KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL OSAOTSUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Sirje Õunpuu Otsuse tegemise aeg ja koht
- detsember
- a. Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-46438 Tsiviilasi OU hagi AU vastu abielulahutuse nõudes ja AU vastuhagi lapsega suhtlemiskorra määramise nõudes Menetlusosalised ja nende Hageja OU(isikukood XXX, elukoht XXX); Kostja AU(isikukood XXX, elukoht XXX). esindajad kohtuistungi toimumise aeg 06.detsember 2011.a. Kohtuistungil osalesid hageja ja kostja RESOLUTSIOON
- Hagi rahuldada.
- Lahutada AU ja OU abielu, mis on registreeritud Perekonnaseisuametis, abieluakt nr. XXX. XXX.a. Tallinna Menetluskulude jaotus Menetluskulud (riigilõiv) jätta poolte kanda võrdsetes osades. Edasikaebamise kord Pooled on loobunud apellatsiooniõigusest, kohtuotsust vaidlustada ei saa ja see jõustub kuulutamisest. Hageja nõue ja põhjendused Hageja taotleb lahutada poolte abielu, mis on registreeritud XXX.a. Tallinna Perekonnaseisuametis. Abielust on sündinud tütar AU– XXX.a. Faktilised abielulised suhted 1
(2)poolte vahel lõppesid veebruaris 2008.a. mil abikaasad asusid elama eraldi. Tütar elab koos emaga. Vanematel on lapse ühine hooldusõigus. Perekonnanime muuta ei soovi. Palub kostjalt välja mõista pool hageja poolt tasutud riigilõivust. Kostja vastus Kostja hagile vastu ei vaidle. On esitanud vastuhagi, milles taotleb lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramist järgmiselt : Isa kohtub tütrega: - üle nädalavahetuse laupäeval kella 12.00-st kuni pühapäeval 12.00-ni; - Anastasia sünnipäeval kahe tunni jooksul; - 04.juulil s.o. isa sünnipäeval; - 02.septembril s.o. vanaema sünnipäeval Hageja vastuväited vastuhagile Hageja ei vaidle vastu isa ja tütre suhtlemisele, kuid ei nõustu lapse ööbimisega isa juures, kuna sellest on olnud varem probleeme. Nõustub lapse viibimisega isa juures laupäeviti kolme tunni jooksul ning tingimusel, et kostja on kaine ja ei tarvita alkoholi. Ei soovi lapse viibimist kostja ja tema pereliikmete sünnipäevadel, sest seal tarvitatakse alkoholi. Kohtuotsuse põhjendused Perekonnaseaduse § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Pooled on kinnitanud, et nende abielulised suhted lõppesid veebruaris 2008.a., mil abikaasad asusid elama eraldi. Hagejal on uus elukaaslane. Pooled on eraldi elanud üle kolme aasta. Kumbki leppida ei soovi. Tütar elab koos emaga ja vanematel on ühine hooldusõigus. Seetõttu on kohus jõudnud järeldusele, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud. Hagi abielulahutuse nõudes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Isa ja lapse suhtlemiskorra kindlaksmääramise nõudes jätkab kohus menetlust. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel, sama paragrahvi 4. lõike kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus leiab, et vastavalt TsMS §-le 164 lg 2 tuleb pooltel menetluskulud (riigilõiv) kanda võrdsetes osades. Kohtunik 2
(2)