lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (EKP intress + 7% aastas) alates käesoleva tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni, kusjuures viivisenõue ei või ületada menetluskulu nõuet. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED ESITATUD ÕIGUSLIKUD Kohus on kohustanud kostjaid kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest (tl 41-43), hoiatades samas, et kui kostjad kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostjad võtavad kirjalikes vastustes kohtule hageja nõude õigeks ( tl 50-51). Vastavalt TsMS § 444 lg 1 võib kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. TsMS § 440 lg 1, 3 kohaselt, kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. TsMS § 231 lg 2 kohaselt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses. Kohus leiab, et hagi kuulub TsMS §-de 231 lg 2; 440 lg 1, 3 alusel seoses kostjate õigeksvõtuga rahuldamisele, arvestades kohtu poolt esitatud õiguslikke põhjendusi. Tartu Maakohtu menetluses on Swedbank AS hagi E. O. ja E. O. vastu 14 959, 06 euro nõudes ja TsMS § 367 alusel lisanduva viivise protsendina põhinõudelt (8 144, 54 eurolt) alates 12.08.2011 kuni põhinõude täitmiseni 0,15 % päevas. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja füüsilisest isikust ettevõtja E. O. ( kostja 1) sõlminud laenulepingu, mille kohaselt sai kostja 1 laenu summas 31 955, 82 eurot, intressimääraga Euro 6 kuu Euribor + 7,000% aastas, tagastamise lõpptähtajaga 20.06.2010. Lepingu sõlmimisel koostatud laenu tagasimakse graafiku kohaselt kohustus E. O. tagastama laenu põhiosa ja intressi iga kuu 20. kuupäeval. Lepingu kohaselt kohustus kostja 1 maksma iga kvartal Sihtasutusele tagatistasu 3,8% aastas sihtasutuse tagatise keskmiselt mahult kvartalis ning hagejal oli õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt järgnevast päevast arvates lepingu p 2.15 määra alusel 0,150% päevas. Kostja 1 jäi laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgenevusse alates 20.03.2010. Alates 20.03.2010 kuni 20.06.2010 ta laenu tagasi ei maksnud, olles viivituses täielikult nelja üksteisele järgneva laenusumma tagasimaksega. 13.07.2009 sõlmisid hageja ja E. O. käenduslepingu, mille kohaselt võttis E. O. endale kohustuse vastutada kostja 1 ja hageja vahel sõlmitud laenulepingust ning selle kõigist lisadest tulenevate laenusaaja kohustuste kohase täitmise eest solidaarselt laenusaajaga mitte rohkem kui 500 000 krooni ulatuses. 13.07.2009 sõlmisid hageja ja Maaelu Edendamise Sihtasutus tagatislepingu, mille punkti 3.2. kohaselt tasub pank sihtasutusele tagatistasu 3,8 2
§-de 3 p 1; 76 lg 1 kohaselt võib võlasuhe tekkida lepingust, kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine.
lg 1 p-de 1 ja 6 alusel, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt
lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt TsMS § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.
§-de 142 lg 1; 145 lg 1, 2 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest ning kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Kohus leiab, et nende sätetega arvestades on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning seoses kostjate õigeksvõtuga kuulub hagi TsMS § 440 lg 1 alusel rahuldamisele ja kostjatelt tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista koguvõlgnevus 14 959, 06 eurot ning arvestades TsMS § 367 sätestatut viivis 0,15% päevas põhinõudelt, so 8 144, 54 eurolt alates 12.08.2011 kuni põhinõude täitmiseni, 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.