← Eesti

3-11-1332/10

Obsah (4)§ 10§ 7§ 26§ 92

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-1332 Otsuse kuupäev 28. oktoober 2011 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Metsavenna Turismitalu OÜ kaebus Põllumajandu

§ 10lõike 3 2 kohaselt võib kaebuses esitada mitu nõuet alternatiivsetena.

Kaebaja on esitanud põhinõudena esialgse haldusakti (käskkirja) täielikult tühistamiseks tühistamiskaebuse. Alternatiivnõudena taotleb kaebaja esialgse haldusakti osaliselt tühistamist kaebajat puudutavat osas. Ülejäänud osas taotleb kaebaja alternatiivselt esialgse haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemist tuvastamiskaebuse raames. Samuti taotleb kaebaja vaideotsuse tühistamist ja vastustaja kohustamist kaebaja taotluse uuesti läbivaatamiseks. Halduskohus märgib vastuseks kaebajale, et Eestis on halduskohtumenetluses kohaldatav isiku subjektiivsete õiguste kaitse põhimõte (

§ 7

lõike 1 esimene lause), mille tõttu saab halduskohus printsiibis vaidlustatud haldusakti tühistada ainult kaebajat puudutavas osas. Sellest põhimõttest tulenevalt on kaebuses toodud asjaoludel välistatud esialgse haldusakti tühistamine täies ulatuses, kuna kaebaja subjektiivseid õigusi saab rikkuda ainult käskkirja lisa jrk nr 28 (tlk 7 pöördel), millise punktiga jäeti rahuldamata kaebaja taotlus. Tuvastamiskaebuse rahuldamiseks peab kaebajal esinema põhjendatud huvi. Põhjendatud huvi puudumisel jääb tuvastamiskaebus alati rahuldamata. Kaebaja ei ole kaebuses ega kohtuistungil välja toonud huvi (

§ 7lõike 1 teine lause), mis oleks käsitletav põhjendatud huvina.

Kaebaja poolt kaebuses esitatud asjaoludel halduskohtult taotletav konstateering ei saa kaebajat kuidagi aidata tema väidetavalt rikutud õiguste kaitsel, kuna esialgne haldusakt jääks vaatamata halduskohtu konstateeringule kehtima ja kaebaja ei saaks kohtu konstateeringust mingit õiguslikku eelist. Neil asjaoludel on välistatud alternatiivnõuete rahuldamine. Halduskohus kontrollib järgnevalt kaebaja põhinõuete põhjendatust. Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on seisukohal, et vaidlustatud haldusaktid ei riku kaebaja õigusi, mille tõttu kuulub kaebus rahuldamata jätmisele nii põhinõuete kui alternatiivnõuete osas. 11. Määruse § 11 lõiked 3 ja 4 (kuni 31.12.2010 kehtinud redaktsioonis) sätestavad:

(3)Suurprojekti kohta toetuse taotlemise korral hindab PRIA kõiki nõuetele vastavaid taotlusi lisas 8 toodud hindamiskriteeriumide alusel, andes taotlusele hindepunkte. Hindamise tulemusel moodustatakse eraldi paremusjärjestus põllumajandustootjate ja muude taotlejate kohta.
(4)Suurprojekti kohta toetuse taotlemise korral kõigi nõuetele vastavate taotluste hindamiseks ning taotluste paremusjärjestuse koostamiseks moodustab PRIA peadirektor hindamiskomisjoni. 6
  1. Halduskohus ei nõustu kaebaja väitega, et vastustaja poolt oleks määruse § 11 lõigete 3 ja 4 alusel moodustatud komisjoni kõrvale või juurde moodustatud veel teine komisjon või alakomisjon. PRIA peadirektori 24.11.
  2. a käskkirjaga nr 13-2/39 (tlk 25-30) on moodustatud üheksaliikmeline komisjon ja muid komisjone kui määruses sätestatud, halduskohtule esitatud tõendite kohaselt moodustatud ei ole. Kaebaja subjektiivseid õigusi ei saa rikkuda see, kuidas on selle komisjoni sisuline töö korraldatud haldusesiseselt, kuna komisjoni otsustused, mis on aluseks olnud vaidlustatud haldusaktide (tlk 7-10, 10 pöördel12) on vormistatud määruse alusel moodustatud üheksaliikmelise komisjoni 08.12.
  3. a otsusena (tlk 31-38) ja 26.04.2011.a otsusena (tlk 39-44). Halduskohus märgib vastuseks kaebusele ja kaebaja poolt kohtuistungil esitatule, et kuna määruse § 11 lõige 4 annab vastustajale sõnaselgelt pädevuse taotluste hindamiseks ning taotluste paremusjärjestuse koostamiseks komisjoni moodustamiseks ja kuna nähtuvalt halduskohtule esitatud tõenditest ei ole komisjoni otsuste vastuvõtmisel kvoorumi nõudeid eiratud, siis ei ole vaidlustatud otsused vastuolus ka määruse § 11 lõikega 4, nagu leiab kaebaja. Halduskohtu arvates on üldteada olevaks asjaoluks tõsiasi, et haldusorganid moodustavad haldusülesannete täitmiseks nn spetsialistidest koosnevaid komisjone. Ka käesoleval juhul on vastustaja määrusest tuleneva volitusnormi alusel nii toiminud. Kuna määruse kohaselt on komisjoni ülesandeks kõigi nõuetele vastavate taotluste hindamine ning taotluste paremusjärjestuse koostamine, siis ei saa haldusorgani siseaktid ja siseaktidega määratletud korras teostatud menetlustoimingud rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi lõplikust haldusaktist sõltumata. Kuna halduskohtule ei ole esitatud poolte poolt ühtegi tõendit komisjoni või vastustaja poolt võrdsusõiguse või muu õigusprintsiibi eiramise kohta kaebaja taotluse menetlemisel, siis ei jaga halduskohus kaebaja seisukohta, et vaidlustatud haldusaktid on antud määruse § 11 lõikeid 3 ja 4 eirates. Võimalikud vormi ja menetlusnõuete eiramised ei anna alust haldusakti tühistamiseks, kui need ei ole mõjutanud lõplikku otsustust (HMS § 58). Halduskohus on tõenditele tuginedes seisukohal, et vormi ja menetlusnõuete riive ei ole sedavõrd intensiivne, et esineks alus sel motiivil haldusaktide tühistamiseks.
  4. Esialgse haldusaktiga on vastustaja jätnud rahuldamata taotlused vastavalt käskkirja lisale. Halduskohus ei nõustu kaebajaga, et käskkiri on nõuetekohaselt motiveerimata ja sisaldab kaalutlusviga. Käskkirja andmise faktiline ja õiguslik alus on toodud käskkirja resolutsioonis ja tulenevalt käskkirjaga reguleeritava õigussuhte eripärast on käskkirja andmise kaalutlused toodud käskkirja lisas suurprojektide hindamiskomisjoni kokkuvõttes vormistatud tabelina. Kokkuvõttes on äratoodud hindamiskriteeriumide lõikes taotlusele hindamiskomisjoni poolt antud hindepunktid. Kuna hindepunktid on liidetud ja välja on toodud hindepunktide summa, siis on ka arusaadav, kuidas vastustaja on jõudnud vastava otsustuseni. Haldusakt on seetõttu kontrollitav. Tegemist ei ole diskretsiooniveaga ja/või motiveerimata haldusaktiga, mille tõttu ei esine vastuolu kaebaja poolt osundatud HMS § 56 lõigetega 1-
  5. Halduskohus nõustub vastustajaga, et vastustaja on järginud kohtupraktikas aktsepteeritud määras tõendamisnõuete täitmise kohustust (vt näit RK lahend kohtuasjas 33-1-93-06). EL-i õigusest otseselt ei tulene, kuidas toimida juhul, kui nõuetele vastavate taotluste rahuldamiseks ei ole piisavalt eelarvevahendeid. Ei ole välistatud lähenemine, et toetust saavad vaid parimad nõuetele vastavad taotlused. Kuna taotluste paremusjärjestus koostatakse PRIA-s taotluste hindamise tulemusel, siis on kohaldatav HMS § 56 lg
  6. Käeoleval juhul on täidetud paremusjärjestuse äranäitamise kohustus, taotluse analüüsi tulemusena määratud punktide summa. Kaebajal oli võimalik taotleda PRIA-lt materjalidega tutvumist, et otsus sisuliselt vaidlustada, millise õiguse on kaebaja nii vaide- kui kohtumenetluses ka realiseerinud. Seega puudub alus ka esialgse haldusakti osaliselt tühistamiseks. 7
  7. Seonduvalt vaideotsuse vaidlustamisega, juhib halduskohus kaebaja tähelepanu asjaolule, et ka vaideotsus on haldusakt, millele laienevad üldised haldusakti vorminõuded, sh haldusakti motiveerimise nõue (vt RK lahend haldusasjas nr 3-3-1-30-09).Kaebaja õigusi ei ole rikutud seetõttu, et vaideotsuse motivatsioon ja kaalutlused on põhjalikumad võrreldes esialgse haldusaktiga. Õigusliku aluse tõendite uurimiseks ja hindamiseks annab HMS § 83, mille kohaselt kontrollitakse vaiet läbi vaadates haldusakti andmise õiguspärasust ja otstarbekust ning uuritakse ja hinnatakse tõendeid. Kuna halduskohus on seisukohal, et esialgne haldusakt ei sisalda diskretsiooniviga ja ei ole motiveerimata, siis ei tähelda halduskohus seetõttu vastuolu ka hea halduse maksiimiga. Vastustaja on õigustatult jätnud vaide rahuldamata, kaebaja ei ole välja toonud selliseid asjaolusid, mis annaksid aluse pidada vaideotsust vastuoluliseks. Halduskohtu hinnang esialgse haldusakti kooskõlast määruse § 11 lõikega 4 kehtib ka vaideotsusele. Kaebaja ei ole välja toonud ühtegi asjaolu, mis annaks aluse kahelda hindamiskomisjoni erapooletuses, mistõttu ei oma tähendust asjaolu, millises koosseisus komisjon otsustuse on teinud. Kaebajale on kehtiva õigusega tagatud õigus vaideotsuse kohtus vaidlustamiseks, kehtiv õigus ei näe halduskohtule teadaolevalt üheski õigusharus ette õigust kaheastmelisele või korduvale vaide esitamise võimalusele. Vaidemenetluses ei ole kaebaja õigusi eiratud esialgsest haldusaktist sõltumatult. Ka kaebaja poolt kohtuistungil välja toodud osaliselt täiendatud asjaolud võrreldes kaebusega, ei anna alust haldusaktide tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks. 15.

§ 26lõike 1 punktist 6 tuleneva volitusnormi alusel jääb kaebus rahuldamata.

Poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda (

§ 92lõige 1).

Roby Koik kohtunik 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.