuhaldur määrab tasumisele kuuluvat käibemaksu OÜ-le Inland Holding müüdud kauba eest (konto 2511), lubamata samas käibemaksu maha arvestada, s.t. loogiline on, et müüdud kaup on soetatud ja seega kuulub soetamisest arvestatud käibemaks maha arvestamisele. Samas on maksuhaldur ka eelnevalt kuude, s.t. juuni ja juuli raamatupidamisdokumentatsioonist täielik ja identne koopia, kust nähtub, et kaup on sisse ostetud. Samuti on maksuhaldurile eelnevate menetluste käigus esitatud kõik andmed ettevõtluse kohta, maksuhaldur ei ole põhjendanud, miks ta ei ole lugenud tõendatuks deklaratsioonis esitatud andmeid. HMS § 6 kohaselt on maksuhaldur kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähtsusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid omal algatusel. Maksuhalduri esindaja on rikkunud ka HMS § 6 toodud uurimispõhimõtet, nimelt on haldusorgan kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. Samuti eiras maksuhaldur
§-s 82 toodud kohustuslikku tõendit – maksudeklaratsiooni.
kohaselt lähtub maksuhaldur maksukohustuse täitmise kontrollimisel ja maksu määramisel eelkõige maksukohustuslase esitatud maksudeklaratsioonidest (§ 85 lõige 1), maksukohustuslase raamatupidamisarvestusest ja muust tema poolt enda tegevuse kohta peetud arvestusest. Kui maksuhalduril tekib kahtlus maksukohustuslase esitatud andmete õigsuses, kogub ta täiendavaid tõendeid. Eeltoodu tähendab, et maksuhaldur peab uskuma esitatud maksudeklaratsiooni, ning alles siis, kui maksuhalduril tekib kahtlus, kogub ta täiendavaid tõendeid. Samas on maksumaksja tegevus olnud kuust kuusse stabiilselt ühesuguse iseloomuga, maksuhaldur koostas ka juuni ja juuli 2010 kohta kontrollakti ja maksuhaldurile on esitatud täielikult oktoobri 2010 andmed, seega ei ole maksuhalduri jaoks august 2010 osas mitte midagi uut. Eeltoodust tulenevalt eeldatakse maksudeklaratsioonis toodud andmete õigsust ja need andmed tuleb ümber lükata tõenditega. Kuna tegemist on maksumaksjale rahaliselt väga koormavate otsustega, mille tagajärjel võib ettevõtlus seiskuda, siis peab olema lisaks heale tõendusbaasile selline otsustus ka põhjendatud, nii õiguslikult kui faktiliselt. Antud juhul on maksuhaldur toiminud vastupidiselt seaduses sätestatule – maksuhaldur ei ole oma seisukohta tõendanud vaid on kohaldanud valikuliselt seadust, tehes otsuse samade tõendite pinnalt maksumaksja kahjuks. Seadus näeb ette, et maksuhaldur peab oma seisukohta tõendama ja põhjendama, maksuhalduril ei ole õigust keelduda maksudeklaratsiooni mitte uskumast, samuti ei ole maksuhalduril õigust, ilma deklaratsiooni ümberlükkavate tõenditeta, otsustada deklaratsioonis toodud, tasumisele kuuluvate, maksusummade omaalgatuslikku muutmist. Kaebuse esitaja esindaja, ja ainuke juhatuse, liige oli töölt vabastatud alates 21.09.2010 kuni 25.10.2010. Töövõimetuse ajal ei ole kaebuse esitaja kohustatud tegema toiminguid, seda enam, et maksuhaldur oli teadlik, et kaebuse esitaja on haiguslehel. Isegi eeldades, et maksuhalduri poolt antud korraldus on seaduspärane, on maksuotsuse tegemine õigusvastane, sest maksumaksja teavitas maksuhaldurit oma haigestumisest ning tervenemisel ei ole maksuhaldur küsinud dokumentide esitamist ega määranud uut tähtaega andmete esitamiseks.
lg 1 annab maksuhaldurile võimaluse määrata tasumisele kuuluva maksusumma: kui deklaratsiooni ei ole esitatud seadusega ettenähtud tähtpäevaks, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud teisiti; kui maksukohustuslane on esitanud deklaratsioonis valeandmeid, mille tagajärjel tema poolt deklaratsioonis näidatud maksusumma või deklaratsiooni andmete alusel maksuhalduri arvutatud maksusumma on väiksem maksusummast, mis oleks tulnud tasuda vastavalt maksuseadusele; kui maksukohustuslane on esitanud valeandmeid, mille tagajärjel tema poolt arvutatud või tema esitatud andmete alusel arvutatud tagastamisele kuuluv maksusumma on suurem maksuseaduse kohaselt tagastamisele kuuluvast summast; muudel seaduse või määrusega ettenähtud juhtudel. Lisaks eeltoodule peab maksuhaldur
lg 3 toodud juhul võtma tasumisele kuuluva 3 maksusumma määramisel arvesse kõiki selles maksuasjas tähendust omavaid andmeid, mida maksuhaldur peab usaldusväärseks. Eeltoodust järeldub, et kui maksumaksja on kauba müünud, siis on loogiline ka asjaolu, et ta on kauba ostnud.
lg 4 toob ainult ühe erandi, nimelt ei ole maksuhaldur maksusumma määramisel kohustatud arvestama maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevaks maksukohustuslase poolt deklareerimata jäetud maksukohustust vähendavat asjaolu, millest maksuhaldur ei ole teadlik ilma maksukohustuslase tahteavalduseta. Maksuhaldur ei andnud maksumaksjale võimalust esitada enne maksuotsuse andmist oma seisukohta.
lg 1 kohaselt on maksukohuslasel õigus enne tema õigusi puudutava haldusakti andmist esitada maksuhaldurile oma arvamus või vastuväited.
Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 3 kohaselt võib haldusmenetluses piirata isiku põhiõigusi ja – vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Maksuhaldur ei ole maksumaksjat hoiatanud ega selgitanud talle tema õigusi
lg 2 kohaselt seoses võimalusega teha maksuotsus ilma maksukohuslasele võimalust andmata arvamuse või vastuväite esitamiseks
§-is 13 lg 1. Maksuotsusest ei selgu üheselt, mille alusel maksuhaldur piirab maksumaksja sisendkäibemaksu mahaarvamise õigsust ja mille alusel maksumaksja määrab täiendavalt tasumisele kuuluva käibemaksu. Maksumaksja märgib esmalt, 09.12.2010 OÜ-le HH & SS koostatud maksuotsus tuleb kehtetuks tunnistada juba ainuüksi põhjusel, et maksuotsusest ei selgu ja jääb täielikult arusaamatuks, mille alusel piirab maksumaksja õigust arvata maha ja suurendab tasumisele kuuluvat käibemaksu. Kaebuse esitaja hinnangul ei selgu maksuotsuses olevate vastuolude tõttu, kuidas on tasumisele kuuluv maksusumma määratud. Ning seetõttu on oluliselt raskendatud ka maksumaksja võimalus nimetatud maksuotsust sisuliselt vaidlustada. Maksumaksja hinnangul on selguse ja arusaadavuse puudumine iseseisvaks aluseks maksuotsuse tühistamisel. HMS § 55 lg 1 kohaselt peab haldusakt olema selge ja üheselt mõistetav.
lg 2 kohaselt on maksuotsuse
§-s 46 sätestatud nõuetele vastav haldusakt. Maksuotsusest peab selguma, kuidas on tasumisele kuuluv maksusumma määratud. Käesoleval juhul on vaidlustatavast maksuotsust puudu ka
§-is 46 lg 3 p 5 toodud kohustuslikud elemendid – haldusakti andmise õiguslik ja faktiline alus.
Kaebuse esitaja soovis esitamisele kuuluvat teavet saada haldusakti kujul.
lg 3 kohaselt saadetakse dokument menetlusosalise soovil tema poolt näidatud menetlusposti aadressile. Maksuhalduri esindaja kohtus viitab justkui igati asjaolule, et kaebuse esitajale on saadetud ühele tema meiliaadressidest elektronkiri, kuid jäetakse tähelepanuta, et seaduse kohaselt ei ole nimetatud tegevus lubatud. Sooviavaldust, et kaebuse esitaja juhatuse liige Sven Soeson oleks soovinud, et talle saadetaks elektronpostile kõikvõimalik ja vajalik informatsioon, sellekohast tahteavaldust ei ole maksuhalduri esindaja kohtus oma väidete tõestuseks lisanud. Seega saab asuda ainuõigele seisukohale, et maksuhalduri poolne elektronkirjade saatmine on seadusväline tegevus, mille ainsaks eesmärgiks on kitsendada kaebuse esitaja seaduses toodud tähtaegu. Järelikult ei ole maksuhalduri seisukoht tõendatud. Lisaks eeltoodule on kaebuse esitajal ka tehnilised takistused maksuhalduri poolt krüpteeritud failide lugemiseks. Kaebuse esitaja juhatuse liige kasutab Mac OS X 10.6 versiooni, tuntud ka kui 4 Lumeleopard. ID krüpteeritud tarkvara tugi ilmus eeltoodud tarkvaralisele riistavara lahendusele alles 2011 aasta alguses – (väljavõte www.id.ee leheküljelt). See on üks põhjuseid, miks kaebuse esitaja palub saata endale kirjalikult korralduse, sest tavaliselt on meie IT maailm maas 3 aastat muust maailmast, ning kui kasutada suhteliselt uut tarkvara ja riistvara, siis tavaliselt meie kaasaegse e-riigi ja e-tiigri vidinad toimivad alles aastaid pärast tarkvara kasutuselevõttu. Wikipedia andmetel (http://en.wikipedia.org/wiki/Mac OS X Snow Leopard) lasti OS X 10.6. versioon välja 28.august 2009 ning ID tugi ilmus alles 2011 aasta alguses. Maksuhalduri esindaja viitab, et 15.10.2010 otsusega nr 12.2-3/6890-2 kohustati kaebuse esitajat ka esitama 30.09.2010 korralduses nr 12.2-3/6890-1 nõutud dokumente ja andma maksuhaldurile teavet maksumenetluses tähtsust omavate asjaolude kohta 25.10.2010 kl 9.00. Kaebus esitaja arvates ei ole eeltoodu mainimine korralduses seaduslik. Nimelt nõuab iga haldusakti andmine eri põhjendust ning nii nagu nähtub maksumaksja kohalekutsumise fakt maksuhalduri juurde – see on võimalik ainult juhul kui selleks on vajadus. Otsusest ei nähtu selle motiveerimine eeltoodud asjaolude suhtes, seega on viidatud otsus selles osas õigusvastane.
lg 1 sätestab, et maksuhalduril on õigus saada maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks maksukohustuslaselt või tema esindajalt suulist või kirjalikku teavet. Vajaduse korral võib maksuhaldur kohustada maksukohustuslast või tema esindajat teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse.
lg 2 kohaselt isiku ametiasutusse kutsumiseks annab maksuhaldur käesoleva seaduse §-s 46 sätestatud nõuetele vastava kirjaliku korralduse, kuhu on märgitud maksukohustuslase ilmumise koht ja aeg koos selgitusega, mis asjus isik välja kutsutakse. Vajaduse korral antakse kirjalik korraldus ka muudel teabe nõudmise juhtudel.” Seadus on sätestanud eeltoodud juhtumi lahendamiseks vormiliselt korralduse ja annab ka nõuded korralduse sisule. Maksuhalduri 15.10.2010 otsuses puuduvad
Maksuhalduri poolt vastuse punktis 2.3. toodud seisukoht on ekslik, väär ja tendentslik. Nimelt on maksuhaldur vääral seisukohal, et kaebuse esitaja peab tõendama sisendkäibemaksu mahaarvamise õigsust maksustamisperioodil august 2010.
sätestab: §-s 82, et maksuhaldur lähtub maksukohustuse täitmise kontrollimisel ja maksu määramisel eelkõige maksukohustuslase esitatud maksudeklaratsioonidest (§ 85 lõige 1), maksukohustuslase raamatupidamisarvestusest ja muust tema poolt enda tegevuse kohta peetud arvestusest. Kui maksuhalduril tekib kahtlus maksukohustuslase esitatud andmete õigsuses, kogub ta täiendavaid tõendeid. Ehk eeltoodust tulenevalt langeb tõendamiskoormis pärast maksumaksja poolse deklaratsiooni koostamist maksuhaldurile. Kahtluse korral peab maksuhaldur koguma lisatõendeid, kuid kahtlemata puudub maksuhalduril võimalus lisatõendite mittesaamisel õigus jätta vastav maksukohustuslase taotlus rahuldamata. Seadus seab eelduseks, et maksukohustuslase poolt esitatud deklaratsioonil on tõenduslik jõud ning selle mittevastavuse tõendamise kohustus on maksuhalduril. Maksuhaldur oli teadlik, et kaebuse esitaja oli töövõimetuslehel, kuid sellest hoolimata on kohustanud kaebuse esitajat ilmuma maksuhalduri juurde. Kaebuse esitajale jääb arusaamatuks maksuhalduri esindaja kohtus esitatud väide, et “seega alates 26.10.201009.12.2010 oli kaebuse esitajal võimalik maksuhalduri korraldust täita ja maksuhaldurile vajalikku teavet ja dokumente esitada.” Korralduses toodud kuupäev oli möödunud seega ei saanud seda täita. Kaebuse esitaja jäi tervenemisel ootama uut korraldust, selle asemel sai ta maksuotsuse, kus maksuhaldur pahatahtlikult ei arvesta kaebuse esitaja poolt esitatud tõenditega ega ka teavita kavatsusest, et vastasel juhul koostataks maksuotsus maksumaksja kahjuks. Veelgi kummastavam on maksuhalduri esindaja seisukoht, et kaebuse esitaja jättis töövõimetuslehel olles maksuhalduri juurde ilmumata ja nõutud dokumendid esitamata. Seega ei vasta tõele vastustaja väide, et maksumenetluse käigus kaebuse esitajat korduvalt kohustatud esitama 30.09.2010 korralduses 12.2-3/6890-1 nimetatud dokumente ja andma maksustamisel tähtsust omavate asjaolude kohta teavet. Kaebuse esitaja näeb esmakordselt kohtule esitatud 30.09.2010 otsust, eelnevalt ei ole tema kontorisse nimetatud otsust jõudnud. Arvatavasti on maksuhalduri esindaja nimetatud otsuse tagantjärele võltsinud, selleks, et tsementeerida protsessuaalselt paremat positsiooni ehk, et viidata otsuses korraldusele ja näidata, et justkui kaks haldusakti on kaebuse esitaja poolt täitmata. Kaebuse esitaja esitab lisapõhjenduse esitatud dokumentide osas. Kaebuse esitajal ei ole olnud eelnevalt võimalik olnud dokumente maksuhaldurile esitada kuna maksuhaldur ei ole neid temalt nõudnud. Teise põhjusena toob juhatuse liige välja asjaolu, et ta 5 oli haiguslehel ning maksuotsuse tegemine, mille tegemiseks ei ole seadusest tulenevalt alust, tuli talle ootamatult. Kaebuse esitaja juhatuse liige tervenes, teavitas revidenti asjaolust, et ta on nüüd terve ning jäi ootama maksuhalduri kirjalikke instruktsioone. Maksumaksja on jätkuvalt seisukohal, et tema poolt deklaratsioonis esitatud andmete õigsust peab eeldama ning maksuhaldur ei ole tõendanud vastupidist. Tagastusnõudeks on
lg 1 kohaselt seaduses või haldusaktis ettenähtust suuremas summas tehtud makse ja rahalise kohustuse tasumisel või tasaarvestamisel (§ 105 lõige 1) tekkinud enammakse, sealhulgas enne kohustuse tasumise tähtpäeva tehtud makse (§ 105 lõige 2).
lg 3 kohaselt toodud otsus enammakse tagastamata jätmise kohta, kui on alused ja eeldused sellise otsuse tegemiseks, käsitleb ainult enam maksid, ehk siis see suma, mis reaalselt kantakse maksumaksja arvelduskontole. Maksuhaldur käsitles
lg 3 alusel alltoodult: vähendas deklareeritud sisendkäibemaksu summas 1 245 927 krooni, jättis tagastusnõude summas 840 027 krooni rahuldamata ja määras tasumisele kuuluvat käibemaksu summas 405 900 krooni.
lg 3 lg 3 sätestab, et kui tagastusnõue ei ole piisavalt tõendatud võib maksuhaldur kirjaliku motiveeritud otsusega selle täitmise tähtaega pikendada, määrates tagastusnõude esitajale tähtaja täiendavate tõendite esitamiseks. Kui tõendeid ei esitata tähtaegselt, teeb maksuhaldur otsuse enammakse tagastamata jätmise kohta. Otsuse tegemisel juhindutakse maksuotsuse (§ 95) kohta sätestatust. Eeltoodust tulenevalt peab olema maksuotsus motiveeritud. Maksuhaldur leidis: kuna OÜ HH & SS ei ole PMTK-le käesoleva ajani korralduses nõutud dokumente ja teavet esitanud, siis ei ole 2010.a augusti käibedeklaratsioonides kajastatud sisendkäibemaks, mis on seadusega lubatud maha arvata, kokku summas 1 245 927 krooni, tõendatud. Lähtudes eeltoodust määrab PMTK OÜ-le HH & SS tasumisele kuuluvat käibemaksu summas 405 900 krooni, vähendades OÜ HH & SS poolt 2010.a augusti käibedeklaratsioonis deklareeritud sisendkäibemaksu, mis on seadusega lubatud maha arvata, summas 1 245 927 krooni. Sisendkäibemaksu arvestus on toodud maksuotsuse lisas 1 tabelis 1. Põhjendus et maksumaksja ei ole teavet esitanud, ei ole seaduskohaselt põhjuseks negatiivse maksuotsuse koostamiseks, samas ei ole maksuhalduril tõendeid deklaratsiooni ebaõigsuse kohta. Ka nähtub kohtule esitatud dokumentatsioonist, et raamatupidamisdokumentatsioon ja algdokumendid on kaebuse esitajal olemas, seega puudub kaebuse esitajal motiiv dokumente mitte nõudmisel esitada. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Vastustaja jääb põhjenduste juurde, mis on toodud PMTK 09.12.2010 maksuotsuses nr 12.23/6890-3 (edaspidi maksuotsus) ja kohtule esitatud kirjalikes vastustes, samuti suuliselt kohtuistungil esitatud. Siinjuures märgib vastustaja, et ei pea otstarbekaks väljendatud seisukohti täies mahus korrata, kuid peab vajalikuks rõhutada järgnevat: vastustaja ei nõustu kaebusega PMTK maksuotsuse tühistamise ja PMTK 30.09.2010 korralduse nr 12.2-3/6890-1 (edaspidi korraldus) õigusvastasuse tuvastamise nõudes ning vaidleb sellele vastu. Vastustaja on seisukohal, et kaebus on põhjendamatu ning puudub alus kaebaja nõuete rahuldamiseks. PMTK väljastas kaebuse esitajale
§-de 60 ja 62 alusel korralduse teabe andmiseks ja dokumentide esitamiseks. Tulenevalt vajadusest kontrollida OÜ HH & SS käibemaksu arvestamise ja deklareerimise õigsust (maksustamisperioodil august 2010), kohustas PMTK vaidlustatud korraldusega kaebuse esitajat esitama asjakohaseid dokumente ning andma nende kohta selgitusi. Korraldus toimetati OÜle HH & SS kätte nii elektrooniliselt äriühingu juhatuse liikme Sven Soesoni e-posti aadressil sven@jurist.ee kui posti teel lihtkirjana äriühingu juriidilisel aadressil. Kaebuse esitaja juhatuse liige Sven Soeson helistas maksuhaldurile 08.10.2010 ja teatas, et on haige ega saa korralduses märgitud tähtpäeval maksuhalduri juurde ilmuda. Järgnevalt kontakteerus Sven Soeson maksuhalduriga 13.10.2010 andes teada, et on jätkuvalt haige ega tea, millal terveks saab. Kaebaja kohtumenetluses esitatud väide, et ta ei saanud korralduses nõutud kohustust täita, kuna sai kohustusest teada alles siis, kui korralduses märgitud täitmise kuupäev (08.10.2010) oli juba möödunud, ei ole usutav. Vastustaja arvates viitab kaebajapoolne teavitamine üheselt sellele, et vaidlustatud korraldus oli kätte saadud, selle sisu ja eesmärk 6 kaebajale üheselt mõistetavad ning kaebaja vastupidised väited jäävad paljasõnalisteks. Kohtumenetluses üle kuulatud tunnistaja Inga Paasi ütlused kinnitasid, et kaebaja võttis korralduse vormistanud vanemrevidendiga ühendust, talle võimaldati tähtaja pikendamist, kuid pärast otsuse tegemist kaebaja enam maksuhalduriga ühendust ei võtnud. Vastustaja hinnangul on kaebajal vastupidist väita asjakohatu. Samuti peab vastustaja meelevaldseks kaebuse esitaja väidet, et ta eeldas uue korralduse tegemist või et maksuotsuse tegemine oli maksukohustuslasele ootamatu. PMTK koostas 15.10.2010 kaebuse esitajale otsuse nr 12.2-3/6890-2 (edaspidi otsus), millega maksuhaldur pikendas käibemaksu tagastusnõude täitmise tähtpäeva ja kohustas kaebuse esitajat esitama 30.09.2010 korralduses nõutud teavet ja dokumente 25.10.2010. Täiendavalt selgitas vastustaja eelnimetatud otsuses, et kui tõendeid ei esitata tähtaegselt, teeb maksuhaldur otsuse enammakse tagastamata jätmise kohta. Seega sisaldus otsuses teave selle kohta, et nõutavate tõendite esitamata jätmine võib kaasa tuua ebasoodsa lahendi kaebaja jaoks. Vastustaja toonitab siinjuures, et otsusega andis maksuhaldur kaebajale täiendava võimaluse dokumentide ja teabe või kaebajapoolsete seisukohtade ja/või vastuväidete esitamiseks enne maksuotsuse tegemist, millest tulenevalt oli kaebajale tagatud ärakuulamisõigus. Kaebuse esitaja otsuses märgitud tähtpäeval maksuhalduri juurde ei ilmunud ega teavitanud maksuhaldurit ilmumata jätmise põhjusest. Vastustaja leiab, et kaebajal oli õigus ja võimalus taotleda kohustuse täitmise tähtaja pikendamist kogu maksumenetluse kestel. Siinkohal märgib vastustaja, et kaebaja ei ole esitanud tõendeid objektiivsete asjaolude kohta, mis takistasid kohustuse täitmist, ka kohtumenetluses.
kohaselt on maksukohustuslane kohustatud maksuhaldurile teatama kõik talle teadaolevad asjaolud, mis omavad või võivad omada maksustamise seisukohast tähendust. Käesoleval juhul ei ole maksukohustuslane kaasaaitamiskohustust reaalselt täitnud. Kuivõrd maksumenetluse käigus OÜ HH & SS maksuhaldurile sisendkäibemaksu mahaarvamise õigsuse kontrollimiseks vajalikke dokumente ega teavet tehingute kohta ei esitanud, koostas PMTK OÜle HH & SS 09.12.2010 maksuotsuse, millega vähendas OÜ HH & SS deklareeritud sisendkäibemaksu summas 245 927 krooni (79 629,25 eurot), jättis tagastusnõude summas 840 027 krooni (53 687,51 eurot) rahuldamata ja määras tasumisele kuuluvat käibemaksu summas 405 900 krooni (25 941,74 eurot). Vastustaja selgitab, et maksuhalduri uurimiskohustus maksumenetluses ei ole absoluutne ja seda juba maksumenetluses maksukohustuslasele omistatud kaasaaitamiskohustuse tõttu. Vastustaja on seisukohal, et
sätestatud uurimispõhimõte toimib koostoimes
maksukohustuslase kaasaaitamis-kohustusega, s.t maksukohustuslase teatamiskohustust – teatama talle teadaolevad kõik asjaolud, mis omavad või võivad omada maksustamise seisukohast tähendust. Haldusmenetluse üldpõhimõtte kohaselt peab isik tõendama enda sfääri kuuluvaid asjaolusid. Vastustaja seisukohta toetab ka kohtupraktika: Tallinna Ringkonnakohus on sedastanud: “Uurimisprintsiibi kohaselt kogub maksuhaldur vajaduse korral tõendeid, kuid sellest ei tulene maksuhaldurile absoluutset kohustust koguda tõendeid kõigi asjas maksukohustuse vähendamise seisukohalt tähtsust omavate asjaolude tõendamiseks. Maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse otsustab maksuhaldur kaalutlusõiguse alusel (
lg 2), arvestades ka toimingu eeldatavat tähtsust ning läbiviimise mõju maksumenetluse kiirusele ja efektiivsusele.” Vastustaja leiab, et maksumenetluses pole võimalik arvestada asjaoludega, mis on teada üksnes maksukohustuslasele endale ja mille teadmist ei saa maksuhalduri poolt eeldada. Kaebuse esitaja ei esitanud korraldusele vastuseks ühtegi tema valduses olevat dokumenti ega andnud selgitusi ning seetõttu on tõendamata sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus kontrollitaval maksuperioodil. Vastustaja on seisukohal, et kaebajal puudub põhjendatud huvi korralduse õigusvastasuse tuvastamiseks ning kaebaja kohtumenetluses esitatud tõenditega ei ole tõendatud vaidlusaluse korralduse õigusvastasus või korraldusega kaebaja õiguste rikkumine. Vastustaja hinnangul kaebajal faktiliselt puudus reaalne takistus vaidlustatud korralduse täitmiseks, mistõttu on kaebaja põhjendused korralduse täitmise võimatuse, korralduse põhjendatuse puudulikkuse või antud tähtaja ebamõistlikkuse osas otsitud. Vastustaja on seisukohal, et PMTK korraldus on motiveeritud ja seaduslik, välja antud pädeva organi poolt, sõnastatud selgelt ja üheselt mõistetavalt ning on seega kooskõlas haldusakti andmise nõuetega, mh HMS § 55 lõikes 1 sätestatud vorminõuetega. PMTK on nõuetekohaselt korralduses märkinud haldusakti andmise faktilise ja õigusliku aluse ning selgelt väljendanud, mis tingis korralduse 7 tegemise. Vaidlustatud maksuotsuse osas märgib vastustaja, et maksuotsuse tegemise tingis asjaolu, et kaebaja jättis tahtlikult esitamata kontrollitava maksustamisperioodi (august 2010) käibemaksu arvestamise ja deklareerimise õigsuse kontrollimiseks vajalikud tõendid ning seetõttu on tõendamata sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus.
lg 2 kohaselt on maksuhalduril õigus kontrollida kõiki maksukohustuslase majandus- või kutsetegevusega ning maksukohustuslase poolt maksude tasumisega seotud dokumente, samuti teha kaupade, materjalide ja muu vara ning tehtud tööde ja osutatud teenuste inventuure ja ülemõõtmisi ning
lg 1 kohaselt on maksuhalduril õigus nõuda maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks maksukohustuslaselt või kolmandalt isikult tema valduses olevate asjade ja esitajaväärtpaberite ettenäitamist ning dokumentide esitamist.
lg 3 kohaselt, kui tagastusnõue ei ole piisavalt tõendatud, võib maksuhaldur kirjaliku motiveeritud otsusega selle täitmise tähtaega pikendada, määrates tagastusnõude esitajale tähtaja täiendavate tõendite esitamiseks. Kui tõendeid ei esitata tähtaegselt, teeb maksuhaldur otsuse enammakse tagastamata jätmise kohta. Otsuse tegemisel juhindutakse maksuotsuse (
Vastustaja on seisukohal, et vaidlustatud maksuotsuse koostamisega lõppenud menetlus on läbi viidud seaduslikult ja objektiivselt, kõiki olulisi maksumenetluse põhimõtteid järgides. Oluline on siinjuures märkida, et kaebuse esitaja ei ole vaidlustatud korraldust täitnud käesoleva ajani. Vastustaja leiab, et PMTK maksuotsus on motiveeritud ja seaduslik ning puudub alus selle tühistamiseks. PMTK on nõuetekohaselt märkinud maksuotsuse andmise faktilise ja õigusliku aluse ning selgelt väljendanud, kuidas on tasumisele kuuluvad maksusummad määratud. Vastavalt
Seega peab kaebaja esitama maksuotsuse vaidlustamisel tõendeid maksuotsuse ebaõigsuse kohta. Vastustaja leiab, et käesolevas asjas kaebaja selliseid tõendeid, mis lükkaksid ümber maksuotsuses toodud järeldusi, esitanud ei ole. Vastustaja leiab, et vaidlustatud PMTK korraldus on õiguspärane, see on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, olles nii õiguslikult kui faktiliselt põhjendatud. Vastustaja on seisukohal, et korralduse andmisel on maksuhaldur järginud kõiki olulisi haldus- ja maksumenetluse põhimõtteid ilma maksukohustuslase õigusi riivamata. Vastustaja on seisukohal, et kaebuse esitaja ei ole tõendanud ühtegi materiaal- või menetlusõiguslikku rikkumist, mille tõttu tuleks lugeda PMTK teabe andmise korraldus õigusvastaseks. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud kaebusega ja vastustaja kirjalike seletustega, kuulanud poolte suulisi selgitusi ning tunnistaja vande all antud ütlusi, hinnanud käesolevas haldusasjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata järgnevatel kohtu motiividel: Käesolevas haldusasjas on vaidlus selle üle, kas kaebuse esitajale kaevatavas korralduses antud tähtaeg maksuhalduri ruumidesse ilmumiseks 08.10.2010, on antud mitu päeva varasemaks kuupäevaks, kui on korralduse kätte antuks lugemise tähtaeg ning kas korraldus on kaebaja kohale ilmumise osas põhjendatud. Kaebuse esitaja heidab vastustajale ette, et maksuhaldur on talle menetlusdokumendid edastanud elektrooniliselt, kuigi seadus näeb ette dokumentide edastamise posti teel ning vaid sel juhul, kui kaebaja on avaldanud soovi saada dokumendid elektrooniliselt, siis võib maksuhaldur edastada dokumendid näidatud aadressile. Maksukorralduse seaduse (
) § 54 lg 6 kohaselt loetakse juriidilisele isikule või asutusele registrisse kantud aadressil lihtsaadetisena saadetud dokument kättetoimetatuks, kui on möödunud viis päeva selle saatmisest Eesti piires või 30 päeva välismaale saatmisest. Juriidilisele isikule või asutusele registrisse kantud aadressil tähtsaadetisena saadetud dokument loetakse 8 kättetoimetatuks, kui postiteenuse osutaja on selle nimetatud aadressil üle andnud või jätnud teate tähtkirja saabumise kohta. Kaebuse kohaselt on korralduse andmise kuupäevaks 30.09.2010, kuid see on edastatud postiasutusele alles 04.10.
kohaselt on maksukohustuslane kohustatud maksuhaldurile teatama kõik talle teadaolevad asjaolud, mis omavad või võivad omada maksustamise seisukohast tähendust. Käesoleval juhul ei ole maksukohustuslane kaasaaitamiskohustust reaalselt täitnud ega sisendkäibemaksu mahaarvamise õigsuse kontrollimiseks vajalikke dokumente/ teavet tehingute kohta esitanud. PMTK koostas 09.12.2010 maksuotsuse, millega vähendas OÜ HH & SS deklareeritud sisendkäibemaksu summas 245 927 krooni (79 629,25 eurot), jättis tagastusnõude summas 840 027 krooni (53 687,51 eurot) rahuldamata ja määras tasumisele kuuluvat käibemaksu summas 405 900 krooni (25 941,74 eurot). Kaebaja ei ole kohtuvaidluse vältel, sh kaebuses, väitnud, et need maksusummad on maksuhalduri poolt ebaõigesti arvutatud. Kaebaja heidab maksuhaldurile ette, et maksuhaldur on eiranud uurimiskohustust ning maksuhalduril ei ole alust mitte uskuda deklaratsioonis esitatud andmeid, kui tal ei ole neid andmeid ümber lükkavaid tõendeid. Uurimiskohustus maksumenetluses ei ole absoluutne. Maksumenetluses on maksukohustuslasele omistatud kaasaaitamiskohustus,
§-s 11 sätestatud uurimispõhimõte toimib koostoimes
maksukohustuslase kaasaaitamiskohustusega, mille lõike 1 kohaselt maksukohustuslane on kohustatud maksuhaldurile teatama kõik talle teadaolevad asjaolud, mis omavad või võivad omada maksustamise seisukohast tähendust. Lõige 2 ütleb, et maksukohustuslane peab arvestust maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude kohta, annab seletusi, esitab deklaratsioone ja muid tõendeid ning säilitab neid seadusega ettenähtud tähtaja jooksul. Haldusmenetluse üldpõhimõtte kohaselt peab isik tõendama enda mõjusfääri kuuluvaid asjaolusid. Kaebuse esitaja ei ole esitanud ühtegi tema valduses olevat dokumenti ega andnud selgitusi, seetõttu on tõendamata temal sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus kontrollitaval maksuperioodil. Kaebaja ei ole tõendanud, et vaieldavad maksusummad on määratud valesti.
lg 2 kohaselt on maksuhalduril õigus kontrollida kõiki maksukohustuslase majandusvõi kutsetegevusega ning maksukohustuslase poolt maksude tasumisega seotud dokumente, samuti teha kaupade, materjalide ja muu vara ning tehtud tööde ja osutatud teenuste inventuure ja ülemõõtmisi ning
lg 1 kohaselt on maksuhalduril õigus nõuda maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks maksukohustuslaselt või kolmandalt isikult tema valduses olevate asjade ja esitajaväärtpaberite ettenäitamist ning dokumentide esitamist.
lg 3 kohaselt, kui tagastusnõue ei ole piisavalt tõendatud, võib maksuhaldur kirjaliku motiveeritud otsusega selle täitmise tähtaega pikendada, määrates tagastusnõude esitajale tähtaja täiendavate tõendite esitamiseks. Kui tõendeid ei esitata tähtaegselt, teeb maksuhaldur otsuse enammakse tagastamata jätmise kohta. Otsuse tegemisel juhindutakse maksuotsuse (
Kaebuse esitaja on kaebuses seisukohal, et maksuotsusest ei selgu üheselt, mis alusel on maksumaksja sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust piiratud ja mille alusel on määratud täiendavalt tasumisele kuuluvat käibemaksu. Kohus ei nõustu kaebaja poolt väidetuga ning on vastupidiselt seisukohal, et PMTK kaevatav maksuotsus on motiveeritud ja seaduslik ning puudub alus selle tühistamiseks ja taotletava ettekirjutuse tegemiseks. PMTK on nõuetekohaselt märkinud maksuotsuse andmise faktilise ja õigusliku aluse ning selgelt väljendanud, kuidas on tasumisele kuuluvad maksusummad määratud. Vastavalt
Seega peab kaebaja esitama maksuotsuse vaidlustamisel tõendeid maksuotsuse ebaõigsuse kohta. Kaebaja selliseid tõendeid, mis lükkaksid ümber maksuotsuses toodud järeldused, esitanud ei ole. Kohus leiab, et ka vaidlustatud korraldus on õiguspärane ning puudub alus selle õigusvastaseks tunnistamiseks. Samuti kaebaja ei ole piisavalt põhjendanud vaieldava korralduse õigusvastasuse tuvastamise eelduseks oleva põhjendatud huvi olemasolu, sh selle negatiivset mõju kaebaja õigustele ja vabadustele. 10 Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-le 92 lg 1 menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Elle Kask Kohtunik 11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.