Tallinna Ringkonnakohtu otsusega kriminaalasjas nr 1-04-13 on tuvastatud, et vara üleandmist ega vastuvõtmist ei toimunud. Kuna hageja ei ole rentnikule üle andnud lepingu objektiks olnud vara, ei pidanud rentnik täitma liisinglepingust tulenevaid kohustusi ka siis, kui leping oli kehtiv. Haginõue on ebamõistlikult suur, sest kostjal puudub sissetulek. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud kõigi asjas kogutud materjalidega, leidis, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus tuvastas, et hageja ja MTOÜ on sõlminud - 28.09.2000 kapitalirendilepingu nr XXX, mille objektiks oli saeraam MBS75
lg 1 kohustised tuleb täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse, planeerimisakti või lepingu sätetele, selliste sätete puudumise korral aga vastavalt tavaliselt esitatavatele nõuetele. Vastavalt
lg 1 kui võlgnik ei täida kohustist või ei täida seda nõuetekohaselt, on ta kohustatud hüvitama kreeditorile sellega tekitatud kahjud. Vastavalt
lg 2 kahjude all mõistetakse kreeditori poolt tehtud kulutusi, tema vara kaotsiminekut või rikkumist, samuti ka kreeditori poolt saamata jäänud tulu, mis ta oleks saanud, kui võlgnik oleks kohustise täitnud. Kapitalirendilepingu rikkumisel on
kohaselt eelkõige kahjuks saamata jäänud liisingmaksed, sealhulgas saamata jäänud tulu, kui lepinguga ei ole sätestatud teisiti. Kui liisinguvara liisinguandjale lepingu ennetähtaegsel lõppemisel ei tagastata, ei arvestata vara väärtust kahjuhüvitisest maha.
sätestab, et lepingujärgsed vastastikused kohustused tuleb täita üheaegselt, kui seadusest, lepingust või kohustise olemusest ei tulene teisiti.
kohaselt võis võlgnik esitada täitmise vastuväite keeldudes oma kohustuse täitmisest enne vastaspoole kohustuse täitmist. Pärast 01.07.2002 oli võlgnikul sama õigus VÕS § 111 lg 1 järgi. 4/ 7 2-01-270 Vastavalt
lg 1 käenduslepingu järgi kohustub käendaja teise isiku kreeditori ees vastutama selle eest, et see teine isik täidab oma kohustise kas täielikult või osaliselt.
S § 12 lg 1 ja VÕS § 149 lg 1 kohaselt käendaja võib esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik. Kapitalirendilepingu üldtingimuste p 2.4 kohaselt rentnik tasub lepingu makseid vastavalt maksegraafikule. Kapitalirendilepingu üldtingimuste p 11.4 kohaselt lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel peab rentnik viivitamatult vara liisingfirmale tagastama. Kapitalirendilepingu üldtingimuste p 11.3 sätestab, et kui liisingfirma lõpetab lepingu ennetähtaegselt tulenevalt rentniku poolsest lepingu mittekohasest täitmisest, kuulub vara liisingfirma poolt võõrandamisele. Nimetatud vara võõrandamisest saadud rahasumma arvelt kustutatakse esmajärjekorras lepingu lõpetamise ja vara võõrandamisega kaasnenud dokumentaalselt tõestatud põhejndatud kulud, seejärel rentniku poolt lepingust tulenevalt tasumisele kuuluvad viivised, trahvid, lepingu lõpetamise hetkeni tasumata lepingu maksed ja kõik sellele järgnevate kalendrikuude maksegraafikujärgselt tasumisele kuuluvad lepingu maksed ning üksnes seejärel kannab liisingfirma järelejääva rahasumma rentniku arvelsukontole. Kohus leiab, arvestades kapitalirendilepingu üldtingimuste p 11.3, et
lg 2 alusel tuleb lugeda liisinguandja kahjuks kõiki maksegraafiku järgselt tasumata liisingmakseid ning lepingu lõppemiseni tasumata maksete eest sissenõutavaks muutunud viivist. Kui liisinguvara liisinguandjale lepingu ennetähtaegsel lõppemisel ei tagastata, ei arvestata vara väärtust kahjuhüvitisest maha. Hageja palub lepingu nr XXX alusel väjla mõista tasumata lepingumaksed summas 80 603,61 krooni ja viivise 2149,43 krooni (tl 10). Hageja palub lepingu nr XXX alusel väjla mõista tasumata lepingumaksed summas 65 806,5 krooni ja viivise 2358,07 krooni (tl 10). Maksegraafikust (tl 92) nähtub, et lepingu nr XXX alusel pidi rentnik tasuma sissemakse 116894,11 krooni ja seejärel igakuiseid makseid kokku 100176,04 krooni. Seega on hageja väitel maksetest tasumata 80 603,61 krooni. Maksegraafikust (tl 103) nähtub, et lepingu nr XXX pidi rentnik tasuma sissemakse 63 559,97 krooni ja seejärel igakuiseid makseid kokku 84 159,07 krooni. Seega on hageja väitel maksetest tasumata 65 806,5 krooni. Kostja ei ole eitanud, et liisinguvõtja jättis pärast sisseostumakse ja mõne kuu liisigmakse tasumist edasised maksed tasumata. Seega loeb kohus tõendatuks, et liisinguvõtjal jäi lepingu nr XXX alusel tasumata lepingumaksed summas 80 603,61 krooni ja lepingu nr XXX alusel tasumata lepingumaksed summas 65 806,5 krooni. Viivise arvestusele ei ole kostja vastuväited esitanud, mistõttu loeb kohus tõendatuks, et lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel 25.07.2001 oli liisinguvõtjal muutunud sissenõutavaks kohustus tasuda viiviseid lepingu nr XXX alusel 2149,43 krooni ja lepingu nr XXX alusel 2358,07 krooni. Kostja ei ole eitanud liisingulepingu ennetähtaegset lõpetamist liisinguandja poolt 25.07.2001. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et lepingu ennetähtaegne lõpetamine ei omanud tähendust kostja jaoks. Käenduslepingu p-st 3 ei tulene erandit käenduse aktsessoorsuse põhimõttest, mistõttu käenduslepingust tulenev nõue ei saa tugineda teistsugustele asjaoludele, kui põhivõlgniku vastu esitatav nõue. Liisinguandjal on õigus nimetatud summade tasumist nõuda
Kostja vastuväite kohaselt ei olnud liisinguvõtja kohustatud lepingut täitma, sest liisinguandja ei andnud üle liisinglepingute objektiks olnud vara. Kohus hindab kostja vastuväidet täitmise vastuväitena
Kohtuistungil on ka kostja möönnud, et kostja vastuväidet võib käsitleda muuhulgas täitmise vastuväitena, mille kohaselt ei pidanud liisinguvõtja täitma maksete tasumise kohustust kuni liisinguandja on täitnud vara üleandmise kohustuse. Kapitalirendilepignute üldtingimustest nähtub, et lepingute sõlmimise kord oli selline, et vara müüjalt vastuvõtmisel esindas liisinguandjat ostja. Kapitalirendilepingute üldtingimuste punkti 2.2 5/ 7 2-01-270 kohaselt sõlmib liisinguandja pärast sissemakse laekumist müüjaga ostu-müügi lepingu ja valmistab ette ning korraldab vara üleandmise liisinguvõtja valdusse ja kasutusse. Liisinguandja ei vastuta müüja poolt vara ostu-müügi lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmisega liisinguvõtjale tekkinud kahjude eest. Vastavalt kapitalirendilepingu üldtingimuste punktile 5.15 vara kasutamise piiratud võimalus või mittevõimalikkus ei vabasta liisinguvõtjat maksete tasumise kohustusest. Vastavalt kapitalirendilepingute üldtingimuste punktile 3.1 esindab liisingueseme müüjalt vastuvõtmisel liisingfirmat liisinguvõtja. Vara vastuvõtmisel lähtub liisinguvõtja liisingfirma poolt väljastatavast vara üleandmise-vastuvõtu aktist ja lepingust. Vastavalt kapitalirendilepingu üldtingimuste punktile 3.1.1 tõendamaks liisinguvõtja õigust võtta müüjalt liisingfirma nimel vara oma valdusesse ja kasutusse, on liisingfirma kohustatud pärast maksegraafikujärgse sissemakse laekumist pangas asuvale liisingfirma arvelduskontole, allkirjastama liisinguvõtjale väljastatud vara üleandmise-vastuvõtu akti vormid. Vara üleandmisevastuvõtu akt on lepingu lisaks. Kapitalirendilepingute allkirjastamisel allkirjastas hageja ka liisingueseme üleandmise-vastuvõtu aktid, volitades liisinguvõtjat võtma müüjalt vastu liisingueseme valdus. Lepingud on liisinguvõtja poolt allkirjastanud liisinguvõtja seaduslik esindaja Tõnis Laud, kellele lepingute lisana väljastati hageja poolt liisinguesemete vastuvõtmiseks vajalikud hageja volitust sisaldavad üleandmisevastuvõtu aktid. Seega tegi hageja kõik endast oleneva, et täita oma kohustus oma liisingueseme liisinguvõtja valdusse andmiseks, kuid vara jäi ostjale üle andmata kostja enda süül. Vastavalt kapitalirendilepingute üldtingimuste punktile 3.7 läheb varade müüjalt vastuvõtmise hetkest liisinguvõtjale üle varade valdus, juhusliku hävimise riisiko ja suurema ohu allika valdaja vastutus. Kapitalirendilepingute üldtingimuste punkti 3.1.2 kohaselt on varade ja selle juurde kuuluva dokumentatsiooni vastuvõtmisel liisinguvõtjal õigus ja kohustus muu hulgas tutvuda vara tehnilise seisukorraga ja hoolikalt kontrollida vara õiguslikku staatust (müüja omandiõigust varale). Vastavalt kapitalirendilepingute punktile 3.7.1 vastutab vara vastuvõtmise hetkest liisinguvõtja kõigi varaga seonduvate ilmsete ja varjatud puuduste eest, samuti nimetatud puudustest tulenevate nõuete ja kahjude eest, kuivõrd need ei kuulu garantiieeskirjade alusel kõrvaldamisele või hüvitamisele müüja või vara valmistajatehase poolt. Liisinguvõtja kohustus tulenevalt liisingulepingu üldtingimuste punktist 3.5 informeerima liisinguandjat hiljemalt 3 tööpäeva jooksul vara kasutamise võimatusest. Liisinguvõtja ega käendaja ei ole tõendanud, et hagejat oleks liisingueseme üleandmisel toimunud võimalikest probleemidest informeeritud. Liisinguvõtja esitas hagejale liisingueseme üleandmist tõendavad üleandmise-vastuvõtu aktid, mistõttu puudus hagejal põhjus arvata, et liisingueseme kasutamisega võisid tekkida probleemid. Seejärel liisinguvõtja asus kapitalirendilepinguid täitma (tegema osamakseid). Kriminaalasjas nr 1-04-13 on kostja jõustunud kohtuotsusega süüdi mõistetud kelmusele kaasaaitamises seoses sellega, et kostja sõlmis enda poolt juhitud ettevõtte esindajana hagejaga kapitalirendi lepingud, kuigi oli samal ajal teadlik, et tegelikult tema juhitud ettevõtted mingeid seadmeid ei saanud, mille tagajärjel finantseeris hageja varade ostmist, mida tegelikkuses ei eksisteerinudki. Kohus leiab, et kuivõrd hageja oli teinud kõik endast oleneva, et liisingulepingute objektiks olevat vara liisinguvõtjale üle anda, et kostja allkirjastas liisinguvõtja nimel teadlikult õigusvastase kasu saamise eesmärgil vara üleandmise akti, kuigi vara tegelikult üle ei antud ning jättis sel eesmärgil tahtlikult liisinguandjale vara puudumisest teatamata, on täitmise vastuväite esitamine nii liisinguvõtja kui käendaja vastuväitena vastuolus hea usu põhimõttega tehingu tegemise ajal kehtinud TsÜS § 108 kohaselt ning kostjal puudub õigus täitmise vastuväite esitamiseks. 6/ 7 2-01-270 Kostja teise vastuväite kohselt tekkinud kapitalirendilepingust tulenevat kohustust, sest vara ei antud üle. Kohus ei nõustu kostja vastuväitega ja märgib, et isegi kui asuda seisukohale, et kapitalirendileping
mõttes on reaalne leping, siis hageja andis lepingu alusel raha üle müüjale, et omandada liisinguvõtja juhiste kohaselt liisinguese. Kapitalirendilepingust tulenevad kohustused ei lõppe vara puudumise korral ka
Kui liisinguvara puudumine selgub pärast lepingu sõlmimist, siis liisinguvõtja õiguskaitsevahendiks on täitmise vastuväite esitamine, kuid käesoleval juhul on kohus tuvastanud, et kostja on täitmise vastuväite esitamise õiguse hea usu põhimõttest tulenevalt kaotanud. Tulenevalt eeltoodust mõistab kohus kostjalt välja lepingu nr XXX alusel tasumata lepingumaksed summas 80 603,61 krooni ja viivise 2149,43 krooni ja lepingu nr XXX alusel tasumata lepingumaksed summas 65 806,5 krooni ja viivise 2358,07 krooni, kokku võlgnevuse summas 9357,31 eurot ja viivise summas 288,07 eurot. Menetluskulud Vastavalt TsMSrakS § 3 lg 1 enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Vastavalt 01.03.2005-31.12.2005 kehtinud TsMS redaktsiooni §-le 60 lg-le 1 kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 1750 krooni ja haginõude suurendamisel hagi suurendamine 07.11.2002 riigilõivu 12000 kr. Hageja on haginõuet vähendanud. Kohus leiab, et kostjalt kuulub välja mõistmisele riigilõivu kostja vastu esitatud nõude suuruselt. Haginõude suurendamisel 07.11.2002 kuulus nõudelt 146 410 krooni tasumisele riigilõiv 9000 krooni. Kohus mõistab kostjalt välja riigilõivu 9000 krooni ehk 575,20 eurot. Peeter Pällin Kohtunik 7/ 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.