3-11-1376/29

3-11-1376 Kohtuotsus Eesti Vabariigi nimel Pärnus,

1. novembril
2. a ,Tallinna Halduskohtu kohtunik Aivar Koppel, vaatas kirjalikus menetluses arvamuse andmiseks kaasatud Sotsiaalkindlustusameti (esindaja Silvia Azojan) osavõtul läbi Ü. M avalduse tema töötamise perioodil 22.01.1987 kuni 22.01.1988 pensioniõigusliku staaži hulka arvamiseks. Ü. M avalduse kohaselt lähetati ta oma tööandja kalurikolhoos „L“ poolt
3. a alguses A Rahvavabariiki (alates
4. aastast A Vabariik), kus ajavahemikul 22.01.1987 kuni 22.01.1988 töötas koos T. Iga laevapuusepana. Samas Lõuna Pensioniameti Pärnu büroo otsusega seda perioodi tema pensioniõigusliku staaži hulka ei arvatud, mistõttu ta palub vastava staaži tuvastada kohtul. Avaldusele lisatud tõenditest selgub täiendavalt järgmist: 1) kolhoosniku tööraamatu 16.01.1987 kande järgi on Ü. M vabastatud töölt seoses komandeerimisega A Rahvavabariiki; 2) NSV Liidu peakonsulaadi 30.12.1987 õiendi järgi vältas Ü. M komandeering A Rahvavabariigis
5. jaanuarist 1987 kuni
6. jaanuarini 1988; 3) Ü. M kohta As B töötavate nõukogude spetsialistide parteikoosolekul 17.08.1987 kinnitatud iseloomustuse andmetel saabus avaldaja riiki 23.01.1987 eesmärgiga asuda 12 kuuks tööle laevapuusepana laevaremondiettevõttes „E“ ning tema senist tööd nimetatud erialal ja A spetsialistide rahvusliku kaadri ettevalmistamisel on hinnatud positiivselt; 4) kolhoosniku tööraamatu 15.03.1988 kande järgi on Ü. M pärast väliskomandeeringu lõppemist võetud kk „L“ tööle plastmassitöötlemise osakonna juhatajana; 5) Lääne Maa-arhiivi 12.04.2011 teatis, tuginedes juhatuse esimehe 13.01.1987 korraldusele nr 4-K ja EKKV Liidu telefonogrammile, kinnitab Ü. M vabastamist töölt alates 16.01.1987 seoses tema komandeerimisega tööle A Rahvavabariiki ja pärast väliskomandeeringu lõppemist kolhoosi tööle asumist alates 15.03.1988 (juhatuse esimehe 14.03.1988 korraldus nr 20-K). 29.09.2011 täiendavalt esitatud Lääne maa-arhiivi fondis olevate töötasu arvestuskaartide koopiatest (tl 36-40) nähtub, et väliskomandeeringu perioodil jätkas Ü. Mle palga maksmist ka tema endine töökoht. 1 Sotsiaalkindlustusameti esindaja kirjalikus vastuses (tl 25) märgitakse, et Riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 28 lõike 1 kohaselt arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka tegevuse aeg, kui tööandja oli kohustatud maksma sotsiaalmaksu. Samas ei vaidle amet Ü. M avalduse rahuldamise vastu, kui kohus leiab, et asjas juba esitatud kaudsete tõendite (arhiiviteatis, konsulaadi tõend, kolhoosniku tööraamat) alusel võib lugeda tõendatuks, et komandeeringu perioodil oli Ü. M tööandjaks NSV Liidu asutus, kes oli kohustatud tema eest tasuma sotsiaalmaksu (vaidlusalusel perioodil sotsiaal kindlustusalaseid makseid). Pärast avaldajapoolset täiendavat tõendite esitamist Lääne maaarhiivi fondis olnud töötasu arvestamise kaartide näol leidis Sotsiaalkindlustusamet (tl 44), et taotlejale on väliskomandeeringus viibimise ajal 7 kuu jooksul palka maksnud endiseks tööandjaks olnud kohalik kalurikolhoos ning puudub aluse vaielda taotluse rahuldamisele vastu kui Ü. M A Rahvavabariigis komandeeringus viibimise aja perioodil 22.01.1987 kuni 22.01.1988 saab lugeda töötamiseks RPKS § 28 lõikes 1 sätestatud tingimustel. Kohtu seisukoht HKMS § 6 lg 3 p 3 ja 7 lg 1 teise lause kohaselt on isikul õigus taotleda halduskohtult avalikõigusliku suhte olemasolu või puudumise kindlakstegemist juhul, kui tal on selleks põhjendatud huvi. HKMS § 6 lg 3 p-s 3 nimetatud taotlusena on käsitatav ka taotlus pensioniõigusliku staaži kindlakstegemiseks. Kohtusse pöördumise eesmärgist nähtuvalt ongi avaldaja sooviks tuvastada oma töötamine A Vabariigis perioodil 22.01.1987 kuni 22.01.
7. Et RPKS § 11 lg 1 kohaselt koosneb vanaduspension kolmest osast, sealhulgas staažiosakust, mille suurus võrdub pensioniõigusliku staaži aastate arvu ja aastahinde korrutisega omab pensioniõiguslik staaži hulka arvatud aeg tähendust vanaduspensioni suuruse kindlaksmääramisel. Riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 28 lg 1 järgi pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse tegevuse aeg, kui tööandja oli kohustatud maksma sotsiaalmaksu. RPKS § 27 lõike 3 kohaselt kehtestab pensioniõigusliku staaži tõendamise korra Vabariigi Valitsus. RPKS § 27 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse 10.01.2002.a. määrusega nr 6 kehtestatud pensioniõigusliku staaži tõendamise korra § 2 näeb ette, et üldjuhul esitatakse pensioniõiguslikku staaži tõendava dokumendina tööraamat. Tööraamatu või tööraamatus vastavate kannete puudumise või ebaõigete kannete korral võib pensioniõiguslikku staaži tõendada ka muude dokumentidega, kust nähtuvad andmed töötamise aja kohta. Tõendamise korra § 21 kohaselt võib pensioniõiguslikku staaži tõendada arhiiviteatisega, arhivaali ärakirjaga või väljavõttega arhivaalist. Viidatud määruse § 28 kohaselt tuleb pensioni taotlejal juhul, kui dokumendid pensioniõigusliku staaži või selle eri perioodide kohta ei ole säilinud, pöörduda pensioniõigusliku staaži tõendamiseks kohtu poole. Tulenevalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 16 lõikest 1 on halduskohtumenetluses tõendeiks kõik tsiviilasja hagimenetluses lubatud tõendid. TsMS § 229 lõike 1 kohaselt on tsiviilasjas tõendiks igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib tõendiks olla 2 tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. Ü. M tööraamatu 16.01.1987 sissekande järgi on avaldaja vabastatud töölt kalurikolhoosis „L“ seoses komandeerimisega A Rahvavabariiki ja 15.031988 pärast väliskomandeeringu lõppemist võetud tagasi tööle kolhoosi plastmassitöötlemise osakonna juhatajana. Et Ü. M ajavahemikul 22.01.1987 - 22.01.1988 tõepoolest töötas A Vabariigis B laevaremondiettevõttes „E“ tõendavad nii NSV Liidu peakonsulaadi 30.12.1987 õiend, tema koha 17.08.1987 B koostatud iseloomustus kui ka muud tõendid, nagu avaldajale
8. aastal A Rahvavabariigis välja antud töötõend nr 974160 ja Lääne Maa-arhiivi 12.04.2011 teatis. Lisaks tuleneb Lääne Maa-arhiivi fondis olevate Ü. M töötasu arvestuse kaartide alusel tehtud koopiatest, et väliskomandeeringu perioodil maksti Ü. Mle töötasu ka kk „L“ kaudu, kokku 1837.83 rubla ning peeti kinni ettenähtud maksud. Sotsiaalkindlustusamet ei ole vaidlustanud avaldaja poolt esitatud tõendeid leides, et Ü. M As töötamise perioodi saab lugeda tema tööstaaži hulka kui järgida RPKS § 28 lg-s 1 toodud tingimust. Seega võib asuda seisukohale, et kui Ü. Mle maksti tema väliskomandeeringus viibimise perioodil töötasu veel tema endise töökoha kaudu koos sellelt ettenähtud maksude kinnipidamisega siis tasuti avaldaja eest vastavalt ettenähtud tariifimääradele (protsentides palgast) ka riikliku sotsiaalkindlustuse maksud. Eeltoodust lähtudes loeb kohtus tõendatuks, et Ü. M töötamine alates 22.01.1987 kuni 22.01.1988 laevaremondiettevõttes „E“ B A Vabariigis on tegevuse aeg, mis kuulub lugemisele tema pensioniõigusliku staaži hulka. Kohtukulude nõuded asjas puuduvad. Eeltoodu alusel ja juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 5 kohus o t s u s t a s:
9. Tuvastada avalik-õigusliku suhte raames Ü. M subjektiivne õigus täiendavale pensioniõiguslikule staažile töötamisperioodi 22.01.1987 kuni 22.01.1988 eest. Otsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates selle avalikust teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonis ei taotleta selle lahendamist istungil. Aivar Koppel, halduskohtunik 3