← Eesti

2-09-30915/5

Obsah (6)§ 423§ 409§ 307§ 376§ 217§ 168

2-09-30915 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Peeter Pällin Määruse tegemise aeg ja koht 19.10.2011. a., Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-30915 Tsiviilasi ÜH hagi AK ja LKva

§ 423

lg 1 p 4 sätestab, et kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui /---/ kohtu menetluses on samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel.

§ 409

p 1 sätestab, et kui hageja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, siis kohus kohale ilmunud kostja taotlusel /---/ jätab hagi läbi vaatamata. Vastavalt

§ 307

lg 3 kui dokument on jõudnud menetlusosalise kätte, kellele dokument tuli kätte toimetada või kellele dokumendi võis vastavalt seadusele kätte toimetada, ilma et kättetoimetamist oleks võimalik tõendada või kui on rikutud seaduses sätestatud kättetoimetamise korda, loetakse dokument menetlusosalisele kätte toimetatuks alates dokumendi tegelikust saajani jõudmisest. ÜH esitas Harju Maakohtule hagi AKja LKvastu pärandvara jagamise nõudes. 29.06.2009 esitatud hagiavalduses palus hageja jagada pärandvarana ½ mõttelist osa korteriomandist asukohaga XXX(Hageja elukoht), ½ mõttelist osa sõiduautost Renault Thalaia, reg. Nr. XXX, ½ mõttelist osa hoiusest Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis (saldo seisuga

  1. Mai 2007.a. 43 965,28 krooni) ja ½ mõttelist osa võlakohustusest Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali kasuks, laenu põhiosa jääk
  2. Aprilli 2007.a. seisuga 8 978,00 EUR. 25.01.2010 laekus kohtule täpustatud hagiavaldus, mille kohaselt palub hageja lõpetada kaasomandi korteriomandile Roosi tee 10-
  3. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostjad ühiselt täitnud võlakohustuse Nordea panga ees. Kohtuistungile 11.10.2011 hageja ei ilmunud. Kohus loeb, et täpsustatud hagiavalduse esitamisega on hageja loobunud esialgsetest nõuetest jagada pärandvarana hoius Nordea pangas, võlakohustus Nordea pangas ja sõiduauto Renault Thalia. Seejuures nähtub täpsustatud hagiavaldusest, et võlakohustus Nordea panga ees on pärijate kokkuleppel lõppenud.

§ 376

lg 1 kohaselt on hagejal õigus enne hagi kostjatele kätte toimetamist hagi muuta. Hageja esitas hagi täpsustuse 25.01.2010. Selleks ajaks ei olnud kohus kostjatele hagi kätte toimetanud, kuivõrd koos hagiavaldusega taotles hageja riigi õigusabi, kohus rahuldas hageja taotluse ning andis hagejale esindajale võimaluse hagi enne kostjatele kätte toimetamist muuta. Kohus loeb, et hageja esindaja ongi seda 25.01.2010 teinud ning seejuures loobunud osadest esialgselt esitatud nõuetest. Korteriomandi Roosi tee 10-44 osas on hageja nõude ümber formuleerinud pärandvara jagamise nõudest kaasomandi lõpetamise nõudeks. Seejuures märgib kohus, et korteriomandit Roosi tee 10-44 ei saakski pärandvarana jagada, kuivõrd korteriomandi kaasomanikena on kantud novembris 2007 kinnistusraamatusse hageja ja kostjad, mistõttu on enne 01.01.2009 kehtinud PärS § 144 lg 4 kohaselt pärandvara korteriomandi osas jagatud ning pärandvarast kui ühisest omandist on saanud kaasomand. Seega kui hageja oleks esitanud üksnes korteriomandi Roosi tee 10-44 osas pärandvara jagamise hagi, oleks kohus pidanud selle jätma läbi vaatamata

§ 423lg 2 p 1 alusel.

Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et hageja nõudeks kohtule on kaasomandis oleva korteri Roosi tee 10-44 kaasomandi lõpetamine. Harju Maakohtu 25.05.2009 määrusest kohtuasjas nr 2-08-91748 (tl 49) nähtub, et enne hagi täpsustamist (25.01.2010) oli Harju Maakohtu menetluses AK ja LK hagi ÜH vastu kaasomandis oleva korteri kaasomandi lõpetamiseks. Seega jätab kohus

§ 423lg 1 p 4 alusel hagi läbi vaatamata.

Kohus märgib, et hagi kuulub läbi vaatamata jätmisele ka

§ 409p 1 alusel.

Kohus on saatnud hageja esindajale AS kohtukutse 07.09.2011 esindaja avaldatud e-posti aadressil. Hageja esindaja AS kinnitas telefoni teel, et on kohtukutse kätte saanud, kuid esindusõigus on lõppenud.

§ 217lg 4 ja TsÜS § 127 lg 1 kohaselt lõppeb esindaja volitus tsiviilkohtumenetluses teate esitamisega kohtule. Esindaja on küll teatanud esinduse 2

(3)2-09-30915 lõppemist tsiviilasjas nr 2-08-91748, kuid käesolevas asjas on esindaja teatanud esinduse lõppemisest alles 11.10.2011. Kuivõrd kohtukutse esitamise ajal oli volitus kehtiv, on kohtukutse

§ 307lg 3 kohaselt hagejale kätte toimetatud.

Kuivõrd hageja kohtuistungile ei ilmunud ning kostja taotles hagi läbi vaatamata jätmist, kuulub läbi vaatamata jätmisele ka

§ 409p 1 alusel.

Kostjad on kohtuistungil loobunud menetluskulude välja mõistmise nõudest, seega jätab kohus menetluskulud

§ 168lg 2 kohaselt poolte enda kanda. Peeter Pällin kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.