3-11-2488 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristjan Siigur Määruse tegemise aeg ja koht 21. november 2011, Tallinn Haldusasja number 3-11-2488 Haldusasi V.S., L. S. ja G. F. kaebus Tall

§ 11lg 8, § 471 lg 2 ja 3) ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED 1.

1. oktoobril 2011 saabus Tallinna Halduskohtule V. S., L. S. ja G. F. ühine kaebus koos sellele lisatud hagiavaldusega, mida kohus käsitas kaebuse osana. Esitatud kaebuses oli formuleeritud neli taotlust: Vormistada ümber ja taastada maatüki (krundi) suurused, millised on kooskõlastatud vana krundi plaaniga (töö nr R-60-97 ha Tallinna Linnavalitusse korralduse nr 2440-k): Tunnistada kehtetuks 16.05.07 Tallinna Linnavalitsuse korraldus nr 883-K ja 15.03.06 Tallinna Linnavalitsuse korraldus nr 456-k. Maakorraldusseaduse sätete mittetäitmise ja oma tegevuse Liikuti tn. 10 elamu omanikega kooskõlastamata jätmise eest kutsuda tagasi AS-ilt Elisor tegevuslitsents. Oma ametlike volituste ületamise ja Korteriühistuseadusega mitteseotud ing KÜ põhikirjaga vastuolus oleva tegevuse eest palume võtta ära õigus töötada juhtivatel ametikohtadel korteriühistute juhatuses L. B. ja I. T. Palume täpsemalt kvalifitseerida linnaametnike ja teiste käesoleva hagi osalejate tegevus korruptsiooni suhtes […]
3. novembri 2011 määrusega jättis kohus kaebuse käiguta, tõlgendades seejuures eelpool esimesena toodud taotlust taotlusena tühistada Tallinna Linnavalitsuse
4. märtsi 2005 korraldus nr 456-k ning
5. mai 2007 korraldus nr 883-k.
6. novembri 2011 määrusega tagastas kohus V. S. ja L. S. kaebused, kuivõrd nemad ei vastanud kohtule
7. novembri 2011 määruses antud tähtaja jooksul ega kõrvaldanud kaebuses esinevaid puudusi.
8. G. F. esitas kohtule
9. novembril 2011 taotluse kaebetähtaja ennistamiseks Tallinna Linnavalitsuse
10. märtsi 2005 korralduse nr 456-k ning
11. mai 2007 korraldus nr 883-k tühistamise nõuete osas, samuti tõendi riigilõivu tasumise kohta. Taotluses on märgitud, et kaebuse esitaja sain ülalnimetatud aktide halduskohtus vaidlustamise vajalikkusest teada alles
12. novembri 2011 Harju Maakohtu määrusest tsiviilasjas nr 2-11-
14. Kohus leiab, juhindudes

§-st 11, et G. F. kaebus vastab seaduse nõuetele taotluste osas tühistada Tallinna Linnavalitsuse

1. märtsi 2005 korraldus nr 456-k ning
2. mai 2007 korraldus nr 883-k. Selles osas on võimalik kaebus menetlusse võtta. Vastustajaks tuleb tunnistada Tallinna Linnavalitsus. Kohus ei nõua vastustajalt kaebuse kohta kirjaliku seletuse esitamist, kuivõrd kaebus on esitatud pärast kaebetähtaja möödumist (vt. p 5) 5.

§ 9

lg 1 kohaselt saab haldusakti tühistamiseks halduskohtule kaebuse esitada 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest arvates.

§ 12

lõikes 3 on sätestatud, et halduskohus kontrollib eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt ja lahendab pärast teiste menetlusosaliste arvamuse saamist kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse. Halduskohus rahuldab tähtaja ennistamise taotluse, kui ta loeb tähtaja möödalastuks mõjuval põhjusel. Kui halduskohus leiab, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja taotlust tähtaja ennistamiseks ei ole esitatud, samuti juhul, kui halduskohus jätab tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata, lõpetab ta määrusega asja menetluse. Kohus leiab, et käesoleval juhul on kaebetähtaja möödalaskmine ilmne, samuti on ilmne, et ei esine alust kaebetähtaja ennistamiseks ning seetõttu ei ole vajalik kaebetähtaja ennistamise taotluse kohta eelnevalt küsida vastustaja seisukohta. Kaebusele lisatud Harju Maakohtu 26. augusti 2011 määrusest tsiviilasjas nr 2-11-39307 nähtub, et G. F. esitas koos V. S. ja L. S. maakohtule hagi, milles sisaldus ka eelnimetatud Tallinna Linnavalitusse korralduste kehtetuks tunnistamise nõue, 23. augustil 2011. Hiljemalt hagiavalduse esitamise ajal oli kaebuse esitaja vastavatest haldusaktidest ja nende sisust teadlik. Igal juhul oleks halduskohtusse tulnud pöörduda 30 päeva jooksul. Kaebus on halduskohtule esitatud aga alles 21. oktoobril 2011, seega märksa hiljem.

§ 12lg 3 kohaselt ennistab kohus tähtaja, kui see on mööda lastud mõjuval põhjusel.

Mõjuvaks põhjuseks saab üldjuhul olla mingisugune objektiivne ja kaebuse esitaja enda tahtest või tegevusest sõltumatu asjaolu, mis takistas kaebusega õigeaegset kohtusse pöördumist. Käesoleval juhul ei ole G. F. selliseid asjaolusid välja toonud. Asjaolu, et kaebuse esitaja pöördus esmalt vastava nõudega maakohtu poole, ei saa käsitada kaebetähtaja ennistamist õigustava mõjuva põhjusena. Isik, saades teada tema õigusi rikkuda võiva haldusakti olemasolust, peab seaduses ettenähtud kaebetähtaja jooksul välja selgitama akti vaidlustamise võimalused, kasutades selleks vajadusel professionaalsete õigusnõustajate abi. Käesoleval juhul sisaldavad vaidlusalused haldusaktid nõuetekohaseid vaidlustamisviiteid, kus on sõnaselgelt 2 kirjas, et nende vaidlustamiseks tuleb pöörduda Tallinna Halduskohtu poole. Samuti ei saa tähtaja ennistamist õigustada kaebetähtaja ennistamise taotluses välja toodud asjaolud, et Liikuri 10 hoone ühele osale puudub käesoleval hetkel juurdepääs, hoone on avariikohtlik ning seda ümbritseval territooriumil on praht ja ohtlikud esemed. Need asjaolud ei seondunud kuidagi kaebuse esitaja võimalustega esitada kaebus õigel ajal. Seetõttu jätab kohus kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata ning lõpetab selle taotluse osas menetluse. 6. Kohus leiab, et menetlusse ei ole võimalik võtta G. F. kaebuses esitatud taotlusi tunnistada kehtetuks AS-i Elisor tegevusluba, keelata L. B. ja I. T. korteriühistute juhatuses töötamine ning anda hinnang asjaosaliste korruptiivsele käitumisele. Nimetatud taotluste lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse ning nende taotluste osas tuleb kaebus

§ 11

lg 4 alusel, kus on sätestatud, et halduskohus tagastab määrusega kaebuse või protesti, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, näidates võimaluse korral määruses, kuhu tuleb pöörduda. Juhul kui kaebuse esitajal on etteheiteid AS-ile Elisor, L. B. või I. T. vastu, on tal õigus esitada tsiviilkohtumenetluses hagi nimetatud isikute vastu. Kui kaebuse esitaja leiab, et eelnimetatud isikud või muud asjaosalised on toime pannud kuriteo või väärteo (sh. mõne korruptsioonisüüteo), on tal õigus esitada politseile kuriteoteade. Kristjan Siigur kohtunik 3