lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-s SEB Pank (konto 10220034796011) või AS –s Swedbank ( konto 221023778606) või Danske Bank AS Eesti filiaal ( konto 333416110002), viitenumbriga 3100057455. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (
KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama 28 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest, hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid, mis on saadetud hageja poolt näidatud kostja aadressil Kreutzwaldi 50-2 Võru linn on kohtule postiasutuse poolt tagastatud märkusega „ei ela antud aadressil“ (tl 37). Rahvastikuregistri andmebaasi järgi on kostja registrijärgne elukoht Lutsu talu Tiidu küla Rõuge vald Võrumaa (tl 28). Aadressil Lutsu talu Tiidu küla Rõuge vald kostjale saadetud hagimaterjalid on postiasutuse poolt kohtule tagastatud märkusega „ei ela aadressil“ (tl 38). Lõuna Prefektuuri Korrakaitsebüroo õiendi kohaselt ei ela K. B. T. aadressidel Lutsu talu Tiidu küla Rõuge vald Võrumaa ning Kreutzwaldi 50-2 Võru linn; Rõuge Vallavalitsuse sotsiaaltöötaja ütluste kohaselt ei ela K. B. Tobreluts vähemalt 2 aastat Rõuge vallas; Kreutzwaldi 50 majaelanike ütluste kohaselt ei ela K.-B. Tobreluts umbes paar aastat ka antud aadressil; samuti politseil puudub teave K.-B. Tobrelutsu tegeliku viibimiskoha kohta (tl 40). Maksu-ja Tolliameti andmebaasi järgi on K. B. T. teostatud maksustatavaid väljamakseid viimati juulis 2009.a. (tl 41). Hageja taotleb kostjale menetlusdokumentide avalikku kättetoimetamist. Kostjale on kohtumäärused ja hagimaterjalid avalikult kättetoimetatud avaldamisega Ametlikes Teadannetes 15.juulil 2011 ( tl 51). Avalikult kättetoimetamisega loeb kohus arvestades
lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi
Neil asjaoludel kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus lahendab
§-s 407 lg 1, lg 3, lg 5, lg 51 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega.
lg 4 sätteid arvestades esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Tartu Maakohtu menetluses on Swedbank AS hagi K. B. T. vastu 174,22 euro ja
alusel lisanduva viivise protsendina põhinõudelt (150, 76 eurolt) alates 05.aprilist 2011 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras ( EKP intress+7%aastas). Hageja nõue tuleneb poolte vahel 09.mail 2007 sõlmitud laenulepingust summas 5000 krooni intressimääraga 19% aastas. Hagiavalduse kohaselt moodustab seisuga 04.04.2011 kostja võlgnevus hageja ees kokku 174, 22 eurot, millest põhiosa 150,76 eurot, intress 9, 53 eurot ajavahemiku 10.11.2009 kuni 05.02.2010 eest ja põhiosa viivis 13, 93 eurot ajavahemiku 10.11.2009-04.04.2011. Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule koopiad poolte vahel sõlmitud laenulepingust, laenu tagastamise graafiku, lepingutel sooritatud andmetest ja operatsioonidest ning lepingu ülesütlemise kirjad (tl 8-20). Hageja on hagiavalduses õiguslikult põhjendanud hagis märgitud asjaolusid, viidates VÕS §dele 8 lg 2; 23 lg 1; 76 lg 1; 101 lg 1 p 1, 6; 94; 102; 113 lg 1, millede kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik, kusjuures lepingupoolte kohustused võivad olla kindlaks määratud lepingus või sätestatud seaduses. Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele ning, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel kuulub hagi
lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus 174, 22 eurot ning arvestades
sätestatut viivis protsendina põhinõudelt, so 150,76 eurolt alates 05.aprillist 2011 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (so Euroopa Keskpanga intressimäär + 7% aastas), kusjuures 04.04.2011 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis (so 13, 93 eurot) koos tulevikus lisanduva viivisega kokku ei tohi ületada põhinõude summat. Tulenevalt
Kohus, rahuldades hagi, jätab
Vastavalt
1 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures
lg 4 kohaselt ei kohaldata
lg 1- 3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks
Hageja on taotlenud kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 63, 91 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avaldamisel tasutud riigilõiv 47, 93 eurot ning hageja on täiendavalt tasunud menetluskuluna riigilõivu 6,39 eurot menetlusdokumentide kättetoimetamise eest Ametlikud Teadaanded kaudu. Hageja taotleb kostjalt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni menetluskuludelt viivise tasumist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Hageja on esitanud menetluskulusid tõendavad dokumendid (tl 21, 46, 7).
§-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt
lg 2 p 1, lg 3 tuleb riigilõivu tasuda hagilt ning riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt
p 5 on asja läbivaatamise kulud väljaandes Ametlikud Teadaanded või ajalehes kutse või teate avaldamise kulud. Tulenevalt
p 7 on kohtuväliseks kuluks maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata
lg 2 p 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast kiirmenetluse lõppu.
p 7 kohaselt on kohtuväliseks kuluks maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata
lg 2 p 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast kiirmenetluse lõppu. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu kostja kanda ning arvestades
1 lg 3 sätestatut võib kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks määrata ka kostja hüvitatavad menetluskulud, tuleb kostjalt K. B. T. välja mõista Swedbank AS kasuks menetluskulu kokku 118, 23 eurot. Hageja taotlusel mõistab kohus
lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskulult 118, 23 eurolt alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (EKP intress + 7% aastas), kusjuures kohus peab põhjendatuks piirata, et viivisenõue ei või ületada menetluskulu nõuet. Kohtunik: 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.