Obsah (4)

§ 10§ 9§ 92§ 84

3-09-2667 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Määruse tegemise aeg ja koht 10.oktoober 2011. a, Tallinn Haldusasja number 3-09-2667 Haldusasi M.R. kaebus 26.11.2001 Tallinnas Xxx

§ 10

lõikest 4, kui kaebus esitatakse pärast halduskohtusse kaebuse esitamise tähtaja möödumist, tuleb kaebuses esitada tähtaja ennistamise taotlus ning tähtaja möödalaskmise põhjused. Seega on eristatud kaebuse tähtaegseks lugemist ning kaebuse esitamise tähtaja ennistamist, mistõttu nende üheaegselt taotlemine menetluslikult võimalik ei ole. Olukorras, kus kohus loeb kaebuse tähtaegseks, tähendab, et kaebus on esitatud seaduses sätestatud tähtaja jooksul ning kaebuse esitajal puudub vajadus taotleda kaebuse esitamise tähtaja ennistamist. Juhul aga, kui kohus asub seisukohale, et kaebus ei ole esitatud selleks sätestatud tähtaja jooksul, siis kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse esitamisel hindab kohus, kas esinevad mõjuvad põhjused tähtaja ennistamiseks. Viimati nimetatu aga ei tähenda, et tähtaja ennistamise taotluse rahuldamisel on kaebus loetud tähtaegseks, vaid kohus on pidanud kaebuse esitamist tähtaja rikkumisega lubatavaks tingituna vastavatest faktilistest asjaoludest. Eeltoodust tulenevalt annab kohus esmalt hinnangu kaebuse tähtaegsusele ning seejärel lahendab kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse. 36.

§ 9

lõikest 2, kui haldusorgan on keeldunud haldusakti väljaandmisest või toimingu sooritamisest, võib kaebuse haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks kohustamiseks esitada 30 päeva jooksul, arvates keeldumise teatavakstegemisest, kui seadus ei sätesta teisiti. Käesoleval juhul on esitatud kohustamisnõue kaebuse esitaja 26.11.2001 taotluse lahendamiseks ning haldusakti väljaandmiseks. Esmalt märgib kohus, et kohustamisnõudele tegevusetuse peale, HkMS tähtaega ei sätesta, vaid lähtutakse mõistliku aja põhimõttest oma subjektiivsete õiguste kaitsel. Erinev on olukord, kui kohustamisnõue on esitatud haldusorgani keeldumise korral, mil kehtib HkMS § 9 lõikes 2 sätestatud 30päevane kaebetähtaeg. Seega kaebuse tähtaegsuse tuvastamiseks on vaja esmalt hinnata, kas kaebuse esitaja 26.11.2001 avaldus oli kaebuse esitamise hetkel lahendamata (kohustamisnõue esitatud haldusorgani tegevusetusele) või oli kohustamisnõude esitamisel kaebuse esitaja 26.11.2001 taotlus lahendatud (kaebus keeldumise peale).

1. Kaebuse esitaja on seisukohal, et 26.11.2001 avaldust pole vastustaja siiamaani lahendanud. Vastustaja aga vaidleb sellele vastu ning selgitab, et M.R. 26.11.2001 taotlusele on vastatud 18.12.2001 kirjaga nr 1-28/
2. Sellele, et kaebuse esitaja 26.11.2001 taotlusele on 18.12.2001 kirjaga vastatud, kaebuse esitaja vastu ei vaidle, vaid leiab, et kuivõrd haldusakti välja pole antud, siis ei saanud ka kaebetähtaeg kulgema hakata. Seejuures on kaebuse esitaja viidanud Riigikohtu halduskolleegiumi 01.12.2005 lahendis nr 3-3-1-67-05 märgitule, mille kohaselt juhul kui haldusakt on vormistatud kirjadena ja kirjades ei märgita vaidlustamisviidet, vaid antakse soovitusi edasiseks toimimiseks, võib adressaadile jääda mulje, et tema asja veel arutatakse. Ühtlasi on kaebuse esitaja seisukohal, et vastustaja andis kaebuse esitajale pidevalt lootust taotletavate pindade omandamiseks. 5
3. Nähtuvalt vastustaja esitatud materjalidest on 18.12.2001 kirjaga nr 1-28/2300 selgitatud, milliseid elamutes paiknevaid ruume loetakse mitteeluruumideks MEES § 2 lõike 2 alusel. Vastustaja märgib kirjas, et Xxxxxxxx hoone on ehitusprojekti järgselt elamu, kus puuduvad mitteeluruumid; ruumide kasutusotstarvet ei ole muudetud ning ümberehitusprojektid elamu kohta puuduvad. Eeltoodust nähtuvalt on selge, et 18.12.2001 kirjaga on kaebuse esitaja 26.11.2001 taotlusele vastatud, mistõttu ei ole tegemist haldusorgani tegevusetusega taotluse lahendamisel. Seega on kohustamiskaebus esitatud keeldumise peale, mistõttu kohaldub 30päevane kaebetähtaeg.
4. Vastustaja on kaebetähtaja osas Riigikohtu halduskolleegiumi lahendile nr 3-3-1-66-04 viidates märkinud, et õiguse analoogiat järgides tuleb asuda seisukohale, et huvitatud isik saab kohustamiskaebuse haldusorgani korral esitada 30 päeva jooksul arvestades HkMS § 9 lg 2 jõustumisest (01.01.2002), seega kuni 31.01.
5. 01.01.2000 kehtima hakanud HkMS § 9 lg 1 sätestas, et kaebus haldusakti või toimingu peale tuleb halduskohtule esitada 30 päeva jooksul, arvates päevast, millal isik kaevatavast haldusaktist või toimingust teada sai või pidi teada saama, kui seadus ei sätesta teisiti. Seega ka 18.12.2001 keeldumise ajal kehtis halduskohtusse haldusakti või toimingu peale kaebuse esitamiseks 30-päevane tähtaeg, mistõttu tuleb kaebetähtaega hakata lugema arvates keeldumisest (toimingu) teadasaamisest, mitte 01.01.
6. 40.

§ 10lg 2 punktist 4 märgitakse kaebuses ja protestis haldusakti või toimingu peale lisaks Hk

MS § 10 lõikes 1 sätestatule muuhulgas asjaolud, millal isik sai teada kaevatavast haldusaktist või toimingust. Käesoleval juhul on kaebus esitatud 18.10.2001 keeldumisele, kuid kaebuses puuduvad andmed, millal kaebuse esitaja nimetatud keeldumisest teada sai. 16.02.2010 kaebuse täienduses on kaebuse esitaja seisukohal, et kaebetähtaeg ei ole hakanud veel kulgema, kuivõrd haldusakti, millega oleks lahendatud 26.11.2001 avaldus, antud ei ole. Puudub vaidlus, et kaebuse esitaja oli 18.12.2001 kirjast teadlik. Kuigi puuduvad andmed, millal täpselt sai kaebuse esitaja keeldumisest teada, ei pea kohus vajalikuks nimetatud osas kaebuse esitajalt kaebuse täpsustamist, kuivõrd kaebusel esinevad ilmsed tähtaja rikkumise tunnused.

1. Esmalt ei ole kaebuse esitaja väitnud, et 18.12.2001 kirja ei oleks talle nõuetekohaselt kätte toimetatud, mistõttu lähtudes tavapärasest posti liikumise kiirusest, pidi kaebuse esitaja kirja kätte saama hiljemalt 21.12.2001, millele järgnevast päevast hakkas kulgema 30-päevane vaidlustamistähtaeg. Kuivõrd tähtaeg langes puhkepäevale (20.01.2002), siis lükkus tähtaja viimane päev edasi sellele järgnevale esimesele tööpäevale, s.o 21.01.
2. Kaebus on kohtule esitatud 16.11.2009, seega tähtaja rikkumisega. Kuid isegi juhul kui arvestada, et kaebuse esitajale 18.12.2001 kirja korrektselt kätte ei toimetatud, siis pidi kaebuse esitaja olema hiljemalt 20.11.2002 keeldumisest teadlik. Nimelt nähtub asja materjalidest, et 20.11.2002 esitas I. R. (M.R. abikaasa) Tallinna Kesklinna Valitsusele avalduse Xxxxxxxx asuvate korterite nr 8, 8a ja 9 erastamiseks. Olukorras, kus üks abikaasadest on esitanud taotluse ruumide erastamiseks ning aasta hiljem esitab teine abikaasa taotluse samade ruumide erastamiseks, viitab selgelt sellele, et esimese taotluse lahendamise tulemusest oldi teadlikud. Vastasel juhul puuduks vajadus uue taotluse esitamiseks. Seega võib eeldada, et kaebuse esitaja pidi olema linnavalitsuse keeldumisest erastada talle 26.11.2001 avalduse alusel Xxxxxxxx rendile antud ruume MEES alusel, teadlik hiljemalt 20.11.
3. Eeltoodust tulenevalt isegi juhul, kui kaebetähtaega hakata lugema alates 21.11.2002, on kaebus esitatud olulise tähtaja rikkumisega. 6
4. Ekslik on kaebuse esitaja seisukoht, et kaebetähtaeg ei saanudki hakata kulgema enne haldusakti välja andmist. Kohus nõustub, et kaebetähtaja kulgema hakkamine eeldab, et haldusmenetlus on lõpetatud kas haldusakti või toiminguga, misjärel selle teatavakstegemisel isikule on selle adressaadil võimalik veenduda, kas tema subjektiivseid avalikke õigusi on rikutud või mitte. Käesoleval juhul ei ole kaebuse tähtaegsuse tuvastamisel määrav see, kas keeldumise näol oli tegemist haldusaktiga, mis ei vastanud vorminõudele (antud kirjana) või toiminguga. Oluline on, et kirjast nähtuvalt selgitati kaebuse esitajale tema taotluse rahuldamata jätmist. Seejuures ei ole kaebuse esitaja märkinud, et talle ei olnud keeldumine üheselt mõistetav. Mitteeluruumide erastamise avalduse rahuldamata jätmisest arusaamist kinnitavad ka kaebuse esitaja hilisemad erineval õiguslikul alusel ja sisuga tahteavaldused vastustajale. Kuid isegi juhul, kui kaebuse esitaja ei mõistnud 18.12.2001 kirja kui lõplikku vastust tema 26.11.2001 taotlusele või tal tekkis kahtlus, et vastustaja ei korraldanud korrektselt kaebuse esitajale keeldumise kättetoimetamist, siis oleks kaebuse esitaja pidanud astuma mõistliku aja jooksul samme oma subjektiivsete õiguste kaitseks. Seda on rõhutanud ka Riigikohus oma praktikas. Nimelt on Riigikohtu halduskolleegium 21.12.2000 määruses nr 3-3-1-52-00 selgitanud, et juhul kui haldusakti ei ole teatavaks tehtud, võib isikule muul viisil olla üheselt selgunud, et on olemas mingi teda puudutav haldusakt; kui isikul on alust arvata, et haldusakt võib tema õigusi rikkuda ja ta soovib seda kohtus vaidlustada, siis peab isik mõistliku aja jooksul astuma ise kohaseid samme selleks, et haldusakt talle teatavaks tehtaks; kui ta on mõistliku aja jooksul astunud vajalikke samme akti saamiseks, võib see osutuda mõjuvaks põhjuseks kohtusse pöördumise tähtaja ennistamisel. Selliseid asjaolusid aga kaebusest ei nähtu.
5. Eeltoodu kokkuvõtteks on kohus seisukohal, et kaebus on esitatud tähtaja rikkumisega.
6. HkMS § 12 lg 3 kohaselt rahuldab kohus tähtaja ennistamise taotluse, kui ta loeb tähtaja möödalastuks mõjuval põhjusel. Tähtaja saab lugeda möödalastuks mõjuval põhjusel üldiselt juhul, kui kaebuse õigeaegseks esitamiseks esinesid objektiivsed takistused või kui muudest põhjustest tulenevalt ei saanud tähtaja jooksul kaebuse esitamist mõistlikult eeldada. Riigikohtu halduskolleegium on 19.01.2001 määruses kohtuasjas 3-3-1-59-00 asunud seisukohale, et Mõjuvad põhjused peab ära näitama tähtaja mööda lasknud protsessiosaline. Kohus ei pea analüüsima tähtaja ennistamist otsustades asjaolusid, mida ennistamist taotlev isik ei ole mõjuvate põhjustena välja toonud. Haldusasjas nr 3-3-1-38-00, 19.06.2001 tehtud määruses leidis Riigikohus: Määratlemata mõiste "tähtaja ennistamise mõjuvad põhjused" sisustamisel peab kohus kaalutlusõigust kasutades hindama kaebaja poolt kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks toodud põhjendusi. Käesoleval juhul on kaebuse esitaja tähtaja ennistamise taotluses märkinud tähtaja rikkumise põhjustena, et haldusorgan on kaebuse esitajale andnud lootust leida küsimusele kohtuväline lahendus ning 26.11.2001 avalduse osas ei ole haldusakti välja antud ega viidatud ka muul viisil vaidlustamise võimalusele. Kaebuse esitaja on viidanud Riigikohtu halduskolleegiumi 01.12.2005 lahendile haldusasjas nr 3-3-167-05, milles märgitakse, et juhul kui haldusakt on vormistatud kirjadena ja kirjades ei märgita vaidlustamisviidet, vaid antakse soovitusi edasiseks toimimiseks, siis võib adressaadile jääda mulje, et tema asja veel arutatakse.
7. Nähtuvalt toimikus olevast 18.12.2001 kirjast selgitatakse selles kaebuse esitajale, millised ruumid MEES § 2 lõike 2 alusel on käsitletavad mitteeluruumidena. Ühtlasi on kirjas märgitud, et Xxxxxxxx hoone on ehitusprojekti järgselt elamu, kus puuduvad mitteeluruumid; ruumide kasutusotstarvet ei ole muudetud ning ümberehitusprojektid elamu kohta puuduvad. Viimase lõiguna on lisatud teave kaebuse esitajaga sõlmitud mitteeluruumi rendilepingu nr 03-96634 tähtaja möödumise (17.09.2002) ja selle lõpetamise kohta, kuna kasutusse antud 7 ruumid on seaduslikud eluruumid ning kuuluvad väljaandmisele linnaosa valitsuses arvel olevale eluruumi üürimist taotlevale isikule. Eeltoodust nähtub, et nimetatud kirjas ei ole kaebuse esitajale antud soovitusi edasiseks toimimiseks ega ka viidatud võimalusele taotletud ruumide erastamiseks MEES alusel. Seega ei ole kaebuse esitaja selgitus tähtaja rikkumise mõjuvast põhjusest haldusorgani poolt antud soovitustest edasiseks toimimiseks leidnud kinnitust. Asjaolu, et kaebuse esitaja on peale 26.11.2001 taotlust esitanud linnavalitsusele muid tahteavaldusi Xxxxxxxx ruumide omandamiseks, ei puuduta 26.11.2001 mitteeluruumide erastamise taotluse menetlemist. Tegemist on eraldiseisvate haldusmenetlustega, milles antud vastustaja vastused ei mõjuta käesoleva kaebuse esitamise tähtaja ennistamise küsimust. Kuid isegi juhul, kui haldusorgani ja kaebuse esitaja vahel oleksid toimunud läbirääkimised kõnesolevate ruumide omandamiseks, on Riigikohtu halduskolleegium oma 04.04.2003 määruses nr 3-3-1-32-03 selgitanud, et mitte igasugune kohtuvälise vaidluse katse ei lükka kaebetähtaega edasi, vaid üksnes seadusega reguleeritud kohtueelne menetlus.
8. Kaebuse esitaja on ühe põhjusena märkinud, et käesoleval juhul ei ole haldusakti üldse välja antud ega viidatud ka muul viisil vaidlustamise võimalusele. Vaidlustamisviite olulisus seisneb selles, et haldusakti adressaat teaks, millise tähtaja jooksul ja kuhu ta saab vajadusel oma väidetavalt rikutud õiguste kaitseks pöörduda. Seega on tegemist vorminõudega, mille rikkumine võib olla aluseks kaebetähtaja ennistamisel. Seda aga juhul, kui vaidlustamisviite olemasolu oleks kiirendanud kaebuse esitamist kohtule. Ühtlasi tuleb kohtul hinnata ka isiku enda käitumist teabe hankimisel ja oma subjektiivsete õiguste kaitsel. Käesoleval juhul ei saa kuidagi pidada mõistlikuks, et kaebusega pöördudakse kohtusse keeldumise peale, mis on tehtud pea 8 aastat tagasi. Seda enam, et kaebuse esitaja on olnud pidevas kirjavahetuses vastustajaga ning ei nähtu, et vaidlustamisviite märkimata jätmine 18.12.2001 kirjas tingis kaebuse esitamise mitte varem kui 16.11.
9. Isegi juhul, kui kaebuse esitaja pidas menetlust pooleliolevaks, siis nähtub asja materjalidest, et vastustaja on sooritanud mitmeid kaebuse esitajale teadaolevaid toiminguid, millest oleks pidanud kaebuse esitajal tekkima selge kahtlus, et tema 26.11.2001 taotlus rahuldamisele ega edasisele menetlemisele ei kuulu. Näiteks on sellisteks dokumentideks 15.02.2002 kaebuse esitajale edastatud Tallinna Kesklinna Valitsuse teatis nr 1-27/331, milles märgitakse, et seoses korteriomandi seadmisega ja vastavalt Vabariigi Valitsuse 01.07.1993 määrusele nr 198 „Eluruumide erastamise korraldamine“ on teostatud elamus Xxxxxxxx korteritele ja mitteeluruumidele vastava mõttelise osa ümberarvestus väljendatuna hariliku murruna; kaebuse esitaja korterile nr 5 vastav mõttelise osa suurus on 176/1466 (tl 95). Samuti tõestas 14.09.2006 Tallinna notar Tea Türnpuu avalduse kinnistusosakonnale Tallinnas Xxxxxxxx asuvate korteriomandite seadmiseks ja V. A. korterite nr 2 ja 4, M.R. korterite nr 5 ja 6 ning Tallinna linna korterite nr 7 ja 8 omanikuna sissekandmiseks, mis nähtub ka vastustaja esitatud elektroonilise kinnistusraamatu väljatrükkidest (tl 97-98). Seega ei ole vaidlustamisviite puudumine 18.12.2001 kirjast mõjuvaks põhjuseks kaebetähtaja ennistamiseks.
10. Eeltoodust tuleneb, et kaebus on esitatud tähtaja rikkumisega, kaebuse esitamise tähtaega ei ole mööda lastud mõjuval põhjusel ning tähtaja ennistamiseks puudub alus. HkMS § 12 lõike 3 kohaselt lõpetab halduskohus juhul, kui ta jätab tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata, määrusega asja menetluse. 48.

§ 92lõikest 4 kannab kaebuse esitaja menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral, kui Hk

MS §-s 92 ei sätestata teisiti. Käesoleval juhul lõpetatakse menetlus kaebetähtaja rikkumise ning tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata jätmise tõttu HkMS § 12 lõike 3 alusel. Vastustaja on taotlenud 8 menetluskulude kaebuse esitaja kanda jätmist, kuid kuludokumente esitanud ei ole. Seega jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. 49.

§ 84

lg 4 punktist 4 tagastatakse tasutud riigilõiv menetluse lõpetamisel, kui kaebuse esitamise tähtaeg on mõjuva põhjuseta mööda lastud, kui asi ei kuulu halduskohtu pädevusse või kui kaevatav haldusakt on kehtetuks tunnistatud, välja andmata jäetud haldusakt on välja antud, peatatud haldusakt on täidetud või toiming sooritatud. Käesoleval juhul lõpetatakse menetlus kaebetähtaja rikkumise ning tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata jätmise tõttu HkMS § 12 lõike 3 alusel. Riigilõivuseaduse (RLS) § 12 lõike 1 kohaselt on riigilõivu tasunud isikul õigus taotleda riigilõivu võtjalt riigilõivu tagastamist RLS § 15 alusel. RLS § 12 lõike 2 kohaselt esitatakse taotlus kirjalikult ning see peab vastama RLS § 13 lõike 2 alusel kehtestatud määruse nõuetele. Nimetatud määruseks on rahandusministri 21.09.2010 määrus nr 47 „Riigilõivu sularahas vastuvõtmise, tasumise kontrollimise ja tagastamise kord“ (edaspidi Kord). Seega on kaebuse esitajal õigus taotleda tasutud riigilõivu tagastamist, esitades kohtule vastavasisulise taotluse. Lea Kuuse kohtunik 9