) § 150 lg 2 p 1 alusel enammakstud riigilõivu 319.55 eurot (arvestades nõude suuruseks 267.60 eurot) ning pool nõudelt 267.60 eurot tasumisele kuuluvast riigilõivust summas 31.95 eurot. Koos kompromisskokkuleppega on kostja esitanud võlgnevuse 267.60 eurot tasumist tõendava maksekorralduse. Kohtu põhjendused
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.
lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt
lg 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Kohus leiab, et kompromissi on võimalik täita ning tulenevalt
Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele.
tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt
lg 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 2 2-11-35554
lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Kohus leiab, et hageja taotlus riigilõivu (s.o enammakstud 319.55 eurot ja pool tasumisele kuulunud ja tasutud 31.95 eurot) tagastamiseks kuulub rahuldamisele osaliselt. Lähtudes
lg 1 p 1, tagastatakse tasutud riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem.
lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Vastavalt
lg 4 tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja kohtu poole pöördumisel tasunud riigilõivu 383.46 eurot. Tulenevalt
Hagihinda arvutades ei arvestata kõrvalnõuetena esitatud intressinõuet, muu hulgas viivisenõuet ja kulude hüvitamise nõuet (
lg 2).
Käesolevas asjas on tsiviilasja hinnaks 1 621.77 eurot, millelt tuleb tasuda riigilõivuseaduse lisa 1 kohaselt riigilõivu 383.46 eurot. Seega ei ole hageja tasunud riigilõivu ettenähtust rohkem. OÜ V on tasunud hageja eest 28.07.2011 (maksekorraldus nr 269) Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank, viitenumber 2900072123, riigilõivu 383.46 eurot. Seega kuulub juhindudes
Vastavalt hageja taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda OÜ V (hageja poolt ilmselt ekslikult märgitud hageja) arvelduskontole nr XXXXXXXXXX AS-is SEB Pank. Tulenevalt
lg 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul on pooled kokku leppinud, et menetluskulud jäävad kostja kanda. Meeli Kaur kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.