← Eesti

2-11-2100/19

Obsah (7)§ 179§ 326§ 408§ 346§ 412§ 168§ 190

2-11-2100 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Fred Fisker Määruse tegemise kuupäev ja koht 21. oktoober 2011.a, Tartu maantee kohtumaja Kohtuasja number 2-11-2100 Kohtuasi GM´i hagi NM´i vastu a

§ 179

lg 6, 7).

§ 179

lg 9 kohaselt nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. I Asjaolud: 1

(2)2-11-2100
  1. Hageja GM esitas 19.01.2011.a. Viru Maakohtule hagiavalduse NM vastu abielu lahutamise nõudes. Koos hagiavaldusega esitas hageja taotluse menetlusabi saamiseks, mis rahuldati 10.02.2011.a määrusega ning kohus vabastas GM´i riigilõivu summas 319,55 euro tasumisest hagiavalduse esitamisel.
  2. Kohus võttis hagiavalduse 23.03.2011.a määrusega menetlusse ning kohustas kostjat 31.03.2011.a hagile vastama. Viru Maakohus määras 27.05.2011.a. määrusega edastada GM’i hagi NMa vastu abielulahutuses kohtualluvuse järgi menetlemiseks Harju Maakohtule, kuna kohus tuvastas, et kostja elukoht on xxx.
  3. 26.09.2011.a toimunud istungile jätsid menetlusosalised ilmumata, kuigi pooltele olid materjalid ja kohtukutsed

§ 326alusel kättetoimetatud.

Istungile mitteilmumist pooled ei põhjendanud. Ühtlasi ei esitatud taotlust istungi edasilükkamiseks. Kohus määras uueks istungi ajaks

  1. 10.2011.a. kell 16.
  3. Hageja ja kostja jätsid ka 11.10.2011.a. toimunud istungile ilmumata. Kohut ei teavitatud istungile mitteilmumise põhjustest. Lisaks ei esitatud kohtule taotlust istungi edasilükkamise kohta. II Kohtumääruse põhjendused:
  4. Kohus leiab, et GM´i hagi NM´i vastu tuleb jätta läbi vaatamata.

§ 408

p 2 järgi kui kumbki pool ei ilmu kohtuistungile, muuhulgas eelistungile, võib kohus jätta hagi läbi vaatamata.

§-s 412 on kehtestatud, millal ei jäta kohus hagi läbi vaatmata sõltumata hageja ilmumata jäämisest kohtuistungile. Tulenevalt

§ 346

lg 2 on abielulahutamise asjas kohtul üldjuhul kohustus isikud isiklikult ärakuulata. Kuivõrd kumbki pool ei ilmunud istungile ei ole kohtul võimalik teostada ärakuulamist. Mõjuvaid põhjuseid kohtuistungilt puudumiseks kumbki pool kohtule ei esitanud, ei ole esitatud ka taotlust istungi edasilükkamise kohta. Kohus kaalus poolte huve, protsessuaalset seisundit ja hagi läbi vaatamata jätmise tagajärgi ning ei pea põhjendatuks, arvestades eeskätt hagi läbi vaatamata jätmise tagajärgi, peatada käesolev menetlus, lahendada asja sisuliselt ega lükata asja edasi. Arvestades eeltoodut ja hagi läbivaatamata jätmise õiguslikke tagajärgi - hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse -, leiab kohus, et hagi tuleb jätta läbivaatamata. Kohus lisab, et hageja esitades hagi kohtusse ja avaldades hagiavalduses oma kontaktandmed peab tagama õigeaegse ja nõuetekohase suhtlemise kohtuga sellel aadressil ning olema valmis osalema aktiivselt hageja enda poolt hagiavalduse kohtule esitamisega kohtumenetluses. Kohus on väljastanud kõik materjalid ja kohtukutsed hageja poolt esitatud aadressidele. Lähtudes eeltoodust asub kohus seisukohale, et kuivõrd antud juhul puuduvad

§ 412

lg-s 1 sätestatud hagi läbi vaatamata jätmise alused, tuleb käesolev tsiviilasi jätta

§ 408p 2 alusel läbi vaatamata.

Hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata (

§ 168lg 2).

Käesolevas tsiviilasja raames on kohus asunud seisukohale, et tsiviilasi nt 2-11-2100 tuleb jätta

§ 408p 2 alusel läbi vaatamata, mistõttu tuleb jätta menetluskulud hageja kanda.

Hageja vabastati 10.02.2011.a määrusega riigilõivu tasumisest 319,55 euro suuruses summas. Menetlusabi andmine ei välista ega piira menetlusabi saaja kohustust hüvitada kohtulahendi alusel vastaspoolele tekkinud kulutused. Menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab 2

(2)2-11-2100 oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks (

§ 190

lg 1 ja 2).

§ 190

lg 4 sätestab, et menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud, mõistetakse temalt hagi läbi vaatamata jätmise korral riigituludesse täies ulatuses välja. Kohus leiab, et põhjendatud on riigilõivu summas 319,55 eurot väljamõistmine hagejalt, kuna GM´i abielu lahutamise nõue NM´i vastu jääb läbi vaatamata. Juhul, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud, võib Justiitsministeerium või justiitsministri määratud Justiitsministeeriumi valitsemisala asutus saata lahendi sundtäitmisele ning nõude sissenõudmisele kohaldatakse täitemenetluse seadustiku §-s 209 avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete täitmise kohta sätestatut (

§ 179

lg 6, 7).

§ 179

lg 9 kohaselt nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Fred Fisker Kohtunik 3

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.