2-11-34018 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Indrek Parrest Määruse tegemise aeg ja koht 4. november 2011.a, Tallinn; kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-

) § 23 lg 1 ja § 48 p 7). Eeltoodust tulenevalt on kohtutäitur alusetult alustanud täitemenetlust ning sellest tulenevalt teinud täitetoiminguid seadusevastaselt (sissetuleku arestimine). Antud asjaolu oli välja toodud ka avaldaja 13.06.2011.a kaebuses kohtutäiturile. Samuti on avaldaja juhtinud kohtutäituri tähelepanu asjaolule, et täitemenetlus on algatatud vale täitedokumendi alusel. Täitetoimikus on täitedokumendina märgitud Tallinna Linnakohtu 04.07.1997.a otsus tsiviilasjas nr 2/3/55-1879/97, kuigi õige täitedokument on Tallinna Ringkonnakohtu 15.12.1997.a otsus tsiviilasjas nr II-2/1102/97, millega muudeti Tallinna Linnakohtu 04.07.1997 otsust. Viimati nimetatud kohtuotsus täitetoimikus puudub. Seega on kohtutäitur algatanud täitemenetluse vale täitedokumendi 2

§ 55

p 2 on arestimine tühine ja sellest ei tulene õiguslikke tagajärgi arestimise kohta käivate menetlusnormide olulise rikkumise tõttu. Kohtutäitur ei ole esitanud võlgniku nõudmisel siiani täitekutsete väljasaatmist ja kättetoimetamist kinnitavat tõendit. Avaldaja tööandjale RBAS saadetud sissetuleku arestimise akti kohaselt on nõude suurus 3417,02 eurot. Alates 1997-2007 tasus avaldaja elatist sissenõudjale AS-i EP kaudu. Avaldajal ei ole säilinud nimetatud aastate eest maksekviitungid. Avaldaja poolt tehtud rahasiirdeid tõendavad dokumendid on AS-i EP poolt hävitatud. Avaldaja ei nõustu elatisvõla suurusega, kuid elatise tasumise kohta tõendite esitamine on muutunud ebamõistlikult keeruliseks. 4. Sissenõudja RAA leiab 21.08.2011.a esitatud kirjalikus seisukohas, et avaldaja kaebus sissetuleku arestimise suhtes tuleks jätta rahuldamata. 5. Kohtutäitur Marek Laanemets ei ole kohtule kirjalikku seisukohta esitanud. 6. 09.09.2011.a on avaldaja esitanud kohtule

§ 218

lg-le 2 tuginedes taotluse peatada kuni kaebuse lahendamiseni täitemenetlus täiteasjas . KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS 7. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. 8. Vastavalt

§ 217

lg-le 1 võib täitemenetluse osaline kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt vaatab kohtutäitur kaebuse läbi menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse.

§ 218

lg 1 järgi võib kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub.

§ 218

lg-st 2 tulenevalt vaatab kohus kaebuse kohtutäituri otsuse peale läbi hagita menetluses kaebuse esitamisest alates 15 päeva jooksul.

1. Avaldaja on nii kohtutäiturile kui kohtule esitatud kaebustes leidnud, et täitemenetlust täiteasjas on alustatud õigusvastaselt, kuna puudub sissenõudja täitmisavaldus ning täitemenetlust on alustatud ebaõige täitedokumendi alusel. Seetõttu on avaldaja hinnangul õigustühine tema sissetulekute arestimine kohtutäituri poolt 02.06.2011.a koostatud akti alusel. Arestimine on tühine ka seetõttu, et kohtutäitur ei ole avaldajale kui võlgnikule kätte toimetanud täitmisteadet.
2. Kohus leiab, et kaebuses välja toodu ei anna alust täiteasjas täitemenetluse lõpetamiseks ega kohtutäituri poolt 02.06.2011.a koostatud arestimisakti tühistamiseks.

§ 48

p 7 kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse selle põhjendamatul alustamisel täitemenetluse tingimuste täitmata jätmise tõttu.

§-st 55 tulenevalt on arestimine tühine arestimise kohta käivate menetlusnormide olulise rikkumise korral, mh juhul kui vara on arestitud ilma kehtiva täitedokumendita või võlgnikule ei ole kätte toimetatud täitmisteadet. Iseenesest õige on avaldaja väide, et täiteasja materjalide hulgas ei ole sissenõudja vormikohast täitmisavaldust kehtiva täitemenetluse seadustiku § 23 lg 1 mõttes. Samas jõustus viimatinimetatud seadustik 01.01.2006.a ning see õigusakt ei oma tagasiulatuvat õigusjõudu. Vaidlusalune täiteasi on aga algatatud juba enne täitemenetluse reformi, mis leidis aset 01.03.2001.a. Sissenõudja nõue oli täiteasja toimikust nähtuvalt algselt täitmisel 3

§ 55

p-st 2 lähtuvalt, kuna täitetoimikust ei nähtu andmeid täitmisteate kättetoimetamise kohta võlgnikule. Kohus avaldaja taolise õigusliku hinnanguga ei nõustu. Ka siinkohal on oluline märkida, et vaidlusalune täitemenetlus algas juba enne kehtiva täitemenetluse seadustiku jõustumist. Ajavahemikul 31.07.199331.12.2005 kehtinud täitemenetluse seadustiku § 29 lg 1 kohustas kohtutäiturit saatma võlgnikule kutse ilmuda kohtutäituri vastuvõtule ning teha võlgnikule ettepanek täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks. Täitekutse kättetoimetamise nõuet seadusest ei tulenenud. Täitemenetluse seadustiku § 291 lg 1 kohaselt võis kohtutäitur täitekutse edastada ka faksiga või muu kirjalikku taasesitamist võimaldava sidevahendiga. Sel viisil edastatud tekst tuli sama normi kohaselt lisada täitetoimikusse. Kohtutäituri poolt kohtule edastatud täiteoimiku sisukorrast nähtuvalt on kohtutäitur avaldajale täitekutse saatnud 25.05.2001.a aadressil XXX, Tallinn (vt toimik, II kd, lk 3). Täitekutse tekst on lisatud täitetoimikusse (vt toimik, II kd, lk 7). Täitetoimikust nähtuvalt on kohtutäitur saatnud 29.10.2001.a võlgnikule veel korduva täitekutse (vt toimik, lk 8). Seega puudub mõislik põhjus kahelda täitekutse edastamises võlgnikule. Tuleb samas märkida, et hilisema kohtupraktika järgi on peetud põhjendatuks kohaldada täitekutse kätteandmisele analoogia korras tsiviilkohtumenetluse kirjaliku kutse kätteandmist reguleerivaid sätteid (vt nt: Riigikohtu 29.01.2003.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-03, p 8). Samas ei anna kohtute poolt seadusele hilisemalt tõlgendused lugeda kohtutäituri tegevust täitekutse edastamisel 2001.a mais täitemenetluse normide rikkumiseks. 13. Lisaks saab täitetoimiku materjalide põhjal lugeda ülalmainitud täitekutsed avaldajale kätte toimetatuks vastavalt TsMS § 307 lg-le 3, mille kohaselt loetakse dokument menetlusosalisele kätte toimetatuks alates dokumendi tegelikust saajani jõudmisest. Täitetoimikus fikseeritust järelduvalt on võlgnik käinud 25.06.2009.a kohtutäituri büroos ja saanud koopiad dokumentidest (vt toimik, II kd, lk 3). Samuti sisaldub täitetoimikus elektrooniline kirjavahetus, millest järelduvalt oli võlgnik 2009.a juulis kahtlemata täitemenetlusest ja temalt nõutavatest summadest teadlik (vt toimik, II kd, lk 37). 4

§ 221lg 1).

Sellise hagi rahuldamise korral kuuluks täitemenetlus kooskõlas

§ 48p-ga 4 lõpetamisele.

Kuivõrd täitemenetluses kehtib formaliseerituse põhimõte, ei saa kohtutäitur samas asuda kontrollima sissenõudja nõude põhjendatust (täitur on seda ka vaidlustatud otsuses selgitanud). Samal põhjusel ei saa nõude põhjendatust kontrollida ka kohus

§ 218lg 1 kohase kaebuse menetlemisel.

Kohus lisab samuti, et kohtutäituri otsuse peale esitatava kaebuse lahendamisel ei saaks kohus ise lõpetada täitemenetlust. Vastavalt

§ 50lg-le 1 lõpetab täitemenetluse oma otsusega kohtutäitur.

15. Kohtu hinnangul tuleb rahuldamata jätta ka avaldaja 09.09.2011.a taotlus peatada täitemenetlus täiteasjas kuni kohtule esitatud kaebuse lahendamiseni.

§ 218

lg 2 teise lause kohaselt võib kohus otsustada kuni kaebuse lahendamiseni täitemenetluse tagatise vastu või tagatiseta peatamise või jätkamise tagatise vastu. Kohtu hinnangul ei ole osundatud meetmete rakendamine praegusel juhul vajalik. Avaldaja ei ole 09.09.2011.a taotluses ühtegi sisulist põhjendust täitemenetluse peatamise vajaduse kohta ka esitanud. Kohtu hinnangul tuleb peatamise otsustamisel kaaluda sissenõudja ja võlgniku põhjendatud huve. Kohus leiab, et vaidlusaluses täiteasjas täitemenetluse peatamine koormaks sissenõudjat põhjendamatult, arvestades eeskätt asjaolu, et täidetavaks nõudeks on elatise nõue lapse ülalpidamiseks. Võlgniku toimetuleku peaks kindlustama

§ 132regulatsioon, mis määrab kindlaks sissetuleku mittearestitava osa. 16. Menetluskulud jätab kohus Ts

MS § 172 lg 1 ja sama paragrahvi

1. lõike alusel avaldaja UT kanda. Avaldajad vastutavad menetluskulude eest võrdsetes osades (TsMS § 165 lg 1). Kohus selgitab, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3).
2. Tulenevalt

§ 218lg-st 3 võivad menetlusosalised ja kohtutäitur esitada käesoleva määruse peale määruskaebuse. Indrek Parrest kohtunik 5