lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et pankrotimenetluses esineks selgeid vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi tulenevalt
Pärandvara ei võimalda pankrotimenetluse kulude ega võlausaldajate nõuete rahuldamist. Pärandvarast ei jätku isegi pankrotiavalduse läbivaatamise menetluse kuludeks ja ajutise halduri tasu katteks. 3 Seega on ajutine haldur seisukohal, et MU pärandvara pankrotimenetlus kuulub lõpetamisele pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu tulenevalt Pankrotiseaduse § 29 lg 1 sätestatule. V Taotlus ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvituse määramiseks MU pärandvara ajutine pankrotihaldur taotleb kohtult talle tasu määramist, arvestades ülesannete mahtu ja keerukust ning kulunud tööaega, summas 600,00 eurot, millele lisandub käibemaks summas 120,00 eurot, kokku 720 eurot. Ajutine haldur on tasu arvestamisel lähtunud tasumäärast 80 €/h ja tööaja arvestusest, mille kohaselt kulutas ajutine pankrotihaldur MU pärandvara varade ja kohustuste välja selgitamisele, järelepäringute tegemisele, informatsiooni kogumisele, pangakontode- ja muu vara arestimisele, järelepäringute vastuste analüüsile, ajutise halduri aruande koostamisele ja kohtuistungil osalemisele 7,5 tundi (7,5h x 80 € = 600 €). Lisaks palub ajutine haldur määrata ajutisele pankrotihaldurile hüvitis 67 eurot menetluse läbiviimisel tehtud vajalike kulude katteks (postikulu, teostatud järelepäringud 18 x 0,35 = 6,30 eurot; büroo-, transpordi- ja sidekulud kokku 60,70 eurot). Ajutine haldur palub hüvitada ajutise halduri tasust 397 eurot riigi vahendite arvelt, ülejäänud osa tasust, summas 323 eurot ja halduri tehtud kulutused 67 eurot, kokku 390 eurot pärandvara arvelt, väljamaksmisega büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Kohtuistung Kohus pidas 18.10.2011 istungi pankrotiavalduse läbivaatamiseks. Kohtuistungil tutvustas ajutine pankrotihaldur lühidalt kohtule esitatud aruannet. Harju Maakohtus on pooleli menetlus MS ja AS hagis avaldajate vastu (ts asi 2-05-19528, kohtunik T.Mõtsnik). Halduri hinnangul praegu puudub alus pankroti väljakuulutamiseks. Ajutine haldur on esitanud kohtule taotluse pärandvara pankrotimenetluse lõpetamiseks ning ajutisele haldurile tasu määramiseks. Pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ja menetluse jätkamiseks vajaminev summa on 1300 eurot, mis tuleks pankrotimenetlusest huvitatud isikutel maksta kohtu deposiiti. Ajutine haldur palub tasu ja kulutused summas 397 eurot hüvitada riigi vahenditest, ülejäänud osas välja mõista pärandvara arvelt. Avaldajate esindaja nõustus ajutise halduri järeldustega ja ajutise halduri tasu ja kulutustega. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (
) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega. Pankrotiseaduse (edaspidi
) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.
lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu
lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.
lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja.
lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.
4
lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Vastavalt
lg 3 tuleb pankrotimenetluse lõpetamisel vabastada pankrotihaldur halduri ülesannete täitmisest. 19.10.2011 tegi kohus määruse, millega määras pankrotimenetluse jätkamiseks vajamineva summa 1300 eurot ja selle tasumise tähtaja ning tegi MU pärandvara pankrotimenetluse jätkamisest huvitatud võlausaldajale ja kolmandatele isikutele ettepaneku tasuda 1300 eurot kohtu deposiitkontole pankrotimenetluse raugemise vältimiseks. Kohtumäärus on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 19.10.2011. Kohtu määratud ajaks MU pärandvara pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid kohtu deposiitkontole ei laekunud. Kohus leiab, et on haldur tuvastanud, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks, puuduvad vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused, samuti ei ole tasutud pankrotimenetluse kuludeks summa deposiiti. Kohtu hinnangul on täidetud
lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Tutvunud ajutise halduri aruandes toodud järeldusega, leiab kohus, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on võlgniku surm ning Harju Maakohtu lahendist tsiviilasjas nr 2-05-19528 tulenev potentsiaalne kohustus summas 78 722 eurot. Ajutise pankrotihalduri aruandes puuduvad andmed, mis annaks alust avata, et maksejõuetuse põhjuseks võiks olla võlgniku poolt toime pandud kuriteo tunnustega teod, seega peab kohus maksejõuetuse väljakujunemise põhjuseks muud asjaolu
S § 23 lg 1 sätestatust on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannet mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.
Ülemmäära ei rakendata ajutise halduri tasu määramisel riigi vahenditest. Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule aruande ajutise halduri kohustuste täitmise kohta ja taotluse ajutise halduri tasu määramiseks 7,5 töötunni eest, tunnitasuga 80 eurot tund, summas 600 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 120 eurot, kokku 720 eurot. Halduri arvestatud tunnitasu 80 eurot mahub tunnitasu piirmääradesse. Lisaks on ajutine haldur esitatud aruande kohaselt teinud ajutise halduri ülesannete täitmisel vajalikke kulutusi summas 67 eurot (sisaldab käibemaksu) (postikulu ja teostatud järelepäringud 6,30 eurot; büroo-, transpordi- ja sidekulud 60,70 eurot). Ajutine haldur palub kohtul määrata ajutise halduri töö eest tasuks 720 eurot (sisaldab sotsiaalmaksu) ja hüvitada halduri tehtud vajaliku kulud 67 (sisaldab käibemaksu) eurot, kokku summas 787 eurot.
lg 1 kohaselt kuuluvad pärandvarast esmajärjekorras tasumisele matusekulud, pärandvara inventuuri jms kulud, mistõttu palub haldur hüvitada ajutise halduri tasust 397 eurot riigi vahenditest, ülejäänud osa tasust 323 eurot ja kuluhüvitis 67 eurot välja mõista pankrotivarast, väljamaksmisega büroole OÜ Lundet, mille kaudu haldur tegutseb, arvelduskontole AS-is Swedbank. 5 Kohus leiab, et ajutise halduri taotlus tasu määramiseks ja kulude hüvitamiseks on mõistlik, ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi arvestades põhjendatud ning tuleb rahuldada. Ajutisele haldurile tuleb määrata töötasu summas 720 eurot (sisaldab käibemaksu 120 eurot) ning hüvitis vajalike ja põhjendatud kulude katteks summas 67 eurot (sisaldab käibemaksu) väljamaksmisega büroole OÜ Lundet, mille kaudu haldur tegutseb. Ajutise halduri tasust hüvitada riigi vahenditest 397 eurot, ülejäänud osas tasu 323 eurot ja kuluhüvitis 67 eurot välja mõista MU pärandvara arvelt. Vastavalt halduri taotlusele tuleb hüvitis välja maksta OÜ Lundet arvelduskontole AS-is Swedbank. Pärast käesoleva määruse jõustumist tuleb pankrotihaldur AHermet vabastada MU pärandvara pankrotimenetluses ajutise pankrotihalduri ülesannetest. Lukiina Vismann Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.