3-10-304/47

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts 2011, Tallinn Haldusasja number 3-10-304 Haldusasi J.I. kaebus Murru Vangla poolt tekitatud varalise kahju summas 10 000 krooni väljamõistmiseks. Asja läbivaatamise viis Kirjalikus menetluses Menetlusosalised Kaebuse esitaja: J.I.; Vastustaja: Harku ja Murru Vangla. RESOLUTSIOON
2. Jätta kaebus rahuldamata;
3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
4. Saata kohtuotsuse ärakiri kaebuse esitajale ja vastustajale. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu kantselei kaudu teatavakstegemisest esitada apellatsioon-kaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 28; § 31 lg 4). ASJAOLUD
5. J.I. esitas Murru Vanglale 16.11.2009 taotluse varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 50 000 krooni seoses teksapükste „Lee Guuper“ ja talvesõrmikute kadumisega ning 18.12.2009 pöördumise, milles taotles helesiniste teksapükste kaotamisega tekkinud kahju hüvitamist summas 50 000 krooni. Vanglateenistus lahendas kahjunõude 21.12.2009 vastusega nr 6-10/5186-
6. Murru Vangla möönis, et kuna J.I.le kuuluvate teksapükste asukohta pole võimalik kindlaks teha, siis on vangla kohustus nimetatud ese hüvitada vastavalt Eesti Vabariigis sätestatud korras. Mittevaralise kahju nõude jättis Murru vangla rahuldamata.
7. J.I. esitas 05.02.2010 Tallinna Halduskohtule kaebuse Murru Vanglalt materiaalse kahju hüvitamiseks summas 50 000 krooni põhjendusel, et vanglaametnike süül on tema teksapüksid kadunud. 1
8. J.I. teatas kohtule 26.04.2010, et vangla ei ole talle uusi pükse soetanud ega kahju korvanud. Kaebaja muutis nõude suurust ja palus hüvitada varalise kahju summas 10 000 krooni. J.I. edastas 08.06.2010 halduskohtule Murru Vangla 02.06.2010 vastuse kaebuse esitaja 19.05.2010 pöördumisele, milles märgiti, et kuna kaebuse esitaja poolt ei ole esitatud teksapükste soetamisväärtust tõendavaid dokumente, on vangla nõus hüvitama teksapükste keskmise hinna jaekaubanduses 800 krooni, mille kannab kaebuse esitaja nõustumisel pakkumisega tema vanglasisesele arveldusarvele üle. Kaebaja selgitas halduskohtule veelkord, et püksid olid tema jaoks hindamatu hingelis-moraalse väärtusega, kaebaja keeldub asendustehingust ega nõustu sellega, et vangla kannab tema vanglasisesele isikuarvele 800 krooni. Kaebaja taotleb 10 000 krooni suuruse hüvitise maksmist. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUSED
9. Kaebuse esitaja taotleb kohtult Murru Vangla poolt tekitatud varalise kahju summas 10 000 krooni väljamõistmist seoses kaebaja teksapükste „Lee Guuper“ kaotsiminekuga vangla laost. Kaebuse esitaja leiab, et vangla on tekitanud talle varalise kahju ning ei mõista, kuidas riigiametnike süül saavad asjad ära kaduda.
10. Kaebuse esitaja selgitab, et püksid olid talle ka suure emotsionaalse väärtusega, kuivõrd need olid talle kingitud väga kalli inimese poolt, kes nüüdseks on juba siit ilmast lahkunud. Lisaks mainib kaebaja, et püksid kuulusid komplekti teksatagiga, mis on nüüd muutunud kasutuskõlbmatuks. Kaebuse esitaja leiab, et pükste maksumuse hindamine ja määramine kuulub kaebaja ainupädevusse. Seega ei nõustu kaebuse esitaja Harku ja Murru Vangla pakutava 800 krooni suuruse kahju hüvitamisega, vaid jääb taotluse juurde hüvitada talle kahju summas 10 000 krooni, mis tuleks kanda kaebuse esitaja elukaaslase arvele.
11. Eeltoodust tulenevalt palub kaebuse esitaja kaebuse rahuldada ning mõista välja Harku ja Murru Vanglalt tekitatud varaline kahju summas 10 000 krooni. VASTUSTAJA SEISUKOHT
12. Vastustaja leiab, et kaebus on põhjendamata ning tuleks jätta rahuldamata. Vastustaja märgib, et puudub vaidlus selles, et Murru Vangla ei suutnud tuvastada kaebaja teksapükste asukohta ning oli nõus õigusaktidest tulenevalt kaotatud eseme hüvitama. Vastustaja on aga seisukohal, et kaebaja poolt nõutav hüvitis on ebamõistlik ning toob kaasa kaebaja alusetu rikastumise, samuti on nõude sisu tõendamata, mistõttu tuleks kaebaja nõue jätta rahuldamata. Kaebaja väitis vanglateenistusele, et teksapükstel oli tema jaoks eriline moraalne väärtus, kuid sellekohased väited on kaebaja jätnud tõendamata. Äratarvitatavat või kergesti kuluvat tarbeeset, mida teksapüksid ilmselgelt on, ei saa vastustaja arvates käsitleda moraalselt eriti väärtusliku või taastamatu või rahalist väärtust mitte omava esemena, mille kahju hindamisel lähtutakse kriteeriumitest, mida ei saa kontrollida või hinnata reaalse turuväärtusega. Samuti on tõendamata kaebuses esitatud nõue. Vastustajale jääb arusaamatuks, mida kaebaja poolt nõutav summa sisaldab ning kuidas on vastustaja seotud sellise kahju tekkimisega. Kaebaja poolne tõendamine on vajalik, et kohus saaks otsustada ja hinnata nõude mõistlikkust ja asjakohasust. Kahjuhüvitise kindlaksmääramise hetk on kehtiva praktika kohaselt kohtuotsuse tegemise aeg.
13. Lisaks leiab vastustaja, et kuna kaebaja ei ole vastustajale avaldanud otsese varalise kahju summat, mida oleks saanud hüvitada ning peale 22.12.2009 kätte saadud vastust ei ole kaebaja vastustaja poole kõnealuse nõudega pöördunud, siis on vastustaja hinnangul jäänud kahju kaebajale hüvitamata tema enda tegevuse tõttu. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja ei ole huvitatud kadunud eseme tegelikust väärtusest, kuna kaebaja ei ole kasutanud temale pakutud võimalusi asi kiiresti ja kaebajale kasulikult ära lahendada. 2
14. Eeltoodust tulenevalt ning vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 6 palub vastustaja jätta kaebus rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED
15. Kohus, hinnanud poolte seisukohti ja väiteid ning nende kinnituseks esitatud tõendeid nende kogumis ja vastastikkuses seoses, leiab, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Menetlusosaliste menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda.
16. Vaidlust ei ole selles, et vastustaja on möönnud teksapükste kaotsiminekut vangla laost ning on selle eest nõustunud maksma kaebuse esitajale hüvitusena 800 krooni. Kaebuse esitaja leiab omakorda, et 800 krooni ei ole piisav hüvitis, nõudes kohtu kaudu 10 000 krooni hüvitamist ja seda just varalise kahju eest. Kaebaja leiab, et püksid olid esiteks kingitud talle kalli inimese poolt, kes on praeguseks surnud, ning teiseks seisnes nende väärtus selles, et olid komplektis teksajakiga.
17. Kohus leiab, et vastustaja on hüvitanud pükste kadumisest tekkinud varalise kahju õiges summas. RVastS § 8 lg 1 kohaselt tuleb varalise kahju hüvitisega luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Vastustajal oli kohustus tasuda kaebajale kadunud teksaste eest õiglane hüvitus ehk hüvitada teksapüksid hariliku väärtuse ehk turuhinna alusel. Kohus leiab, et tõenäoliselt peab kaebaja „Lee Guuper“ teksaste all silmas kas Lee Cooper teksaseid, mis on laialt levinud ja mida saab ka praegu poest osta, või oligi teksaste firmamärgiks Lee Guuper, millisel juhul oli tegemist originaalbrändile sarnase firmamärgiga, ent samas oluliselt odavama tootega. Tegemist oli igal juhul kasutatud teksapükstega, seetõttu on 800 krooni (ehk praeguses vääringus 51,11 eurot) küll alla uute Lee Cooper teksapükste hinna, vastates aga keskmisele uute teksapükste hinnale. Arvestades nende eeldatavat kulumisastet enne kadumist, on see nende kadumisaja väärtust arvestades siiski täiesti kohane summa. Kaebaja ei ole omalt poolt näidanud, kuidas ta on kahju hüvitise nõude suuruse saanud. Väide, et hüvitise suuruse määramine peaks olema tema ainupädevuses, on väär ning kahju hüvitamist ette nägevate õigusnormide ja kohtupraktikaga vastuolus. Arusaadavalt moodusavad teksapüksid ja teksajakk terviku, kuid väide, et pükste puudumisel on teksajakk kasutuskõlbmatu, ei ole õige. Teksajaki kandmisvõimalused on niivõrd laiad, et seda saab kaebuse esitaja kasutada edukalt ka ilma samast komplektist teksapüksteta. Kasutamiskõlbmatu on üksik king, kui teine on ära kadunud.
18. Mis puutub väidetesse, et teksapükstel oli kaebaja jaoks eriline moraalne väärtus, siis selline kategooria ei kuulu hüvitamisele varalise kahju raames. Varalise kahjuna tuleb arvesse vaid asja turuhind selle kadumise hetkel. Juhul, kui asjal on isiku jaoks eriline väärtus, tuleb selle väärtuse suurust hinnata just mittevaralise kahjuna, kuivõrd raha eest samaväärset isikliku väärtusega asja sellisel juhul osta ei ole niikuinii võimalik. Kaebaja on esitanud aga ainult varalise kahju hüvitamise taotluse. RVastS § 9 lõige 1 näeb ette, et isikul oleks õigus nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Juhul, kui kaebuse esitaja oleks esitanud mittevaralise kahju hüvitamise taotluse, ei oleks RVastS § 9 lg 1 andnud selleks õiguslikku alust, kuivõrd ühtegi nimetatud sättes loetletud alust ei esine. Kohus märgib siiski, et väited erilise moraalse väärtuse kohta on esiteks täiesti tõendamata, kuid veel enam tuleb vastustajaga nõustuda selles, et kuivõrd teksapüksid on tarbeese, mis kulub ja varem või hiljem muutub seetõttu kasutuskõlbmatuks, siis ka juhul, kui püksid kinkis tõesti keegi lähedane, keda enam ei ole, oleksid püksid ka tavapärasel tarbimisel mõne aastaga ära kulunud ja kasutuskõlbmatuks muutunud. Seega ei saa neile omistada hüpoteetilise isikliku väärtuse tõttu suuremat rahalist väärtust, kui nende turuhind. 3
19. Kahju hüvitamise üheks üldpõhimõtteks on kogu aeg olnud see, et kahjunõude rahuldamine ei tohi viia kannatanu alusetu rikastumiseni, s.o olukorrani, kus kannatanu oleks pärast kahju hüvitamist majanduslikult paremas olukorras kui ilma kahju tekitamiseta. Eraõiguses on asutud seisukohale, et kahju hüvitamise eesmärgiks ei ole kohustust rikkunud poole karistamine (vt Riigikohtu 21.
20. 2005 otsust nr 3-2-1-137-05). Sama põhimõte kehtib ka avalikus õiguses. Seega on otsus hüvitada kaebuse esitajale kahju 800 krooni ulatuses, õiguspärane.
21. Murru Vangla leidis 21.12.2009 kirjas nr 6-10/5186-1 (tlk 26), et kinnaste kadumine kinnitust ei leidnud. Kohus nõustub selle seisukohaga. Kaebuses väitis J.I., et kadunud on talvesõrmikud. Murru Vangla 09.01.2009 vastuses selgitustaotlusele nr 6-10/4279-1 on kirjas, et üks paar kindaid, mis oli kaebuse esitajal hoiustatavate asjade kviitungil kirjas, väljastati talle 15.12.
22. Kinnipeetava laos oleva vara loetuelu ja vastuvõtukviitungi kohaselt olid 2 musta kootud sõrmikut laos alates 26.08.2008 (tlk 11 ja 12). Nimekirjal on kinnaste taga märge „22.10.09.a. saadud“. Ehkki kinnaste kättesaamise kuupäev ei ole hetkel tuvastatav, nähtub nimetatud dokumentidest siiski, et Seega leiab kohus, et väide kinnaste kadumise kohta ei vasta tõele.
23. HKMS § 92 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole kaebuse esitajalt menetluskulude väljamõistmist taotlenud, seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. Kadriann Ikkonen Kohtunik TALLINNA RINGKONNAKOHTU 19.10.2011 OTSUSE RESOLUTSIOON
24. Tühistada Tallinna Halduskohtu
25. märtsi
26. a otsus asjas nr 3-10-304 osas, millega jäeti rahuldamata J. I. nõue Harku ja Murru Vangla poolt tekitatud kahju hüvitamiseks summas 51 (viiskümmend üks) € ja 12 senti. Lõpetada selles osas menetlus.
27. Muus osas jätta J. I. apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
28. märtsi
29. a otsus muutmata.
30. Tagastada J. I. riigilõiv summas 2,56 €. 4