← Eesti

2-10-18819/28

Obsah (9)§ 218§ 187§ 442§ 7§ 657§ 652§ 173§ 171§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-10-18819 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Malle Seppik ja Kaupo Paal Otsuse tegemise aeg ja koht 30.0

§ 218

lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse.

§ 187

lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused

  1. J. B on sündinud xx.xx.xxx. Kostja on tema isa. Hageja elab ema, S. B juures. Kostja ei anna hagejale ülalpidamist.
  2. Hageja soovib kostjalt hageja kasuks elatise väljamnõistmist miinimummääras, so 139,01 eurot alates 25.08.2010, mil maksekäsu kiirmenetlus anti üle hagimenetluse jätkamiseks esimese astme kohtule. Kostja vastuväited
  3. Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja sissetulekuks perioodil aprill kuni oktoober 2010 oli 2057 krooni kuus. Alates 2010 novembrist saab kostja töötasuna kätte 3812 krooni ehk 243,63 eurot kuus. Kostja väitel on tal diagnoositud krooniline puusaliigese haigus, mistõttu ta on osaliselt töövõimetu ja taotleb invaliidsust. Kostja ülalpidamisel on veel üks laps – K-A. P, kes on sündinud xx.xx.xxxx ning elab koos kostjaga. Käesoleval ajal viibib K-A. P vahetusõpilasena Tšiilis. Käesoleval ajal pole kostjal võimalik maksta hageja ülalpidamiseks elatist rohkem kui 61 eurot kuus. Esimese astme kohtu otsus
  4. Maakohus rahuldas hagi ja mõistis J. P-lt J. B kasuks välja elatise 139,01 eurot alates 25.08.2010 kuni J. B täisealiseks saamiseni.
  5. Pertekonnaseaduse (PKS) § 75 lg 1 kohaselt, kui kohustatud pool ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus temalt õigustatud isiku nõudel välja elatise. PKS § 99 lg 1 järgi ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
  6. Kuna hageja esindaja nõudis elatusraha seadusandja poolt kehtestatud miinimummääras, ei pea ta lapse vajadusi eraldi tõendama. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks hageja ülalpidamiseks rahalisi vahendeid andnud. Seega on elatusraha väljamõistmise nõue põhjendatud hageja soovi kohaselt alates 25.08.2010 summas 139,01 eurot.
  7. Kostja ei ole tõendanud, et ta ei ole suuteline tegema tasuvamat tööd, saamaks niipalju töötasu, et olla võimeline täitma oma vanema kohustust. Kostja ei ole tõendanud töövõimetust, mis takistaks tal tegemast tööd määral, mis võimaldaks seadusest tulenevas miinumummääras elatist maksta. PKS § 102 lg 2 järgi kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lg 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib muu hulgas olla vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Samas veel ühe ülalpeetava olemasolu ei ole alus, miks peaks vähendama elatist alla miinimummäära. 2

(5)Apellatsioonkaebus
  1. Kostja palub tühistada maakohtu otsuse ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule.
  2. Maakohus on jätnud meelevaldselt ja põhjendamatult kohaldamata PKS § 102 lg-s 2 sätestatu, mida kostja on taotlenud ning põhjendanud. Maakohus on jätnud tähelepanuta ka asjaolu, et hageja seadusliku esindaja sissetulek on kordades suurem kui seda on kostja sissetulek, millest on vaja ülal pidada ka kostja teist last, mistõttu kostja teine laps K-A. P on osutunud varaliselt vähem kindlustatuks kui hageja. Kuivõrd maakohus on jätnud põhjendamata, miks kostja poolt üks ülalpeetav on eelistatud, on otsus vastuolus

§ 442lg-s 8 sätestatuga.

  1. Perekonnaseaduse mõttes lasub vanematel võrdne õiguste ja kohustuste koormus, kuid PKS § 102 lg 2 kohaselt peab hindama ja arvestama elatise väljamõistmisel ka mõlema vanema sissetuleku suurust.
  2. Kostja on kohtule tõendanud, et ta sai 2010 aprillist kuni oktoobrini töötukindlustushüvitist ja on otsinud tasuvamat tööd. Kostja on teinud kõik endast oleneva, kuid paraku tulemusteta, seda just seetõttu, et kostja on juba 54 aastane, erihariduse ja tööoskusteta isik. Maakohus ei ole aga otsuse tegemisel hinnanud eeltoodud asjaolu ja on meelevaldselt ning tõenditeta asunud seisukohale, et kostja ei ole kohtule usutavalt tõendanud, et ta ei ole suuteline tegema tasuvamat tööd.
  3. Kohus keeldus vastu võtmast Kinnistusraamatu väljavõtet hageja seaduslikule esindajale omandiõiguse alusel kuuluva kolme kinnisasja kohta, mis tõendab tema oluliselt paremat varanduslikku olukorda. Sellise tõendi vastuvõtmisest keeldumisega ja keeldumist motiveerimata seadis kohus kostja olukorda, kus ta ei saanud kasutada kõiki võimalusi oma õiguste kaitseks. Tõendi vastuvõtmisest keeldumisega rikkus kohus

§ 7, § 436 lg-t 1, § 442 lg-t 8.

Vastustaja seisukoht

  1. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu põhjendused
  2. Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb

§ 657lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

15. Hageja poolt vastusele lisatud tõendid ( väljavõte kinnistusraamatust, väljavõte OÜ Alecom Grupp 2009 majandusaasta aruandest ja väljavõtted meediakajastustest J. P äritegevustest) jätab ringkonnakohus tähelepanuta ja tagastab

§ 652

lg 4 alusel, kuna hageja ei ole vastuses põhjendanud uute tõendite esitamise lubatavust ega vajalikkust. Samal alusel jätab ringkonnakohus vastu võtmata ja tagastab kostja poolt 16.08.2001 ringkonnakohtule esitatud järgmised uued tõendid: kinnistusraamatu väljavõte K-A. P kuuluva kinnisasja osas ja kinnistusraamatu väljavõte hageja esindajale kuuluvate kinnisasjade osas. 16.

§ 652

lg 3 p 2 alusel rahuldab ringkonnakohus kostja poolt 03.06.2011 ringkonnakohtule esitatud taotluse täiendava tõendina Harju Maakohtu 20.05.2011 määruse asja juurde võtmiseks ja 18.08.2011 esitatud taotluse Sotsiaalkindlustusameti Põhja Pensioniameti Tallinna büroo juhataja asetäitja 04.07.2011 otsuse kostjale töövõimetuspensioni määramise kohta täiendava tõendina asja juurde võtmiseks. Nimetatud dokumendid pärinevad ajast peale maakohtu otsuse tegemist ja seega ei saanud kostja neid varem esitada. 3

(5)
  1. Maakohus mõistis õigesti elatise välja juhindudes PKS § 101 lg-st 1 seadusandja poolt kehtestatud miinimummääras. Maakohus tuvastas samuti õigesti, et käesoleval juhul ei esine PKS § 102 lg-s sätestatud põhjuseid, mis võimaldaksid elatist maksta alla miinimummäära. Oma majanduslikke võimalusi kirjeldas kostja vastuses hagile ja kohtuistungil järgmiselt: kostja töötab juhatuse liikmena OÜ-s Alecom Grupp, kust saab töötasu netopalgana 243,63 eurot kuus, kuna firmal on kehv olukord praegu. Tervise kohta märkis kostja, et tal on diagnoositud krooniline puusaliigese haigus, mistõttu ta on osaliselt töövõimetu ja taotleb invaliidsust. Kohtuistungil selgitas kostja, et ta on käinud ortopeedi juures, kuid ei ole taotlenud puude määramist, ilmselt peab minema operatsioonile.
  2. Maakohus leidis nende asjaolude alusel õigesti, et kostja ei esitanud maakohtule tõendeid, mis oleksid teinud usutavaks asjaolu, et kostjal ei ole objektiivsetel põhjustel võimalik saada suuremat sissetulekut, kui deklareeritud miinimumpalk. Kostja ei ole äriühingu majandusliku suutmatuse kohta maksta juhatuse liikmele rohkem palka, mingeid tõendeid esitanud. Samuti ei seostanud kostja väikest juhatuse liikme palka oma tervisega. Kuna äriregistri andmetel on kostja ainuke juhatuse liige, saab ta vaatamata oma kroonilisele puusaliigese haigusele ettevõtte juhtimisega siiski hakkama. Kostja palus 02.03.2011 määratud kohtuistungi edasi lükata põhjusel, et ta peab viibima sel ajal Oslos väga tähtsatel tööalastel läbirääkimistel. Seega võimaldab kostja tervis reaalselt äriühingu juhtimisega tegeleda. Nimetatud järeldusi ei muuda ka asjaolu, et peale maakohtu otsuse tegemist on kostjal kindlaks määratud töövõime kaotus ja määratud töövõimetuspension. Kostja ei ole näidanud, et vahepealsel ajal oleks tema tervis oluliselt halvenenud ja et ta on kaotanud üldse võimaluse äriühingut juhtida ja sissetulekut saada. Kostja on jätkuvalt OÜ Alecom Grupp ainus juhatuse liige.
  3. Kuna elatis mõisteti välja miinimummääras, puudus maakohtul vajadus hinnata lapse vajadusi ja võrrelda vanemate majanduslikke võimalusi. Seetõttu ei oma tähtsust hageja ema majanduslik olukord ja maakohus jättis õigesti rahuldamata kostja taotluse kinnistusraamatu väljavõtte esitamiseks S. B kuuluvate kinnisasjade kohta.
  4. Hageja palus elatise välja mõista alates 25
  6. Kostja teine laps K-A. P sai kuu aega hiljem 01.10.2010 juba täisealiseks, mil lõppes kostja seadusest tulenev kohustus teisele lapsele elatist maksta. Oma täisealiste laste vabatahtlik toetamine ei ole PKS § 102 lg-s 2 nimetatud põhjuseks, et maksta alaealisele lapsele elatist alla miinimummäära. Kohtulik kokkulepe ülalpidamise maksmiseks on samuti poolte endi vahel sõlmitud kokkulepe. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et K-A. P on PKS § 97 lg-s 2 nimetatud isik, see on laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses. Sünnitunnistus ja kuni 31.08.2010 kehtinud õpilaspileti ärakiri seda ei tõenda.
  7. Samuti ei esitanud kostja mingeid tõendeid selle kohta, et K-A. P oleks tegelikult materiaalselt halvemas olukorras. Kostja ei ole enda juures elava ja väidetavalt õppiva täisealise lapse majanduslikke võimalusi üldse kuidagi kirjeldanud. Tšiilis õppimise võimaldamisest võib küll iseenesest järeldada, et alla miinimumtaseme K-A. P majanduslik olukord ei ole, olenemata finantseerimisallikatest. Kostja poolt esitatud konto väljavõttest (tl 56) nähtub, et kostja on K-A. P arvele teinud oluliselt suuremaid raha ülekandeid, kui miinimummääras elatis. Seega on alusetud kostja etteheited laste ebavõrdsest kohtlemisest maakohtu poolt. Kostja ütlustest kohtuistungil (tl 58) nähtub, et hagejale elatise mittemaksmine on tingitud muudest põhjustest. Kostja märkis, et on kõiki oma viite last toetanud ja toetas ka hagejat suurte summadega kuni kuuenda eluaastani. Käesoleval ajal on küsimus aga selles, et ta ei osale hageja kasvatusprotsessis. Kostjale ei meeldi, et hageja ei räägi eest keelt ja ei kanna kostja 4
(5)perekonnanime. Seega on põhjus hoopis vastastikuses suhtlemise probleemides, mitte suutmatuses minimaalseski määras ülalpidamist anda. 22. Eeltoodu alusel jõudis ringkonnakohus järeldusele, et maakohtu otsuse muutmiseks pole alust. Menetluskulude jaotus 23.

§ 173

lg 1 kohaselt peab asja järgmisena menetlev kohus lahendis esitama kogu seni kantud menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad

§ 171lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti kostja kanda.

24.

§ 174

lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Malle Seppik Gaida Kivinurm Kaupo Paal 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.