3-11-1798/12

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-1798 Otsuse kuupäev 28.10.2011 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi T.R. kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori käskkirjale 04.02.2011 nr 12-6/213 ja 17.06.2011 vaideotsusele nr. 12-4/224 Asja läbivaatamise kuupäev 10.10.2011, Kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta T.R. kaebus haldusasjas 3-11-1798 rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega apellatsioonikaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks on 28.11.2011 Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud T.R. esitas 21.05.

1. a ja 21.05.
2. a pindalatoetuste taotlused, vastavalt nr. 11009390360 ja nr.11010390336, millega taotles keskkonnasõbraliku majandamise toetust põhi- ja lisategevuse eest 434,71 ha-le, põldudele nr 19 ja nr
3. T.R. oli esitanud pindalatoetuste taotlustel märkinud põllumassiivil nr 43653574557 asuval põllul nr 19 ja põllumassiivil nr 43853298571 asuval põllul nr 34 kasvatatavaks kultuuriks heintaimed, mistõttu oli nimetatud põldude näol taotlusandmete kohaselt tegemist vähemalt viienda aasta rohumaadega, millised ei ole põllumajandusministri 21.04.
4. a määruse nr 46 „Keskkonnasõbraliku majandamise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ § 4 lõike 2 punkti 3 kohaselt keskkonnasõbraliku majandamise toetuse jaoks toetusõiguslikud. Nimetatud asjaolust tingituna ei määratud PRIA peadirektori 01.02.
5. a käskkirjaga nr 126/101 T.R.`
6. a taotletud keskkonnasõbraliku majandamise toetust põldudele nr 19 ja nr 34, kokku 41,80 ha-le. PRIA tuvastas
7. aasta keskkonnasõbraliku majandamise toetuse taotluse menetlemise halduskontrolli raames üle nelja aasta vanuseid rohumaid, seega tegi PRIA
8. aastal esitatud toetustaotluse osas uue otsuse ning jättis kaevatava 04.02.
9. a käskkirjaga nr 12-6/213 T.R.`
10. aastal esitatud toetustaotluse põldude nr 19 ja nr 34 osas rahuldamata ning nõudis tagasi alusetult makstud keskkonnasõbraliku majandamise toetuse. T.R. esitas 14.03.
11. a PRIA peadirektori 04.02.2011 käskkirja nr 12-6/213 peale vaide. PRIA jättis esitatud vaide 17.06.
12. a vaideotsusega nr 12-4/224 rahuldamata. Kaebaja seisukohad. 2009.a. ja 2010.a. mais esitas T.R. ( Harju talu reg.nr. 10426616 ) taotlused Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (edaspidi PRIA) keskkonnasõbraliku majandamise toetuse saamiseks, taotletud pind kokku 434,71 ha.
13. veebruari
14. a. käskkirjaga nr 12-6/213 otsustas PRIA muuta 29.01.2010 käskkirja nr 126/280 2009 a taotletud keskkonnasõbraliku majandamise toetuse osalise määramise ja tagasinõudmise 41,8 hektaril summas 2404.36 euro osas. Käskkirjas selgitati, et toetust ei maksta põld nr 19 (põllumassiiv 43653574557) ja põld nr 34 (põllumassiiv 43853298571) kohta, kuna administratiivses kontrollis eestleitud põld oli viienda aasta rohumaa. Tagasinõudmise põhjendusena toodi põllumajandusministri
15. aprilli
16. a määrusega nr 46 "Keskkonnasõbraliku majandamise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord" (edaspidi määrus nr. 46) § 4 lg 2 p
17. Tulenevalt HMS § 71 lg-st 1 on esitanud kaebaja PRIAle vaide
18. märtsil 2011, kuna leidis, et antud haldusaktiga ja haldusmenetluse käigus on rikutud tema õigusi, piiratud tema vabadusi. Seoses uue keskkonnasõbraliku majandamise toetuse viieaastase kohustuse võtmisega 2009 aastal, sai koostatud sellel aastal kehtinud põllumajandusministri
19. aprilli
20. a määruse nr 41 "Keskkonnasõbraliku majandamise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord" (edaspidi määrus nr. 41) § 7 lg 3 p 3 nõuete kohaselt viljavaheldusplaan. Kaebaja põhjendab, et eeltoodud määruse § 7 lg 3 p 3 tekstis seisev sõna “kohustuseaastal“ sätestab, et selle nõude täitmiseks saab kuni 4-aastase rohumaale toetust, kui ühel kohustuse aastal viieaastases kohustusperioodis (aastatel 2009-2012) kasvatatakse sellel maal muud põllumajanduskultuuri (vahekultuuri). PRIA oma seletustes, ka vaideotsuses, tsiteerides nii 2009 kui 2010.a. määruse sätteid jätab määruse tekstidest meelevaldselt tähele panemata sõna „kohustuseaastal“ tähenduse ja tõlgendab neid sätteid selliselt, nagu nõuded kehtiksid juba enne kohustusperioodi, see tähendab alates kunagi rohumaa rajamisest. Sellega moonutab PRIA materiaalõigusliku normi sisu ja mõtet. PRIA tõlgendus on väär ja ebaloogiline. Näiteks oleks kaebaja pidanud juba eelmisel kohustusperioodil (MAK 2004-2008) keskkonnasõbraliku tootmise toetust taotledes ettenägelikult täitma ka 2009 aastast algava kohustusperioodi uusi täiendatud nõudeid. Kaebaja põldude puhul oleks kaebaja pidanud 2006 aastal külvama neile põldudele vahekultuuri. Kaebaja on lisanud, et vastav PRIA poolne tõlgendus algas alles 2010 a toetustaotluste menetlemisel, info sellisest tõlgendusest jõudis kaebajani 2011 a
21. veebruaril, kui kaebajale toimetati KSM toetuse osalise määramise käskkiri. Seega on tegemist PRIA poolt tahtliku materiaalõigusliku normi vale tõlgendamise ja kohaldamisega. Vaide esitamise ja vaideotsuse saamise vahelisel perioodil toimus 2011 a pindalatoetuste taotluste vastuvõtt. Kaebaja märgib, et kaebaja on helistanud korduvalt PRIA ametnikele ja palus teavet vaide ja sellest tulenevate võimalike muudatuste kohta toetusõigusliku pinna osas, et oleks saanud nendega arvestada, aga ei vastatud midagi konkreetset. Vaideotsuses ei ole arvestatud ühegi kaebaja poolt esitatud vastuväitega, kohapeal pole midagi üle kontrollitud. Argumendid, millega on põhjendatud oma seisukohti on üleolevad, pannes kogu vastutuse toetusõiguslike pindade eest tootjale. Õiguskindluse põhimõte nõuab, et haldustegevus peab olema kodanikule ettenähtav, haldusaktide andmine ei tohi kahjustada õiguspärast ootust. Õiguspärane ootus on igal isikul põhjendatult tekkinud usk, et asutus käitub tulevikus teatud viisil. Antud juhul ei suudetud teha vaideotsust mõistliku aja jooksul. Haldusorgani kohustuste hulka ei kuulu mitte üksnes formaalsete aktide andmiseks vältimatult vajaliku menetluse läbiviimine, vaid ka hoolitsemine selle eest, et õigusalaste teadmisteta ja asjaajamises vilumatul isikul oleks võimalus menetluses tulemuslikult osaleda. Koostöös taotlejaga võib olla võimalik kõrvaldada puudusi ja negatiivset lõpplahendust vältida. Menetlusnormide oluline rikkumine viitab sellele, et menetlus viidi läbi erapoolikult ja seega ka halduse üldpõhimõtteid eirates. Ilmselgelt ei saa tähelepanuta jätta asjaolu, et ülalviidatud menetlusnormide rikkumine on aidanud kaasa olukorra tekkimisele, mille käigus anti ka materiaalselt õigusvastased haldusaktid. Õiguskindluse põhimõttele ja menetlusnormide rikkumisele rõhub kaebaja ka kaebuse täienduses 10.10.
22. Kaebaja taotleb tühistada PRIA peadirektori vaideotsus 17.06.2011 nr. 12-4/224 ja tunnistada kehtetuks (tühistada) osaliselt PRIA peadirektori käskkiri nr. 12-6/213 04.02.
23. selle õigusvastasuse tõttu. Vastustaja seisukohad. Vastustaja taotleb jätta T.R.´ kaebus rahuldamata. T.R. oli esitatud pindalatoetuste taotlustel märkinud põllumassiivil nr 43653574557 asuval põllul nr 19 ja põllumassiivil nr 43853298571 asuval põllul nr 34 kasvatatavaks kultuuriks heintaimed, mistõttu oli nimetatud põldude näol taotlusandmete kohaselt tegemist vähemalt viienda aasta rohumaadega, millised ei ole põllumajandusministri 21.04.
24. a määruse nr 46 „Keskkonnasõbraliku majandamise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ § 4 lõike 2 punkti 3 kohaselt keskkonnasõbraliku majandamise toetuse jaoks toetusõiguslikud. Nimetatud asjaolust tingituna ei määratud PRIA peadirektori 01.02.
25. a käskkirjaga nr 126/101 T.R.`
26. a taotletud keskkonnasõbraliku majandamise toetust põldudele nr 19 ja nr 34, kokku 41,80 ha-le. Kuivõrd PRIA tuvastas
27. aasta keskkonnasõbraliku majandamise toetuse taotluse menetlemise halduskontrolli raames üle nelja aasta vanuseid rohumaid, tegi PRIA
28. aastal esitatud toetustaotluse osas uue otsuse ning jättis kaevata 04.02.
29. a käskkirjaga nr 12-6/213 T.R.`
30. aastal esitatud toetustaotluse põldude nr 19 ja nr 34 osas rahuldamata ning nõudis tagasi alusetult makstud keskkonnasõbraliku majandamise toetuse. Kaebaja põllumassiivil nr 43653574557 asuva põllu nr 19 näol oli
31. aastal tegemist kuuenda aasta rohumaapõlluga, arvestades, et taotlusandmete kohaselt oli sellel põllul alates
32. aastast katkematult heintaimi kasvatatud. Põllumassiivil nr 43853298571 asuv põld nr 34 kvalifitseerus aga seitsme aasta vanuseks rohumaapõlluks, kuivõrd sellel oli juba
33. aastast heintaimi kasvatatud. Kuna nendel põldudel ei olnud kasvatatud perioodil 2006-2010 vahekultuuri ning neid polnud hoitud mustkesas, oli kaebaja põldude näol tegemist üle 4-aasta vanuste rohumaadega, milliste kohta keskkonnasõbraliku majandamise toetuse määruste kohaselt toetust taotleda ei saa. Kaebaja pidanuks, olles juba üle viie aasta kasvatanud nendel põldudel katkematult heintaimi ja soovides neile taotleda keskkonnasõbraliku majandamise toetust, planeerima oma majandusüksuses tootmist vastavalt esitatud nõuetega ning rohumaa vanuse arvestamise katkestamiseks kasvatama nendel põldudel hiljemalt keskkonnasõbraliku majandamise toetuse esmakordse taotlemise ja kohustuse võtmise aastal, s.o
34. aastal, muud põllumajanduskultuuri võrreldes varasemate aastatega. Juhul kui kaebaja oleks nendel põldudel
35. aastal kasvatanud muud keskkonnasõbraliku majandamise toetuse jaoks abikõlblikku põllumajanduskultuuri (nt kaera), oleksid põllud kvalifitseerunud põllukultuuride gruppi ja olnud keskkonnasõbraliku majandamise toetuse jaoks toetusõiguslikud maad. Määruse nr. 41 § 7 lg 3 p. 3 sisu on taotlejale selgelt avatud ka „Abiks Taotlejale. Maaelu arengukava 2004-2006 ja 2007-2013 keskkonnatoetused 2009“ infomaterjalis (lk 31-32), kus on selgitatud järgmist: „Nõue ei hakka kehtima kohustuse võtmise ajast alates, vaid nõude täitmisel peab arvestama kalendriaastaga (varasematel aastatel samal põllul kasvatatud kultuuridega).“ Kaebaja väide, mille kohaselt oleks olnud koostöös kaebajaga võimalik puudused kõrvaldada ja vältida negatiivset lõpplahendust, on asjakohatu. Kaebaja ei väida, et ta oleks eksinud põllumajanduskultuuri(de) märkimisel, vaid püüab näidata PRIA ebaõiget normide tõlgendamist ja kohaldamist, mistõttu jääbki arusaamatuks, milles väidetav puudus seisneda võis, mille kõrvaldamiseks pidanuks PRIA andma kaebajale võimaluse. PRIA peab vajalikuks märkida, et haldusmenetluse seaduse § 40 lg 3 p 2 kohaselt võib haldusmenetluse läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui menetlusosalise poolt taotluses või seletuses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks. Eeltoodust tulenevalt ei ole PRIA ka menetlusnorme rikkunud. Eelnevatest põhjendustest tulenevalt leiab vastustaja, et PRIA on vaidlustatud haldusaktid välja andnud põhjendatult ning kaalutletult. Kohtu seisukohad Kohus asub seisukohale, et kaebus on põhjendamatu ja ei kuulu rahuldamisele. T.R. oli esitatud pindalatoetuste taotlustel märkinud põllumassiivil nr 43653574557 asuval põllul nr 19 ja põllumassiivil nr 43853298571 asuval põllul nr 34 kasvatatavaks kultuuriks heintaimed, mistõttu oli nimetatud põldude näol taotlusandmete kohaselt tegemist vähemalt viienda aasta rohumaadega, millised ei ole põllumajandusministri 21.04.
36. a määruse nr 46 „Keskkonnasõbraliku majandamise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (edaspidi määrus nr 46) § 4 lõike 2 punkti 3 kohaselt keskkonnasõbraliku majandamise toetuse jaoks toetusõiguslikud. Nimetatud asjaolust tingituna ei määratud PRIA peadirektori 01.02.
37. a käskkirjaga nr 126/101 T.R.`
38. a taotletud keskkonnasõbraliku majandamise toetust põldudele nr 19 ja nr 34, kokku 41,80 ha-le. PRIA on tuvastanud, et
39. aasta keskkonnasõbraliku majandamise toetuse taotluse menetlemise halduskontrolli raames on üle nelja aasta vanuseid rohumaid, mistõttu tegi PRIA
40. aastal esitatud toetustaotluse osas uue otsuse ning jättis kaevatava 04.02.
41. a käskkirjaga nr 12-6/213 T.R.`
42. aastal esitatud toetustaotluse põldude nr 19 ja nr 34 osas rahuldamata ning nõudis tagasi alusetult makstud keskkonnasõbraliku majandamise toetuse. T.R. esitas 14.03.
43. a PRIA peadirektori 04.02.
44. a käskkirja nr 12-6/213 peale vaide. PRIA jättis esitatud vaide 17.06.
45. a vaideotsusega nr 12-4/224 rahuldamata. Kaebaja taotleb PRIA peadirektori 04.02.2011 käskkirja nr. 12-6/213 kehtetuks tunnistamist , mida halduskohus tõlgendab kui haldusakti tühistamise nõuet ning samuti taotleb kaebaja vaideotsuse 17.06.2011 nr. 12-4/224 tühistamist, kuna vaidemenetluses on rikutud menetlusnorme ja ning vaideotsust pole läbi vaadatud mõistliku aja jooksul.
46. a keskkonnasõbraliku majandamise toetuse saamise nõudeid, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise korda reguleerib põllumajandusministri määrus nr. 46/21.04.2010 „Keskkonnasõbraliku majandamise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord“, samuti ajavahemikul 10.04.2009-30.04.2010.a kehtinud põllumajandusministri 02.04.2009.a. määrus nr 41 “Keskkonnasõbraliku majandamise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord” (edaspidi määrus nr 41), millest tuleneb üheselt, et üle 4-aasta vanused rohumaad ei ole toetatavad. Kaebaja poolt kohustuse võtmise aastal , see on
47. aastal kui kehtis Määrus nr. 41, ning selle § 2 lg 1 tulenevast normist nähtuvalt ei kuulu keskkonnasõbraliku majandamise toetuse meetme raames toetamisele pikaajaliste rohumaade hooldamine. Toetusõiguslik saab olla rohttaimede kasvatamiseks kasutatav maa, kui tegemist on lühiajalise kuni 4-aastase rohumaaga. Kuni 4aastase rohumaa nõue on seotud rohumaa vanusega, mis algab rohumaa rajamisest, mitte kohustuse võtmisest. Rohumaa võib olla rajatud juba enne taotluse esitamise või kohustuse võtmise aastat, mil rohumaa võib olla juba 5 või enam aastat , mistõttu ei saa rohumaa vanust arvestada kohustuse võtmise aastast alates. Määruse nr. 41 § 7 lg 3 p. 3 ja määruse nr. 46 § 4 lg 2 p. 3 kohaselt tuleneb, et keskkonnasõbraliku majandamise toetuse jaoks on toetusõiguslik kuni 4-aastane rohumaa, millel kasvatatakse ühel kohustuseaastal muud põllumajanduskultuuri, mis on külvatud , maha pandud või istutatud
48. juuniks või hoidma maad alates 15.juunist mustkesas. Kui rohumaal ei kasvatata
49. aastal muud põllumajanduskultuuri, nõutakse eelmistel aastatel selle rohumaa makstud toetus tagasi. Vastustaja on õigesti märkinud, et kaebaja põllumassiivil nr 43653574557 asuva põllu nr 19 näol oli
50. aastal tegemist kuuenda aasta rohumaapõlluga, arvestades, et taotlusandmete kohaselt oli sellel põllul alates
51. aastast katkematult heintaimi kasvatatud. Põllumassiivil nr 43853298571 asuv põld nr 34 kvalifitseerus aga seitsme aasta vanuseks rohumaapõlluks, kuivõrd sellel oli juba
52. aastast heintaimi kasvatatud. Kuna nendel põldudel ei olnud kasvatatud perioodil 2006-2010 vahekultuuri ning neid polnud hoitud mustkesas, oli kaebaja põldude näol tegemist üle 4-aasta vanuste rohumaadega, milliste kohta keskkonnasõbraliku majandamise toetuse määruste kohaselt toetust taotleda ei saa. Samas on vastustaja lisanud, et kaebaja, olles juba üle viie aasta kasvatanud nendel põldudel katkematult heintaimi ja soovides neile taotleda keskkonnasõbraliku majandamise toetust, oleks pidanud planeerima oma majandusüksuses tootmist vastavalt esitatud nõuetega ning rohumaa vanuse arvestamise katkestamiseks kasvatama nendel põldudel hiljemalt keskkonnasõbraliku majandamise toetuse esmakordse taotlemise ja kohustuse võtmise aastal, s.o
53. aastal, muud põllumajanduskultuuri võrreldes varasemate aastatega. Juhul kui kaebaja oleks nendel põldudel
54. aastal kasvatanud muud keskkonnasõbraliku majandamise toetuse jaoks abikõlblikku põllumajanduskultuuri (nt kaera), oleksid põllud kvalifitseerunud põllukultuuride gruppi ja olnud keskkonnasõbraliku majandamise toetuse jaoks toetusõiguslikud maad. Kaebaja on märkinud lisaks, et tema suhtes on vaidemenetluse käigus rikutud menetlusnorme ning õiguskindluse ja õiguspärase ootuse printsiipi, kaebajat ei ole ärakuulatud ning vaideotsust ei ole tehtud mõistliku aja jooksul. Kohus märgib, et tulenevalt HMS § 40 lg 3 lubab haldusmenetlust läbi viia ilma menetlusosalise arvamust kuulamata kui puudub vajadus lisateavet saada. Kaebaja suhtes tehtud otsus vastab kaebaja enda poolt toetustaotlustes esitatud andmetele. Seega ei olnud käesoleval juhul kaebaja ärakuulamine vajalik, samuti ei oleks see saanud kaasa tuua soodustava haldusakti andmist. Eeltoodust tulenevalt ei ole PRIA menetlusnorme rikkunud. Kaebaja ei ole välja toonud põhjendusi, kuidas tema suhtes on rikutud õiguspärase ootuse printsiipi ja õiguskindluse printsiipi. Asjaolu, et vaideotsuse tegemisega on viivitatud, ei ole õiguskindluse printsiibi rikkumine ega õiguspärase ootuse printsiibi rikkumine. Õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõte kaitseb isiku õiguspärast ootust ja usaldust, et isikult ei võeta ära riigi poolt antud õigusi, mida isik on asunud realiseerima. Vaideotsusest nähtuvalt on vaie esitatud 14.03.2011 ning vaideotsus on tehtud 17.06.2011 nr. 124/224, millega on jäetud rahuldamata vaide PRIA peadirektori käskkirja 04.02.2011 nr. 126/213 peale. Tulenevalt HMS § 84 lg 1 tuleb vaie läbi vaadata 10 päeva jooksul, arvates vaide esitamisest ning sama sätte lõige 2 kohaselt võib vaide läbivaatamise tähtaega pikendada kuni 30 päeva võrra, millest tuleb vaide esitajat teavitada. Antud küsimuses on kohus seisukohal, et PRIA on rikkunud vaide läbivaatamise tähtaega, kuid nimetatu ei anna alust vaideotsuse tühistamiseks ning ei ole saanud viia vastustajat ebaõigele otsustusele. Samas ainult vaideotsuse tühistamine ei anna ka kaebaja jaoks soovitud tulemust, kuna kaebaja põhinõue on rajatud alushaldusaktile, mis on kohtu hinnangul õiguspärane ning ei kuulu tühistamisele. Menetlusnormide rikkumist vaide läbivaatamisel kohus ei ole tuvastanud. Eeltoodu alusel jätab kohus kaebuse rahuldamata lähtudes HKMS § 25 lg 1 ja HKMS § 26 lg 1 p.
55. Menetluskulud jäävad poolte kanda. Kohtunik Mare Priks