Obsah (5)
§ 103§ 100§ 99§ 101§108KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Rita Kulberg Otsuse tegemise aeg ja koht 03.november 2011.a. Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 12 Tsiviilasja number 2-11-3110
§ 103sätetele, mis näevad ette ülalpidamisnõude piiramise.
Kohtuistungil kostja selgitas, et ülalpidamisnõude piiramise alusena peab silmas asjaolu, et lapsed valetavad. Kostja leiab, on võimalik asi lahendada kompromissiga selliselt, et kostja toetab lapsi vastavalt oma võimalustele vabatahtlikult kas rahaliselt, neile vajalikke asjade ostmisega või siis võtab lapsi mõnikord enda juurde, et ema saaks puhata. Kostja leiab ka, et K. I. saa usaldada laste raha kasutamist, kuna laste ema K. I. varasemalt saanud karistuse narkojoobes olemise eest ning on ka SMS-laenude võlgnik. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Vastavalt
§-dele 96 ja 97 p 1 on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist oma vanemalt.
§ 100
lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. 2
(6)Koopiad sünnitunnistustest ( tl 6,7 ) tõendavad, et K. I. R. P. xx.xx.xxxx.a. sündinud tütar K. P. xx.xx.xxxx.a. sündinud tütar K. P. . Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et lapsed elavad oma ema K. I. . Hagejate väitel ei ole kostja laste ülalpidamises vanemate lahkuminekust alates osalenud. Kostja kinnitusel on ta lapsi toetanud vastavalt võimalustele. Samas on kostja konkretiseerinud lastele ülalpidamise andmist üksnes asjaoludega, et K. P. korduvalt viibinud kostja juures, kus ta on saanud toitu, samuti on kostja ostnud lastele maiustusi ja andnud raha. Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt ( Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 09.03.2005.a. otsus asjas 3-2-1-7-05 ja 30.11.2004.a. otsus asjas 3-2-1-12104). Samuti on ülalpidamiskohustuse rikkumisena käsitatav ülalpidamise ebaregulaarne andmine sellekohase kokkuleppe puudumisel. Kohus leiab, et lastele maiustuste ostmine ei ole vaadeldav nende ülalpidamiskohustuse täitmisena. Samuti ei saa selleks pidada üksikutel juhtudel lastele taskuraha andmist. Asjas ei ole tõendatud ka see, et hagejatest keegi oleks viibinud märkimisväärse aja kostja juures ja olnud tema ülalpidamisel. Seetõttu kohus leiab, et kostja ei ole laste ülalpidamises vajalikul määral osalenud. Lapsed vajavad ülalpidamist igapäevaselt. Seega ei saa kuidagi nõustuda kostja seisukohaga, et tema võiks lapsi toetada vastavalt oma võimalustele.
§ 100lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega.
Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil.
§ 99
lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.
§ 99
lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
§ 101
lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 11.06.2009.a. määruse nr 90 Töötasu alamäära kehtestamine (alates 01.01.2011.a. kehtivas redaktsioonis) töötasu alamäär kuus on 278,02 eurot. Seega on
§ 101lg 1 kohaselt elatise alammäär käesoleval ajal 139,01 eurot.
Hagejate seadusliku esindaja kinnitusel K. P. rahuldamiseks vajalike kulutuste suurus on kokku 140 eurot ja K. P. 160 eurot, millest poole kandmist nõuavad hagejad kostjalt. Kuna hagejad nõuavad kostjalt elatist seaduses ettenähtud alammäärast oluliselt isegi väiksemas ulatuses, ei pea hagejad tehtavaid kulutusi käesolevas asjas eraldi tõendama. On mõistetav, et seaduses sätestatud elatise alammäär hõlmab lapse kõige hädavajalikumaid kulutusi. Seetõttu ei ole kohtu arvates kostja vastuväited hagis näidatud laste vajaduste rahuldamiseks tehtavatele kulutustele põhjendatud. Hagejate seaduslik esindaja on omaks võtnud küll selle, et K. P. Eriinternaatkoolis viibimise tõttu kulutused tema vajaduste rahuldamiseks on mõnevõrra väiksemad. K. P. nõue on ka väiksem. Seega on hageja K. P. , et ta viibib suure osa nädalast koolis, oma elatise nõude esitamisel juba arvestanud. Kohtu arvates on ka eluliselt usutav, et õppetöö ajal koolis viibimise tõttu mõned kulutused K. P. olla väiksemad. Kuid täiesti paljasõnaline on kostja väide, et K. P. koolis viibimise ajal täielikult U. ülalpidamisel.
§-s 102 lg 1 on sätestatud, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Vastavalt
§-le 102 lg 2 aga ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Nimetatud 3
(6)säte näeb ette, et kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Hagejate esindaja väitel, mida pole vaidlustanud ka kostja, on hagejate ema K. I. %-lise töövõimekaotusega töövõimetuspensionär. Lõuna Pensioniameti tõendid ( tl 20-22) kinnitavad, et K. I. on 128,45 eurot, puudega inimese sotsiaaltoetus 17,39 eurot, peretoetus 38,36 eurot. Peale selle saab K. P. inimese sotsiaaltoetust 80,55 eurot. Hageja seadusliku esindaja väitel saab ta töötasuna kätte umbes 74 eurot kuus. Seega K. I. kuus on kokku umbes 258 eurot. Pooltel ei ole vaidlust selles, et ka kostja on töövõimetuspensionär. Kostja kinnitusel, mida ei vaidlustanud kohtuistungil ka hagejate seaduslik esindaja, on kostja alates käesoleva aasta kevadest 80 % ulatuses töövõimetu. Tartu Pensioniameti tõendid ( tl 24-25) kinnitavad, et R. P. on alates 22.03.2011.a. 102,76 eurot ja puudega inimese sotsiaaltoetus 44,75 eurot kuus. Kinnitusregistri ja liiklusregistri väljatrükid ( tl 27,28) tõendavad, et kostjale ei kuulu kinnisasju ega sõidukeid. Maksu- ja Tolliameti andmete väljatrükist ( tl 30) nähtub, et kostjale viimase väljamakse on tööandja A. S. R. I. S. E.
- detsembris ja Eesti Töötukassa 2011.a. mais. Kostja pangakonto väljavõttest SEB Pangast ( tl 26) nähtub, et kostja pangakontol rahalised vahendid puuduvad. Seega kostja sissetulek kuus kokku on 147 eurot. Nii hagejate seaduslik esindaja kui kostja on vastastikku ette heitnud seda, et kumbki saab lisasissetulekuid töötasu näol, mille saab kätte nö mustalt, mistõttu ei ole selle suurust võimalik tõendada. Kuna tõendeid väidetavate lisasissetulekute kohta esitatud ei ole ja poolte väitel ei ole võimalik ka koguda, saab käesoleva asja lahendamisel lähtuda siiski üksnes eespool märgitud andmetest. Samas peab kohus vajalikuks rõhutada, et kostjal on 20 % ulatuses töövõime säilinud ning seega võimalik teenida elatist ka töötades. Hagejate teine vanem K. I. ka selliselt toiminud. Kostja on eelistanud aga ametlikule töötamisele tema enda kinnitusel sõbra aitamist väikse tasu eest, mille täpset suurust ei ole võimalik kontrollida. Kohtu arvates selliselt käitudes ei ole kostja teinud kõike temast olenevat, et täita laste ülalpidamiskohustust. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige laste huvidest. Vanema ülesanne on täita oma kohustused laste ülalpidamisel. Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale, et vanem on kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva, kuid väljamõistetud elatis ei või olla elatist maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 12.
- a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07 p 12 ja 07.12.2009.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-09 p 12). Kuna kostja on siiski suures ulatuses töövõimetu, on põhjendatud temalt elatise väljamõistmine alla
§ 101lõikes 1 sätestatud alammäära.
Kohtu arvates tuleb kostjalt elatis välja mõista ka hagejate nõutavast väiksemas ulatuses ja seda järgmistel põhjustel. Hagejate teise vanema so K. I. kostjaga võrreldes on tunduvalt väiksem. Seega on K. I. tööga elatist teenida ka märgatavalt paremad ja sellest tulenevalt ka võimalused lastele ülalpidamist anda kostjaga võrreldes paremad. Sellele viitab juba ka asjaolu, et K. I. kostjaga võrreldes on suuremad. Seega ei peaks vanemate panus laste ülalpidamisse olema käesoleval juhul võrdne, vaid hagejate emal suurem ja kostjal väiksem. Peale selle tuleb arvestada, et hageja K. P. on ka iseseisev sissetulek sotsiaaltoetuse 80,55 euro näol, mis 4
(6)katab tema enda poolt näidatud vajalikest kulutustest juba poole ära. Seega vanemate kanda jääks 80 eurot, millest kohus mõistab kostjalt elatisena välja 35 eurot arvestusega, et teine vanem katab 45 eurot. K. P. mõistab kohus kostjalt elatisena välja 65 eurot so veidi alla poole K. P. rahuldamiseks vajalike kulutustest arvestusega, et ülejäänu osa kannab teine vanem so K. I. . Selliselt kostjalt elatise väljamõistmisel peab kostja elatisena ära maksma kokku 100 eurot kuus. Kostjale jääb selliselt kätte küll alla 2011.a riigieelarve seaduse §-s 2 lg 8 sätestatud toimetuleku piiri so 76,70 eurot. Nagu aga kohus juba eespool märkis, tuleb arvestada ka kostja võimalusega teenida lisasissetulekut tööga säilinud töövõime ulatuses. Nagu kostja ise on kinnitanud, et tal võimalik teenida päevas 5-10 eurot. Seega võib eeldada, et vähemalt kuu jooksul teenib kostja summa, mis tema kogusissetuleku muudab vähemalt toimetulekupiirile vastavaks. Peale selle tuleb elatise asja lahendamise arvestada, et lapse kasvatamisega seotud kuludest suurema osa, s.h igasugused erakorralised kulud kannab üldjuhul vanem, kelle juures laps elab ning lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahuselaval vanemal. Seetõttu peab hagejate teisele vanemale so K. I. lastega seonduvate erakorraliste kulude kandmiseks jääma rahalisi vahendeid kätte rohkem kui kostjale. Täiesti asjakohatu on kohtu arvates kostja viide
§ 103sätetele, mis näevad ette ülalpidamisnõude piiramise.
Kostja ei ole esitanud sisuliselt ühtegi asjaolu, mis annaks alust kostjat hagejate ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastada või elatise suurust vähendada
§ 103lg 1 alusel.
Kostja väidetav laste halb käitumine ei vabasta vanemat alaealise lapse ülalpidamiskohustuse täitmisest.
§ 103
lg 2 kohaselt ei saa üldse ülalpidamisnõuet piirata vanema ülalpidamiskohustuse puhul, mis tal on oma alaealise lapse vastu.
§108
kohaselt õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Seega elatis mõistetakse reeglina välja alates elatisehagi kohtule esitamisest. Käesolevas asjas on hagi esitatud 05.07.2011.a. Hagejad on esitanud nõude elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt so alates 01.03.2011.a. Nagu kohus juba eespool tuvastas, et ole kostja laste ülalpidamiskohustust alates vanemate lahkuminekust nõuetekohaselt täitnud. Pooltel ei ole vaidlust selles, et kostja on perest elanud lahus vähemalt alates käesoleva aasta märtsi algusest. Kuna kostja ei ole laste ülalpidamiskohustust alates 01.03.2011.a. nõuetekohaselt täitnud, on kostjalt elatise väljamõistmine tagasiulatuvalt so alates 01.03.2011.a. põhjendatud. Hagejad on palunud elatise kanda K. P. . Kuna lapsed alaealistena eelduslikult ise oma ülalpidamisega ei tegele, on alust eeldada, et K. P. laekuvaid rahalisi vahendeid käsutab ja kasutab faktiliselt lastega koos elav vanem so K. I. .
§ 100
lg 2 kohaselt on lapsega koos elav vanem kohustatud elatist kasutama lapse huvides. Kohtu arvates käesoleva asja raamidest väljub küsimust sellest, kas hagejate teine vanem so K. I. vanema õigusi ja kohustusi nõuetekohaselt. Kostja väitel on K. I. ja teda ei saa usaldada raha kasutamisel. Tegemist on vanema hooldusõiguse määramise küsimusega. Juhul kui kostja leiab, et esinevad alused K. I. piiramiseks, on tal võimalik kohtult hagita menetluses taotleda, et laste hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. Arvestades hagejate vanemate omavahelist halba läbisaamist ( mis ilmnes kohtuistungi käigus), ei pea kohus võimalikuks võimaldada kostjal ülalpidamist anda muul viisil kui raha perioodilise maksmisega. Lastele asjade muretsemine, samuti laste kostja juures viibimise aja kindlaksmääramine eeldab siiski seda, et vanemad on võimelised sellise tegevuse kooskõlastama ( näiteks mida ja millal osta, kas ja millal viibivad lapsed kostja juures). 5
(6)TsMS-s 163 lg 1 on sätestatud, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus on hagejate nõude kostjalt elatise väljamõistmiseks rahuldanud, kuid hagejate nõutust väiksemas ulutuses. Seetõttu on tegemist hagi osalise rahuldamisega, mistõttu kohus peab põhjendatuks TsMs § 163 lg 1 alusel poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. Käesoleva tsiviilasja hind TsMS § 129 lg 2 kohaselt on 9 x ( 70+80) so 1350 eurot. Hagejad otsuse viivitamata täidetavaks tunnistamist TsMS § 468 lg 3 alusel taotlenud ei ole. Kohtunik Rita Kulberg 6
(6)