toetakse kohustuse rikkumiseks kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmise, sealhulgas täitmisega viivitamine.
sätestab, et võlgnik peab teatama kohustuse täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust. Kostja ei ole teavitanud hagejat kohustuse täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust. Seega, ei ole kohustuse rikkumine kostja poolt vabandatav. Võlaõigusseaduse § 416 lg l kohaselt võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Võlaõigusseaduse § 101 lg l p l kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik on kohustust rikkunud.
lg l kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 7 sätestab, et kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kohustus, mis tuleneb laenulepingust nr. L070026156, saab lugeda sissenõutavaks alates 29.09.2009.a. Võlaõigusseaduse § 113 lg l sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib laenuandja võlgnikult, arvates kohustuste sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivist. Hageja on viivise arvutamisel lähtunud
§-s 94, loetakse viiviste määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub 7% aastas. Lähtudes eeltoodust palub hageja välja mõista solidaarselt kostjatelt Maksim Zahharovilt ja Jelena Ponomarjovalt kasuks laenuvõlg summas 28 205,77 eurot; intressivõlg summas 2 041,71 eurot; viivisevõlg summas 3 624,11 eurot; trahv summas 223,65 eurot ning kokku 34 095,24 eurot. Välja mõista solidaarselt kostjatelt hageja kasuks viivis protsendina põhinõudelt 28 205,77 eurot alates 09.02.2011.a kuni põhinõude täitmiseni Võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras. Jätta menetluskulud summas 2 876,02 EUR solidaarselt kostjad kanda. Välja mõista solidaarselt kostjalt hageja kasuks viivis menetluskuludelt 2 876,02 EUR alates kohtuotsuse jõustumisest kuni otsuse täitmiseni
Tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks. TSIVIILASJA HIND Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 122 lg 1 kohaselt tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. TsMS § 123 kohaselt tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Hagi on esitatud 10.02.2011. TsMS § 124 lg 1 esimese lause kohaselt raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. Vastavalt TsMS § 133 lg 1 hagihind arvutatakse põhinõude järgi. Sama paragrahvi lg-st 2 tuleneb, et hagihinda arvutades ei arvestata kõrvalnõuetena esitatud intressinõuet, muu hulgas viivisenõuet ja kulude hüvitamise nõuet, vekslist ja tšekist tuleneva nõude puhul lisaks tagasinõudes sisalduvat hüvitisenõuet. Kohus arvestab kõrvalnõudeid hagi hinda arvutades ulatuses, milles hagi esitamiseni arvestatud kõrvalnõuete summa on põhinõudest suurem. Kõrvalnõuet arvestatakse hagi hinda arvutades täies ulatuses, kui kõrvalnõue esitatakse eraldi hagis. Seega antud asja hind on 28 205,77 eurot. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja Maksim Zahharov sai hagiavalduse koos lisadega ja vastuse nõudega isiklikult kätte 02.03.2011, kuid vastust ei esitanud. Kostja Jelena (Elena) Ševtšenko (endine perekonnanimi Ponomarjova) hagi vastuse kohaselt (tl 48) tunnistab ta hagi osaliselt. Kostja leiab, et Maksim Zahharov hoidub tahtlikult kõrvale üürilepingu tasumise kohustustest. Tal on võimalus ametlikult töötamiseks, kuid ta ei soovi seda, kuna tal on peale teiste kohustuste veel kohustus ülal pidada kostjate kaht alaealist last. On olemas kohtuotsus. Kostja E. Ševtšenko kasvatab kolm last, mitte ühegi lapse peale ta elatist ei saa. Ühel lapsel (kostja M. Zahharovi tütrel) on invaliidsus. Kohtutäituri Risto Kütti menetluses on kostjate poolt abielu kestel BIG Pangast võetud laenu võla sissenõudmine. Seda võlga nõutakse sisse kostjalt E. Ševtšenko, tema arve pangas on arestitud selle kohtutäituri poolt. Tema arvele jääb rahaliste vahendite miinimumsumma, mis on vajalik kolme lapse ja tema ülalpidamiseks, ülejäänud raha võtab ära kohtutäitur. 4
lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt eraldi või mõnelt neist. Antud juhul hageja nõuab kohustuse täielikku täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt kuna kohustus on jagamatu. Samas võlaõigusseadus annab solidaarkohustuse täitnud võlgnikule õigus nõuda teiselt võlgnikult rahalist hüvitist. Kostja teatas kohtule, et tal on kolm last ning peale kõigi olemasolevate kohustuste täitmist jääb talle kõigest miinimumsumma, mis on vajalik kolme lapse ülalpidamiseks. Kuid hagiavalduse rahuldamise puhul ja täitemenetluse käigus on kostjal õigus esitada kohtutäiturile taotlus vastavalt TMS § 132 lg 2 ning suurendada mittearestitavat summat iga ülepeetava kohta. Tegelikult kostja esitas taotluse kohustustest vabastamiseks. Kuid käesoleva hagimenetluse raames selline võimalus puudub. Hageja leiab, et tema nõue on põhjendatud ning kinnitatud esitatud tõenditega. Hageja jääb hagi juurde ja palub rahuldada hagiavaldus täies ulatuses. KOHTUISTUNG Kohtuistungile kostja M. Zahharov ei ilmunud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 200 lg 4 kohaselt menetlusosaline peab kohtule ja teistele menetlusosalistele viivitamata teatama oma aadressi või sidevahendite andmete muutumisest. Kohus saatis kostjale M. Zahharovile kohtukutse kohtule teadaoleval aadressil, kus ta sai isiklikult kätte hagimaterjalid ja vastuse nõude. Kostja M. Zahharovi ema, kes elab temaga ühel aadressil, keeldus kohtukutse vastu võtmast. TsMS § 325 kohaselt kui isik seadusliku aluseta keeldub dokumendi vastuvõtmisest, loetakse dokument kätte toimetatuks alates selle vastuvõtmisest keeldumisest. Dokument jäetakse sel juhul saaja elu- või äriruumi või pannakse saaja postkasti. Ruumi ja postkasti puudumisel tagastatakse dokument kohtule. Kohus luges kostjale M. Zahharovile kohtukutse kätteantuks TsMS § 325 alusel ja hageja taotlusel vaatas asja läbi sisuliselt ilma kostja osavõtuta. Hageja esindaja toetas oma haginõuded ja nende põhjendused. Kostja E. Ševtšenko nõustus hagiga, kuid palus, et vähemalt osa võlgnevusest kataks KredEx. 5
) § 402 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
lg 1 kohaselt määratakse kohustused kindlaks lepingus või seaduses.
Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. 6
kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kostjad ei täitnud laenulepingust nr. L070026156 tulenevaid kohustusi nõuete kohaselt. Võlaõigusseaduse § 416 lg l tulenevalt võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist.
lg l kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 7 sätestab, et kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kohustus, mis tuleneb laenulepingust nr. L070026156, saab lugeda sissenõutavaks alates 29.09.2009.a.
lg 1 p-de 1 ja 6 kohaselt võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik on kohustust rikkunud ning nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist.
sätestab, et võlgnik peab teatama kohustuse täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust. Kostjad ei ole teavitanud hagejat kohustuse täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust. Seega, ei ole kohustuse rikkumine kostja poolt vabandatav.
lg 1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja on viivise arvutamisel lähtunud
Juhul, kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui
§-s 94, loetakse viiviste määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub 7% aastas. Kuna kostjad ei täitnud oma kohustuse nõuete kohaselt on hagejal õigus nõuda nendelt viivise tasumist.
lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt eraldi või mõnelt neist. Antud juhul hageja nõuab kohustuse täielikku täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt, kuna kohustus on jagamatu. Lähtudes eeltoodust on hagi põhjendatud ja kohus rahuldab hagi täies ulatuses. MENETLUSKULUD TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna kohus rahuldas hagi täies ulatuses, seega otsus on tehtud kostjate kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostjate kanda. 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.