Obsah (9)

§ 661§ 150§ 4§ 8§ 206§ 430§ 428§ 168§ 188

2-11-45555 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Indrek Parrest Määruse tegemise aeg ja koht 7. november 2011.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-11-45555 Tsiviilasi

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. MENETLUSE KÄIK 3

1. AP(hageja) esitas 26.09.2011.a Harju Maakohtule hagi AS DnB NORD Liising (kostja) vastu järelmaksu müügilepingu kostja poolse ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõudes. Alternatiivnõudena palub hageja tuvastada kostja tüüptingimuse p 10.3 viimase lause tühisuse ning tunnistada järelmaksuga müügilepingu lõpetamine kehtetuks. Koos hagiavaldusega esitas hageja taotluse hagi tagamiseks, milles palub tagada hagejale järelmaksuga müügilepingu nr XXX eseme, s.o Lexus IS 250 (reg.märk XXX) valdus kuni tsiviilkohtumenetlust lõpetava lahendi jõustumiseni ning keelata kostjal esitada nõuet Lexus IS 250 (reg.märk XXX) valduse hageja poolseks kostjale üleandmiseks. 27.09.2011.a täpsustas hageja hagi tagamise taotluse teise nõude tähtaega, milleks on „kuni tsiviilasjas tehtud kohtulahendi jõustumiseni“. Hageja esitas ka menetlusabi taotluse, paludes end vabastada hagiavaldusel esitamisel riigilõivu tasumisest.
2. 10.10.2011.a teatas hageja kohtule, et seoses kostja poolt hagejale tsiviilvaidluse lõpetamiseks kompromissettepaneku esitamisega, on ära langenud vajadus hagi tagamise avalduse osas kohtupoolse seisukoha, s.h määruse koostamiseks.
3. Kohus rahuldas osaliselt 18.10.2011.a määrusega hageja taotluse menetlusabi saamiseks ning kohustas hagejat tasuma avalduselt riigilõivu summas 319,55 eurot osamaksetena järgnevalt: esimene osamakse summas 159,77 eurot tuleb tasuda 10 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest ja teine osamakse summas 159,78 eurot tuleb tasuda kohtumääruse jõustumisele järgneva kuu
4. kuupäevaks.
5. 21.10.2011.a edastas hageja kohtule riigilõivu summas 159,77 euro tasumist tõendava maksekorralduse ning seoses muutunud asjaoludega ka kohandatud (muutus maksegraafik ja riigilõivu osa) ja poolte poolt allkirjastatud kompromissi. Kompromissi kinnitamise avalduses paluvad pooled kohtul kinnitada kompromissi ja lõpetada menetluse tsiviilasjas nr 2-11-45555 kohtuistungit pidamata. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud

§-s 432 sätestatud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest. Samuti on pooled teadlikud täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p-st 1.

§ 661

lg-le 4 tuginedes on pooled kokku leppinud kompromissi kinnitavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises seaduses sätestatud 15 päevalt 5 (viiele) päevale määruse kättetoimetamisest. Lähtudes

§ 150

lg 2 p-st 1 palub hageja kohtu tagastada poolt tsiviilkohtumenetluses nr 2-11-45555 tasutud riigilõivust (ehk 14,38 eurot) Õigusbüroo Ex Lege OÜ arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXX AS-is SEB Pank, selgitusega: „riigilõivu osaline tagastamine AP“. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS

1. Kohus, tutvunud esitatud hagiavaldusega leiab, et see vastab tsiviilkohtumenetluse seadustiku nõuetele ja puuduvad avalduse menetlusse võtmisest keeldumise alused.
2. Kohus leiab, et hageja taotlus hagi tagamiseks tuleb jätta läbi vaatamata. Tulenevalt

§ 4

lg-st 2, määravad hagimenetluses pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. Sama paragrahvi 3. lõike teise lause kohaselt võib hageja esitatud nõudest loobuda.

§ 8

lg 2 sätestab, et menetlussuhet reguleeriva seadusesätte puudumise korral kohaldab kohus sätet, mis reguleerib vaieldavale suhtele lähedast suhet. Vastavalt

§ 206

lg-le 1 on hagejal lisaks menetlusosalise õigustele õigus muuta hagi alust või eset, suurendada või vähendada oma nõuet või loobuda hagist, kostjal aga õigus hagi õigeks võtta. Poolel on õigus kohtulahendi peale edasi kaevata ja muud tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud menetlusõigused. 4 2-11-45555 Kohus asub seisukohale, et kuivõrd taotluse esitamine ja selle tagasivõtmine või sellest loobumine on menetlusosalise õigus, mida kohus ei saa piirata, tuleb hagi tagamise taotlusest loobumine vastu võtta ning jätta hagi tagamise taotlus läbi vaatamata. 7. Kohus leiab, et hageja taotlus hagi tagamisel tasutud poole riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele.

§ 150

lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Kuivõrd antud juhul on jätab kohus hagi tagamise taotluse läbi vaatamata seoses hageja poolt taotlusest loobumisega ja poolte kompromissi sõlmimisega, esineb alus hagi tagamise taotluselt makstud poole riigilõivu tagastamiseks. Õigusbüroo Ex Lege OÜ on tasunud hageja eest 25.09.2011.a (maksekorraldus nr 184) Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank, viitenumber 2900072123, hagi tagamise taotluse esitamisel riigilõivu 28,76 eurot. Tulenevalt eeltoodust tuleb hagejale tagastada hagi tagamise taotluse esitamisel pool tasutud riigilõivust summas 14,38 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda Õigusbüroo Ex Lege OÜ arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXX AS-is SEB Pank, selgitusega: „riigilõivu osaline tagastamine AP“. 8.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused.

§ 428

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas.

§ 430lg 7 kohaselt võib kompromiss olla tingimuslik.

Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. 9. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas

§ 430

lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.

§-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele 5 tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

§ 430

lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. 10. Tulenevalt

§ 168

lg-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul on pooled kokku leppinud, mõlema poole õigusabi- ja kohtukulud jäävad poolte enda kanda, v.a osa riigilõivust summas 79,88 eurot, mille kostja hüvitab hagejale pärast kompromissi kinnitamist kohtu poolt, kandes selle Õigusbüroo Ex Lege OÜ arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXX AS-is SEB Pank, selgitusega: „riigilõivu osaline hüvitamine AP“.

1. Kohus on 18.10.2011.a määrusega andnud hagejale menetlusabi riigilõivu summas 319,55 eurot tasumiseks järgnevalt: esimene osamakse summas 159,77 eurot tuleb tasuda 10 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest ja teine osamakse summas 159,78 eurot tuleb tasuda kohtumääruse jõustumisele järgneva kuu
2. kuupäevaks. Hageja on riigilõivu esimese osamakse summas 159,77 eurot tasunud 21.10.2011.a.

§ 188

lg 1 p 1 sätestab, et juhul, kui menetlusabi korras on määratud menetlusabikulude tasumine osadena, peatab kohus määrusega osamaksete tasumise, kui on ilmne, et menetlusabi saaja senised maksed katavad menetluskulud. Kuna hageja on käesolevas tsiviilasjas hagiavalduse esitamise eest tasumisele kuuluvast riigilõivust poole tasunud ning pooled on sõlminud kompromissi, mille kohus kinnitab ja lõpetab asjas menetluse, kuuluks

§ 150lg 2 p-st 1 tulenevalt pool tasutud riigilõivust hagejale tagastamisele.

Seega peab kohus põhjendatuks peatada juhindudes

§ 188

lg 1 p-st 1 samas tsiviilasjas 18.10.2011.a määrusega hagejale määratud menetlusabi korras menetluskulude tasumise osadena, kuna riigilõivu teine osamakse kuuluks

§ 150lg 2 p 1 järgi hagejale tagastamisele.

12.

§ 661

lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Kohus lühendab poolte soovil edasikaebetähtaega (kompromissi kinnitavas ja menetlust lõpetavas osas). Indrek Parrest kohtunik 6