KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev Kohus Harju Maakohus Kohtunik Geete Lahi Otsuse tegemise aeg ja koht 04.10.2011, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-15057 Ts

§ 113lg 1 sätestatud määras Swedbank AS kasuks.

1. Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada Swedbank AS’ile pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 239,66 (kakssada kolmkümmend üheksa eurot ja kuuskümmend kuus senti) eurot Swedbank AS arveldusarvele , märkides selgitusse: „poole riigilõivu tagastamine hagis AB vastu“.
2. Riigilõivu tagastamine saata täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Edasikaebamise kord Kohtuotsus edasikaebamisele ei kuulu, kuna pooled loobusid apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Kohtuotsus jõustub kohtuotsuse kättetoimetamisega hagejale ja kostjale. Asjaolud ja menetluse käik Swedbank AS on esitanud kohtule hagi AB vastu võla nõudes. Menetlusse võetud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista võlgnevus summas 2914,03 eurot; viivis protsendina võlgnevuse põhinõudelt (s.o EKP intress + 7% aastas summalt 2388,05 eurot) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni; menetluskulud ja viivis menetluskuludelt

§ 113lg 1 sätestatud määras.

27.09.2011 saabus kohtule kostja avaldus, milles tunnistab hagi täies ulatuses ja avaldab nõusolekut asja lahendamisega kirjalikus menetluses õigeksvõtul põhineva otsusega. 29.09.2011 saabus kohtule hageja avaldus, milles palub lahendada käesolev tsiviilasi hagi õigeksvõtul põhineva otsusega. Pooled loobusid apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Hageja esindaja taotles poole tasutud riigilõivu tagastamist. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kooskõlas TsMS § 444 lg 4 võib kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseadus (

) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval.

§ 101

lg 1 p 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 108

lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 113

lg 1 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuna kostja on kohtule esitatud avalduses hagi õigeks võtnud, kuulub hagi rahuldamisele. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 1 tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ning seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 1741 esitas hageja taotluse menetluskulude hüvitamiseks. Hageja menetluskulud on tasutud riigilõiv kokku summas 479,33 eurot (maksekäsu kiirmenetluses 2 tasutud riigilõiv summas 71,64 eurot ja hagimenetluses tasutud riigilõiv summas 407,69 eurot). Kuna hagejale tagastatakse pool riigilõivu riigi arvelt, siis selle võrra väheneb kostjalt väljamõistetav menetluskulu ning kostjalt kuulub väljamõistmisele menetluskulu summas 239,67 eurot vastavalt TsMS § 162 lg 1 ja § 168 lg 6. Juhindudes TsMS § 630 lg-st 2 ei saa antud otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuna pooled on loobunud apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Kuna pooled on loobunud apellatsioonkaebuse esitamise õigusest, siis kuulub juhindudes TsMS § 150 lg 2 p 3 hagejale taotluse alusel tagastamisele pool hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o. 239,66 eurot. Rahandusministri 21.09.2010 määruse nr 47 § 14 kohaselt teeb tagastamise otsuse alusel lõivu võtnud asutuses selleks volitatud isik riigilõivu tagasikande Riigikassas avatud vastavalt riigilõivude kontolt. Geete Lahi kohtunik 3