HARJU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-11-19050 Otsuse kuupäev 14.oktoober 2011.a. Kohtunik Krista Kirspuu Kohtuasi HL`i hagi SL`i vastu abielulahutuse nõudes Istungi toimumise kuupäev 06.10.2011.a Istungile ilmunud menetlusosalised Hageja HL (isikukood XXX) Kostja SL (isikukood XXX) Resolutsioon Hagi rahuldada. Lahutada HL`i ja SL`i abielu, mis on sõlmitud XXX.a Tallinna Perekonnaseisuametis ja mille kohta on koostatud abieluakt nr XXX. Hageja menetluskulud jätta kostja menetluskulud jätta tema enda kanda. Edasikaebamise kord kanda, kostja Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Poolte abielu on sõlmitud XXX.a. Tallinna Perekonnaseisuametis. Hageja palub lahutada poolte abielu kuna pooltevahelised abielusuhted on pingelised, tihti tekivad tülid. Hagiavalduse kohaselt on abielulised suhted lõppenud juba 2009.a suvest. Hagiavalduse kohaselt palub hageja abielu lahutada. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja kirjalikku vastust hagiavaldusele ei esitanud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS. Asja materjalidele lisatud abielutunnistuse ärakirjaga (tlk 21) on tõendatud, et poolte abielu on sõlmitud XXX.a Tallinna Perekonnaseisuametis. Hagiavalduse kohaselt palub hageja poolte abielu lahutada. Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde. Kohtuistungil asus kostja seisukohale, et poolte abielu tuleb lahutada. Vastavalt Perekonnaseaduse (PerekS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Arvestades asjaolu, et hageja on väljendanud soovi abielu lahutamiseks ning kostja toetas kohtuistungil hageja nõuet, leiab kohus, et poolte abielu on lõppenud, selle jätkamine on võimatu ning abielu tuleb lahutada. Kuivõrd pooled on väljendanud kindlat tahet poolte vahel sõlmitud abielu lahutamiseks, välistades võimaluse abielusuhete taastumiseks, siis leiab kohus, et puuduvad alused hagi rahuldamata jätmiseks. Eeltoodu alusel asub kohus lõplikule seisukohale, et hagi tuleb rahuldada. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 164 lg 1 hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise, lg 2 kohaselt võib kohus jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abileu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Kohtuistungil avaldas kostja, et on nõus sellega, et menetluskulude tasumise kohustus jääb tema kanda. Seega tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda, kostja menetluskulud tema enda kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt tuleb hüvitatava summa kindlakstegemiseks esitada avaldus. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Krista Kirspuu Kohtunik HARJU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.