3-10-2270/32

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-2270 Otsuse kuupäev

1. juuni 2011 Kohtunik Raili Randlane Kohtuasi A. Zi kaebus Narva arestimajas viibimisega Ida Prefektuuri poolt tekitatud kahju hüvitamiseks Menetlusvorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja: A. Z /isikukood xxx/, Vastustaja: Ida Prefektuur /registrikood 70008747/. Resolutsioon Jätta A. Zi kaebus täies ulatuses rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 04.07.
2. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED
3. 01.09.2010 saabus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja A. Zi kaebus (tl 1-7), milles ta palus põhiseaduse § 9, 10, 15, 18, 25 ja vangistusseaduse § 4’ lg 1, 2 tuginedes mõista Ida Prefektuurilt Narva arestimajas tekitatud kannatuste ja ebameeldivuste eest välja 15 000 krooni suuruse kahjutasu. Kaebaja väitis, et 13.05.2010 kuni 20.05.2010 Narva arestimajas viibides ei saanud ta öösiti keha sügelemise tõttu magada, vanglas avastati, et tegemist on täidega ning määrati ravi ja isiklike asjade desinfitseerimine, mille tagajärjel said need kahjustada. Seejuures ta selgitas, et talle on tekitatud moraalne kahju, mis seisnes läbielamistes ja mures tervise pärast, füüsiline kahju, mis seisnes sügelemisest tingitud kannatustes, ebamugavuses ja vigastustes ning materiaalne kahju, mis seisnes asjade riknemises pärast desinfitseerimist ning tekkis seetõttu, et arestimajas ei järgita hügieeni nõudeid, ei pesta madratseid, tekke, patju ja antakse ainult üks lina. 11.05.2011 edastatud täienduses (tl 142-1144) märkis kaebaja, et hakkas 20.05.2010 koheselt peale arestimajast Viru Vanglasse saabumist nõudma arsti ja sai vastuvõtule kohe järgmisel hommikul ning lisas, et arestimaja kambris roomasid kihulased ja kõik sügelesid pidevalt, ent mitte keegi ei teadnud kuidas näevad välja pesutäid ega kahtlustanud. Veel märkis ta, et ka varem on olnud rikkumisi, ta on istunud kuuekohalises kambris 9 inimese kaupa, ilma duši ja palju muuta ega ole kuhugi kirjutanud, kuid asi pesutäidega ületas kõik piirid.
4. Ida Prefektuuri vastuses (tl 100-104) paluti kaebus rahuldamata jätta, peeti kaebaja väiteid tõele mittevastavateks ja vastuolulisteks, selgitati voodipesuga toimimise korda ja täidega seotud asjaolusid ning leiti, et kaebajal puudus Narva arestimajas võimalus nendega nakatumiseks. Seejuures märgiti, et isiku arestikambrisse paigutamisel väljastatakse puhas voodipesu komplekt, selle vahetamine toimub korra nädalas ja kambrite desinfektsioon, desinsektsioon ja deratisatsioon kord kuus ning kinnipeetutele väljastatakse kolmel korral nädalas olmepuhastusvahendid ja neile on tagatud võimalus ennast pesta ja WC kasutada. Veel märgiti, et kaebaja väited täitõppe nakatumise kohta on vastuolus tema tervisekaardi andmetega ning leiti, et ta pole tõendanud arestimajas kaasas olnud esemete kahjustumist desinfitseerimise käigus, lisaks on nende suhtes tõenäoline kohustatud isik Viru Vangla, kus desinfitseerimine ja pesemine läbi viidi. KOHTU PÕHJENDUSED
5. Avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega tekitatud kahju hüvitamise aluseid reguleerib riigivastutuse seadus. Selle § 7 lg 1 ja 2 ja § 12 lg 1 kohaselt võib kahju hüvitamist nõuda ainult selle vahetult põhjustajalt ja siis, kui kahju polnud võimalik vältida ega muul viisil kõrvaldada. Mittevaralise kahju hüvitamise alused on käsitletud sama seaduse § 9 lg
6. Nende kohaselt võib mittevaralise kahju rahalist hüvitamist nõuda üksnes süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse, sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.
7. A. Zi väidetel tekitas Narva arestimaja hügieeninõuete järgimata jätmise ja sellest tingitud täidega talle ebamugavust, kannatusi ja kahjustas tervist. Ida Prefektuuri Narva arestimaja ametniku ettekande ja sellele lisatu (tl 106-108) kohaselt väljastati talle puhas voodipesu komplekt, arestikambris viibimise ajal ei esitanud ta kaebusi või avaldusi selle korrasoleku ja täiprobleemi osas ning vaid mõni päev enne tema arestimajja saabumist oli seal läbi viidud desinfektsioon ja desinsektsioon. Viru Vanglast kohtu nõudmise peale saadud tervisekaardi (tl 67-96) andmetel oli ta 20.05.2010 etapiga Narva arestimajast saabudes terve, kaebusi ei esitanud ning avaldas soovi vaid nakkusarstile pääsemiseks ja taimetoidu saamiseks (tl 70). Järgmisel päeval on perearst märkinud patsiendi kaebusena küll väite täi leidmise kohta voodipesus, kuid ei ole diagnoosi pannud ega ravi määranud (tl 73). Mingit täidega seonduvat diagnoosi ja ravi ei tulene ka järgnevatest tervisekaardi kannetest ning on olemas üksnes 23.07.2010 pärinev märge tõendi väljastamise kohta finants- ja majandusosakonnale kinnipeetavale vastamise tarbeks (tl 76-77). Kuna arestimajast saabumisel vaatas meditsiinitöötaja kaebaja üle, ei saa olla kuigi tõenäoline, et väidetavalt üle keha paiknenud ja terve nädala kannatusi põhjustanud hammustusjäljed ning verele kratsitud nahk jäid tema enda poolt mainimata või said ka ilma selleta märkamata jääda. Seega ei tunnista miski kohtutoimikusse esitatust, et Narva arestimajas viibimine on A. Zile väidetud kannatusi põhjustanud ja tema tervist reaalselt kahjustanud ning tal on tekkinud alus nõuda selle eest rahalist hüvitist. Täiendavate tõendite kogumine kaebaja poolt viidatud tunnistajate ütluste näol pole vajalik, sest on äärmiselt vähetõenäoline, et nendega on võimalik ümber lükata tervisekaardi andmeid ning tagantjärele usutavalt tuvastada väidetavat täide esinemist ja neist tekitatud kannatusi või kahjustusi.
8. Veel väidab A. Z, et Narva arestimajas kaasas olnud esemete desinfitseerimine ja pesemine kahjustas neid ning tekitas talle seeläbi varalise kahju. Ka see süüdistus on paljasõnaline ja ümber lükatud Viru Vanglast kohtu järelepärimise (tl 116) peale saadud vastuse (tl 127-129) väidetega, et A. Z ei ole vanglale oma riiete osas mingeid kaebusi esitanud ja on need seega puhta ja tervena 2 tagasi saanud. Kohtule esitatud kaebusele lisatud kinnipeetava asjade ühtne nimekiri (tl 8) on koostatud 20.05.2010 seisuga ega saa kuidagi tõendada nende hilisemat seisukorda. Lisaks omab siinkohal olulist tähendust asjaolu, et riiete desinfitseerimist ja pesemist, seega ka nende väidetavat kahjustamist teostas Viru Vangla. Kuna vangla poolt tekitatud kahju hüvitamist saab nõuda üksnes peale vangistusseaduse § 1’ lg 8 ettenähtud kohtueelse menetluse läbimist, ei saaks Ida Prefektuuri peale esitatud kaebuse läbivaatamisel käsitleda võimalikku vangla poolset kahju tekitamist.
9. Eeltoodud järeldustel tuleb A. Zi kaebus halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 6 alusel täies ulatuses rahuldamata jätta. Kaebaja on kohtumääruse (tl 59) alusel vabastatud riigilõivu tasumisest. Ida Prefektuur oma menetluskulude hüvitamiseks taotlust esitanud pole. Raili Randlane Kohtunik Kohtuotsus jõustus 29.11.2011 Tartu Ringkonnakohtu 27.09.2011 määrusega nr 3-10-2270, millega jäeti taotlus apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivust vabastamiseks rahuldamata ja tagastati apellatsioonkaebus. Raili Randlane Kohtunik 3