6. Hagi õigeksvõtul põhinev otsus on tagatiseta viivitamata täidetav (
Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 06. oktoobril 2011.a. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue 18.05.2011.a esitas NL hagi RK vastu ühisvara jagamise nõudes ja ka avalduse nõudelt tasumisele kuuluva riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kohus rahuldas 25.05.2011.a määrusega menetlusabi taotluse ning võttis 25.05.2011.a määrusega hagiavalduse menetlusse. Kohtule esitatud ja menetlusse võetud hagiavalduse kohaselt palub hageja tunnistada kostja RK osa ühisvaras, korter asukohaga XXX, hageja lahusvaraks. Menetluse käik Kostja on esitanud hagiavaldusele vastuse, milles võtab hagi õigeks. Kostjal ei ole hagiavalduses nimetatud korteriga, asukohas XXX, puutuvust ning ta ei oma seoses selle korteriga mingeid õigusi ega kohustusi. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 440 lg-le 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Tulenevalt
lõikest 4 võib kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest jätta välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Perekonnaseaduse (PKS) § 37 lg 1 alusel varaühisuse lõppedes jagavad abikaasad ühisvara omavahel. Abikaasa võib esitada ühisvara jagamise taotluse kohtule juba koos abielu lahutamise või kehtetuks tunnistamise hagiga või koos varaühisuse lõpetamise hagiga. Menetluskulud
lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on kohtule teatanud, et ei soovi kostjalt menetluskulude väljamõistmist. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta poolte enda kanda. Harju Maakohtu 25.05.2011.a kohtumääruse alusel vabastati hageja menetlusabi korras riigilõivu maksmisest summas 191,73 eurot.
lg 3 kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga.
lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega.
lg 5 kohaselt kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb Eesti Vabariigi kasuks välja mõista menetluskulu summas 191,73 eurot ning menetluskuludelt tuleb tasuda käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Koidula Laurisaar kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.