Obsah (5)

§ 5§ 230§ 231§ 162§ 174

2-11-15522 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse avaldamise aeg ja koht 19. september 2011, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-15522 Tsivii

) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Lihtsustatud korras menetlemine on lubatav, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Pooled ei ole taotlenud enda ärakuulamist ega esitanud vastuväiteid asja lahendamisele lihtmenetluses. 3 2-11-15522 14. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 15.

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Kohus on tuvastanud, et 19.12.2006 sõlmisid pooled tähtajalise äriruumi üürilepingu nr XXX, mille alusel kostja võttis 19.12.2006 üleandmis-vastuvõtmisaktiga (tl 13) kasutusse XXX keldrikorruse ruumid nr 12-21 üldpinnaga 168,4m2 ja I korruse äriruumid üldpinnaga 245,5m2, kuni tähtajaga 19.12.201 (tl 5-12). Pooltevaheline üürileping lõppes poolte kokkuleppel 01.07.2010 ja 06.07.2010 andis kostja vara valduse hagejale üle (tl 20). Kostja on tasunud hagejale üürivõlgnevuse summas 1 153,45 eurot 31.03.
2. Puudub vaidlus, et kostja võlgneb hagejale viivise summas 394,20 eurot (tl 49).
3. Poolte vahel on vaidlus, kas kostja on kohustatud tasuma kõrvalnõude summas 822,97 eurot.
4. Võlaõigusseadus (VÕS) § 292 lg 1 alusel lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. Poolte vahel 19.12.2006 sõlmitud äriruumi üürilepingu nr XXX punkti 17.1 kohaselt kohustus üürnik tasuma äriruumide kasutamisega seotud kõrvalkulud (sh hooldus- ja halduskulud), maksud ja koormised (tl 5 pöördel). Äriruumi üürilepingu tingimuste punkti 9.3 alusel üürnik on kohustatud kandma kõik äriruumiga seotud kõrvalkulud. Selliste kulude suuruse määrab üürileandja, lähtudes mõõturite näitudest (mõõturite olemasolul), teenuse pakkujate esitatavatest arvetes ja kehtivas arvestusmetoodikast. Üldtingimuste punkti 9.4 kohaselt äriruumiga seotud maksud ja koormised kannab üürnik. (tl 8 pöördel). 09.01.2007 hageja teatega nr XXX KÜ XXXon tõendatud, et kostja kohustus kõrvalkulud tasuma otse KÜ (tl 14). KÜ XXX arvega nr XXX on tõendatud, et kõrvalkulud on tasumata summas 14 201,21 krooni ehk 907,62 eurot, millelt kuulub mahaarvestamisele pangalaenu tagasimakse summas 1 324,48 krooni ehk 84,65 eurot, ehk kokku tasumata 822,97 eurot (tl 28), millise on hageja ise tasunud KÜ XXX 13.12.2010 (tl 29). Kohus ei nõustu kostja väidetega, et kostja ei ole kohustatud nimetatud arvet tasuma, kuna arve on esitatud KÜ poolt hagejale ning hageja ei ole kostjale arvet esitanud ning, et arvest ei nähtu, millise ruumiga on tegemist. Kohus märgib, et arvelt nähtub, et arve on tehtud kogupinnale 413,9 m2, mis on üldpindala, millise üüris kostja hagejalt (tl 5), seega võib lugeda, et arve on esitatud äriruumide eest, mida kostja rentis hagejalt. Samuti pole tõendatud, et hagejale kuulus veel äriruume XXX hoones. Samuti on kostja tasunud kõik eelnevad arved KÜ vastavalt pooltevahelisele kokkuleppele ning seda 2007 aastast ega ole esitanud vastuväited, seega võib lugeda, et selline kõrvalkulude tasumine oli pooltele aktsepteeritav ning välja kujunenud tava ja praktika. Seega on alusetu kostja poolt käesoleval ajal väita, et hageja oli kohustatud kostjale esitama kõrvalkulude arved. Samuti tulenevalt üldtingimuste punkti 9.3 alusel määratakse kõrvalkulud kindlaks muuhulgas teenuse pakkujate esitatavatest arvetest ning käesoleva juhul on XXX hoone haldajaga, kelle arve alusel ka kõrvalkulud kindlaks määrati ning kohus leiab, et pooled on vastavalt tavale ja praktikale ning 09.01.2007 (tl 14) kirjaga sõnaselgelt kokku leppinud, kellele kostja kõrvalkulud tasub. Kostja esindaja vara tagastamisel hagejale on allkirjaga kinnitanud, et kohustub likvideerima kõik ruumide kasutamisega seotud võlgnevused (tl 20). Samal dokumendil on fikseeritud numbriliselt vee- ja elektriarvesti näidud. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et hageja kõrvalkulude nõue on 4 2-11-15522 põhjendatud ja tõendatud ning kostjalt kuulub välja mõistmisele kõrvakulude võlgnevus 822,97 eurot.
5. VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Tingimuste punkti 10.3 kohaselt kohustub üürnik lepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,5 % tähtaegselt tasumata summalt päevas. Hageja palub kostjalt välja mõista kõrvanõudena lepingulist tulenevate rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise eest viivise 394,20 eurot. Kostja nõustub viivisenõudega (tl 49), seega kuulub kostjalt väljamõistmisele viivis summas 394,20 eurot. Menetluskulud
6. Vastavalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda.

§ 174

lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

§ 174

lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Maire Lukk Kohtunik 5