Obsah (4)

§ 8§ 100§ 101§ 650

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anne Randjärv Otsuse teatavakstegemise 2.11.2011 a. Rapla Kohtumaja kantselei kaudu aeg ja koht Tsiviilasja number 2-09-574

§dele 76 lg.1, 77 lg.1, 100, 101 lg.1 ja 3 ja 127 lg.

1. Kostja seisukoht Esialgse haginõude suhtes asus kostja seisukohale, et hageja on kohtusse pöördudes käitunud pahatahtlikult. Kostja ei ole keeldunud ehitustöödes ilmnenud puudusi kõrvaldamast, küll aga on hageja keeldunud kostjale üle kandmast 40 000 eesti krooni suurust garantiiraha. Tööde vastuvõtmisel pidi hageja tasuma kostjale 499 985 eesti krooni, kuid tasus 459 985 eesti krooni, 3 motiveerides vähemtasumist sellega, et kui 2 aasta (so ehitustööde garantiiajal) jooksul midagi juhtub, siis kõrvaldab ehitaja need ettenähtud aja jooksul /t.l.33-34/. Kostja on likvideerimisel ning tal puuduvad omal vahendid garantiiremondi teostamiseks. Hageja poolt esitatud kahju hüvitamise nõuet kostja ei tunnista. Kostja on seisukohal, et kuna ekspertiis teostati peale 2-aastase garantiitähtaja möödumist, puuduvad usaldusväärsed andmed tööde osas, millised tulnuks garantiikorras teha. Hageja ja kostja vahel toimunud kirjavahetus ei tõenda esitatud kahjunõuet. Poolte vahel oli vaidlus 40 000 eesti krooni reservi jätmise üle, mille ülekandmisel oli kostja nõus puudused kõrvaldama. Tuvastatud asjaolud 24.05.2007.a. sõlmisid pooled Lepingu nr.01 /t.l.6/, mille kohaselt oli kostja töövõtjaks ja hageja tellijaks. Lepingu objektiks oli elumaja Varbola
2. Lepingu p.6.1 kohaselt pidi tööde üleandmine ja vastuvõtmine toimuma üleandmise vastuvõtmise aktiga. Vastav akt allkirjastati 1.11.2007.a. /t.l.9/. 9.11.2007.a. koostas ehitusjärelvalve teostaja T L ülevaatuse akti /t.l.10/, mille p.4 kohaselt võis tööde teostajale „tasuda lepingujärse summa 499 985 krooni koos käibemaksuga, millest tuleb maha arvata tööde tähtaja ületamine“. 9.11.2007.a. esitas kostja hagejale arve nr.07 /t.l.11/, millest nähtuvalt oli arve summaks 999 985 krooni, millest hagejal oli arve esitamise ajaks juba tasutud 500 000 krooni ning täiendavalt kuulus tasumisele 459 985 krooni. Millisel põhjusel lepingus kokkulepitud summast, so 999 985 kroonist 40 000 krooni maha arvati, arvel ei kajastu. 21.07 2008.a. tegi hageja kostjale kirjaliku pöördumise, kus palus tulla „garantiikorras parandama seinas olevaid pragusid ja kohti, kus krohv on maha tulnud /t.l.12/“. Poolte edasisest kirjavahetusest /t.l.13-18/ nähtub, et kostja seadis garantiiremondi teostamise tingimuseks 40 000 krooni tasumise hageja poolt, milline kostja väitel oli jäetud töö vastuvõtmisel tasumata, eesmärgiga kasutada seda kahe aasta jooksul ilmnevate puuduste parandamiseks. Hageja tellimusel koostati kolme eksperdi poolt 20.11.2009.a. ekspertarvamus xxxxxx /t.l.48-57/ Varbaola 79 elumajal ilmnenud defektide parandamise ehituskulude prognoosimiseks. Ekspertarvamuse kohaselt on defektide parandamiseks vajalike ehituskulude maksumuseks koos käimemaksuga 13 510 /t.l.51/ eurot, millele lisandud ca 10% ehitaja ja platsi kulu näol. Ekspertarvamust kostja sisuliselt vaidlustanud ei ole, väites vaid, et see võib olla ebausaldusväärne, kuna on valminud peale 2-aastase grantiiaja möödumist. Kohus seisukoht Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja oli töövõtulepingu nr.01 p.-s 3.1.3 andnud toetatud töödele 2-aastase garantii, millest tulenevalt oli kostja kohustatud likvideerima kõik garantii kehtivuse ajal ilmnenud puudused. 4 Kostja on põhjendanud garantiikohustuse mittetäitmist poolte kokkuleppega, et tööde üleandmisel vähemtasutud summa (40 000 krooni) jäi võimaliku garantiiremondi teostamiseks hageja valdusse ja viimane keeldus seda garantiiremondi teostamiseks kostjale üle andmast. Antud asjas puuduvad tõendid poolte sellekohase kokkuleppe kohta, samuti selle kohta, et kostjal olnuks õigus garantiikohustuse täitmisest keelduda või nimetatud kohustuse täitmist siduda hageja poolt 40 000 krooni tasumisega. Kostja poolt hagejale 9.11.2007.a. esitatud arvest /t.l.11/ nähtuvalt kuulus hagejal arve saamisel tasumisele 459 985 krooni, mida ta ka tasus. Seega on hageja oma lepingulised kohustused nõuetekohaselt täitnud. Nii poolte kohtueelsest kirjavahetusest kui ka kohtumenetluse käigus kostja poolt esitatud seisukohtadest ilmneb üheselt, et hagejalt 40 000 krooni nõudmine oli tegelikult tingitud sellest, et kostjal puuduvad käesoleval ajal majanduslikud võimalused omavahendites garantiiremondi teostamiseks. Nimetatud asjaolu ei saa aga olla õigustuseks lepingulise kohustuse täitmata jätmisel.

§ 8

lg.2 ja 76 lg.1 tulenevalt on lepingust tulenev kohustus lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kuna kostja oma lepingulist kohustust ei täitnud, on hageja õigustatud kasutama kohustuse rikkumise korral rakendatavaid

§ 101

sätestatud õiguskaitsevahendeid, sealhulgas nõudma kohustuse täitmist (nagu hageja esialgsest hagis tegi) või kahju hüvitamist.

§ 650

lg.1 kohaselt töövõtja poolt töö suhtes garantiikohustuse võtmisel eeldatakse, et garantii katab kõik selle kehtivuse ajal ilmnenud puudused. Ekspertarvamusest xxxxxx /t.l.48-57/ nähtuvalt on kostja poolt teostatud töös ilmenud defektide parandamise maksumuseks vähemalt 211 400 krooni ehk 13 510 eurot. Kostja väide, et ekspertarvamus on ebausaldusväärne, kuna ekspertiis teostati peale 2-aastase garantiiaja möödumist, ei ole kohtu hinnangul asjakohane. Töövõtja poolt antud garantii lõppes 1.11.2009.a., so 20 päeva enne ekspertarvamuse allkirjastamist. Seega said ekspertiisiga tuvastatud puudused ehituskvaliteedis ilmneda vaid garantiiajal. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja poolt esitatud kahju hüvitamise nõue, mida ta on „konkreetset olukorda arvestades“ /t.l.114/ vähendatud 4793 euroni, on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. TsMS § 162 lg.1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega kannab kõnesoleva asja menetluskulud kostja. Kohtunik: Anne Randjärv