) § 210 lg 1 kohaselt käesolev seadus laieneb kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui järgnevates sätetes ei ole ette nähtud teisiti. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Kuna käesolevas hagis nõutakse elatise maksmist ajavahemiku eest nii enne kui pärast 01.07.2010.a., kuuluvad asjas kohaldamisele nii vana kui uue perekonnaseaduse sätted. Kuni 30.06.2010.a. kehtinud
lg 1 kohaselt vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last.
lg 1 sätestas, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Sama põhimõte kehtib ka uue
järgi. Vastavalt
§-le 97 p 1 on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist.
lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Rahvastikuregistri väljatrükk ( tl 6) tõendab, et D. K. sündinud xx.xx.xxxx.a. ning tema ema on J. K. isa V. . Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et laps elab oma ema juures. Hageja väitel ei ole kostja lapsele regulaarselt ja piisavalt ülalpidamist andnud. Kostja on kohtu hinnangul sisuliselt õigeks võtnud, et ta ei ole regulaarselt lapse ülalpidamises osalenud, makstes alates 2010.a. sügisest käesoleva ajani elatist kokku 395,60 eurot. Nimetatud asjaolu tõendab ka kostja pangakonto väljatrükk ( tl 51-54), millest nähtuvalt kostja on tõepoolest ajavahemikul 05.11.2010.a. kuni 09.05.2011.a. J. K. üle kandnud kuuel korral kokku 395,60 eurot. Käesoleva asja lahendamise seisukohalt tuleb arvestada kostja poolt hagejale ülalpidamise andmist, mida ta on teinud alates hagi esitamisest so 26.04.2009.a. TsMS § 486 lg 4 kohaselt hagi loetakse hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest, kui hagi võetakse menetlusse kuue kuu jooksul makseettepanekule vastuväite esitamisest. Hageja maksekäsu kiirmenetluse avaldus on esitatud 26.06.2009.a. ja kostja vastuväide sellele on esitatud 21.05.2010.a. Hagi on Tartu Maakohtus menetlusse võetud 2
lg 1 alusel kui käesoleval ajal kehtiva
lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks elatis kohtuotsusega välja mõista.
jõustunud redaktsioonis) kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Ka käesoleval ajal kehtiva
lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 20. 12.2007.a. määruse nr 254 kohaselt oli kuupalga alammäär alates 01.01.2008.a. on 4350 krooni. Vabariigi Valitsuse 11.06.2009.a. määruse nr 90 Töötasu alamäära kehtestamine (alates 01.01.2011.a. kehtivas redaktsioonis) töötasu alamäär kuus on 278,02 eurot. Seega nii varemkehtinud
§-s 61 lg 4 kui käesoleval ajal kehtiva
lg 1 kohaselt elatise alammäär on 2175 krooni so 139,01 eurot.
lg 2 sätestas, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Käesoleval ajal kehtiva
lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lõikes 2 on sätestatud, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
§-s 102 lg 1 on sätestatud, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Vastavalt
§-le 102 lg 2 aga ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Nimetatud säte näeb ette, et kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Hageja nõuab kostjalt elatist seaduses ettenähtud alammääras. Kuna elatist nõutakse seaduses ettenähtud alammääras, ei pea lapsele tehtavaid kulutusi ei pea käesolevas asjas eraldi tõendama. On mõistatav, et seaduses sätestatud elatise alammäär hõlmab lapse kõige hädavajalikumaid kulutusi. Kostja väitel ei võimalda elatist hageja nõutud ulatuses maksta tema majanduslik olukord. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige laste huvidest. Vanema ülesanne on täita oma kohustused laste ülalpidamisel. Oma väljaminekute planeerimisel peab vanem laste ülalpidamisekohustuse täitmisega arvestama. Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale, et vanem on kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva, kuid väljamõistetud elatis ei või olla elatist maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole 3
Kuna kohtumenetlus on kestnud pikka aega ja selle aja vältel on kostja ülalpidamiskohustust osaliselt täitnud (kokku 395,60 euro ulatuses), peab kohus otstarbekaks elatise ühekordse summana välja mõista kuni 30.06.2011.a., arvestades sealjuures ka sellel ajaperioodil juba tasutud elatist. Tulenevalt elatise suurusest 70 eurot tulnuks 2009.a. aprillis 5 päeva eest tasuda 11,67 eurot ( 70: 30 x5), ajavahemiku eest 2010.a. mai kuni detsember 560 eurot ( 8 x 70), 2010.a. aasta eest 840 eurot (12 x 70), ajavahemiku eest 2011.a. jaanuar kuni juuni 420 eurot ( 6 x 70) so kokku 1831,67 eurot, millest ära tasutud on 395,60 eurot. Seega poeg D. K. on täitmata 1436,07 euro ulatuses, mille kohus mõistab välja ühekordse summana. Millegagi ei ole põhjendatud kostja seisukoht, et ta ei peaks elatist tasuma kogu aja eest alates hagi esitamisest. Hageja vajab ülalpidamist regulaarselt ja üksnes asjaolu, et kostja on kogu selle aja olnud osaliselt töövõimetu, ei anna alust vabastada teda täielikult elatise tasumise kohustuse täitmisest. Töövõimetuspensioni näol oli kostjal kogu aeg olemas regulaarne sissetulek ja seega ei olnud millegagi takistatud ülalpidamiskohustuse täitmine. Alates xx.xx.xxxx.x. mõistab kohus kostjalt elatisena D. K. välja igakuiselt 70 eurot. Kuna D. K. eelduslikult ise oma ülalpidamisega ei tegele, on põhjendatud elatise faktiline maksmine tema seadusliku esindaja pangakontole. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, peab kohus TsMS § kummagi poole menetluskulud jätta nende endi kanda. 163 lg 1 alusel otstarbekaks TsMS § 468 lg 3 kohaselt elatise väljamõistmise otsuse tunnistab kohus viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Hagejate seaduslik esindaja taotles kohtuistungil tunnistada viivitamata täidetavaks kohtuotsuse igakuiselt nõutava elatise 139 euro ulatuses. 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.