) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega. Pankrotiseaduse (edaspidi
) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.
lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu
lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.
lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja.
lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.
lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot.
lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Vastavalt
lg 3 tuleb pankrotimenetluse lõpetamisel vabastada pankrotihaldur halduri ülesannete täitmisest. 20.09.2011 tegi kohus määruse, millega määras pankrotimenetluse jätkamiseks vajamineva, kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 1200 eurot ja selle tasumise tähtaja ning tegi VG ´i pärandvara pankrotimenetluse jätkamisest huvitatud võlausaldajale ja kolmandatele isikutele ettepaneku tasuda 1200 eurot kohtu deposiitkontole pankrotimenetluse raugemise vältimiseks. 20.09.2011 kohtumäärus on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 21.09.2011. Kohtu määratud ajaks VG ´i pärandvara pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid kohtu deposiitkontole ei laekunud. Kohus leiab, et on haldur tuvastanud, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks, puuduvad vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused, samuti ei ole tasutud pankrotimenetluse kulude deposiiti. Kohtu hinnangul on täidetud
lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus nõustub ajutise halduri poolt aruandes toodud järeldusega, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on võlgniku surm. Ajutise pankrotihalduri aruandes puuduvad andmed, mis annaks alust avata, et maksejõuetuse põhjuseks võiks olla võlgniku poolt toime pandud kuriteo tunnustega teod, seega peab kohus maksejõuetuse väljakujunemise põhjuseks muud asjaolu
S § 23 lg 1 sätestatust on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.
Ülemmäära ei rakendata ajutise halduri tasu määramisel riigi vahenditest. Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule aruande ajutise halduri kohustuste täitmise kohta ja taotluse ajutise halduri tasu määramiseks 5,6 töötunni eest, tunnitasuga 80 eurot tund, summas 448 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 147,84 eurot, kokku 595,84 eurot. Halduri arvestatud tunnitasu 80 eurot mahub tunnitasu piirmääradesse. Lisaks on ajutine haldur esitatud aruande kohaselt teinud ajutise halduri ülesannete täitmisel vajalikke kulutusi summas 49,52 eurot (sellest moodustavad kulutused töökoha üürile 42,38 eurot, materjalidele, paljundusele ja printimisele 4,84 eurot ning transpordile ja parkimisele 2,30 eurot). Pankrotivara puudumise tõttu palub ajutine haldur kohtul määrata ajutise halduri töö eest tasu ja hüvitada halduri tehtud vajaliku kulud riigi vahenditest, sealhulgas hüvitisena summa 49,52 eurot ja pankrotihalduri tasu 347,48 (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks), kokku summas 397 eurot, väljamaksmisega Peeter Sepper´i arvelduskontole XXXXXXXXXXXXXXX. Kohus leiab, et ajutise halduri taotlus tasu määramiseks ja kulude hüvitamiseks on mõistlik, ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi arvestades põhjendatud ning tuleb rahuldada. Pankrotivara puudumise tõttu tuleb määrata ajutisele haldurile tasu ja tehtud vajalike kulude katteks hüvitis riigi vahendite arvelt summas 397 eurot, sealhulgas hüvitisena summa 49,52 eurot ja pankrotihalduri tasuna 347,48 (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks), kokku summas 397 eurot. Vastavalt halduri taotlusele tuleb hüvitis välja maksta Peeter Sepper´i arvelduskontole XXXXXXXXXXXXXXX. Pärast käesoleva määruse jõustumist tuleb pankrotihaldur Peeter Sepper vabastada VG ´i pärandvara pankrotimenetluses ajutise pankrotihalduri ülesannetest. Lukiina Vismann Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.