← Eesti

2-11-5715/15

Obsah (4)§ 208§ 142§ 145§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Krista Kirspuu Otsuse tegemise aeg ja koht 14.oktoober 2011.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-5715 Tsiviilasi OÜ S

§ 208

lg 1 järgi asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. 2 Kuna käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et OÜ-l KG on võlgnevus hageja ees summas 220,59 eurot ning selle võla tasumist tagab MA oma käendusega, tuleb hageja põhinõue kostja MA vastu välja mõista.

§ 142

lg 1 järgi käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.

§ 145

lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada, lg 2 esimese lause kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Hageja palub välja mõista ka viivised põhivõla tasumisega viivitamise tõttu.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ettenähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne intressimäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostjad on viiviste nõudele vastu vaielnud. Hageja viivisearvestusele, mille kohaselt moodustavad viivised seisuga 02.05.2011.a 567,19 eurot, kostjad vastu vaielnud ei ole. Hageja on viiviseid vähendanud ja palub kostjatelt välja mõista viivised summas 215 eurot. Kuivõrd hageja ja KGOÜ vahel sõlmitud ostu-müügilepingu p. 3.1 kohaselt leppisid pooled kokku, et lepingust tulenevate kohustuste täitmisega viivitamise korral on poolel õigus nõuda viivitanud poolelt viivise maksmist 0,5 % päevas maksmisega viivitatud rahasumma pealt ning viivise arvestamisel on hagis nimetatud määraga arvestatud siis, leiab kohus, et viivisenõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Äriregistri teabesüsteemi väljavõttest nähtuvalt on OÜ KG kustutatud 19.09.2011.a Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 428 lg 1 p 5 kohaselt lõpetab kohus otsust tegemata menetluse, kui pooleks olev juriidiline isik on lõppenud õigusjärgluseta. Eeltoodust juhindudes tuleb hageja hagis OÜ KG vastu menetlus lõpetada. Hagi tuleb rahuldada MA vastu. MENETLUSKULUD Kuna hagi tuleb rahuldada, siis tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda. TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. 3 TsMS § 174 lg 3 kohaselt tuleb hüvitatava summa kindlakstegemiseks esitada avaldus. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Krista Kirspuu Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.