TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS menetluse lõpetamise kohta Kohtuasja number 3-11-278 Määruse kuupäev 21.04.2011 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Aivar Viitkin´i kaebus Tartu Vangla

§ 12lg 3); 2.

Kohtumääruse ärakiri saata kaebuse esitajale, tema esindajale ja vastustajale. Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Edasikaebamise kord Asjaolud ja menetluse käik Tartu Vangla 09.09.

1. a käskkirjaga nr 1-4/1859 karistati Aivar Viitkinit distsiplinaarkorras isiklike vahendite arvelt lisatoitlustamise õiguse keelamisega kaheks kuuks vangistusseaduse § 67 p 1 nõuete rikkumise eest. Käskkirja kohaselt ei allunud A. Viitkin 31.08.
2. a kella 20.20 paiku vanglateenistuse ametniku korraldusele avada suu peale ravimi manustamist. Aivar Viitkin esitas 29.10.
3. a vaide Tartu Vangla 09.09.
4. a käskkirja nr 1-4/1859 peale. Tartu Vangla 22.12.
5. a vaideotsusega nr E5 501-2 jäeti A. Viitkini vaie rahuldamata. A. Viitkin sai vaideotsuse kätte 31.12.
6. a. 01.02.
7. a saabus Tartu Halduskohtusse A. Viitkini lepingulise esindaja M. Meristo kaebus Tartu Vangla 09.09.
8. a käskkirja nr 1-4/1859 tühistamiseks. Kaebuses esitati taotlus kaebetähtaja ennistamiseks. Taotluse kohaselt vahetas A. Viitkin oma pooleliolevates asjades esindajat ja M. Meristo sai materjalid kätte alles eelmisel nädalal. Kuna tegemist oli materjalidega alates
9. a kokku ca 150-l lehel, siis lihtsalt puhtfüüsiliselt ei saanud esindaja õigel ajal kaebust esitada asjade rohkuse tõttu. Materjalid saadeti advokaat G. Tavitsi poolt Cargo-ga Tartust Rakverre 27.01.
10. a. See on Cargos fikseeritud ja olemas on ka SMS, mis saadeti G. Tavitsi poolt. Kaebuse esitamise õige tähtaeg oli 31.01.2011.a. Tartu Halduskohtu 04.04.
11. a kohtumäärusega võeti A. Viitkini kaebus menetlusse ja vastustajat Tartu Vanglat kohustati esitama kohtule kirjalik arvamus kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse kohta. 18.04.
12. a saabus kohtusse Tartu Vangla seisukoht tähtaja ennistamise taotluse osas. Vangla on seisukohal, et taotlus kaebuse tähtaja ennistamiseks on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja leiab, et vaide rahuldamata jätmise otsuses oli ära toodud teave edasise vaidlustamise tähtaegade ning korra kohta juhuks, kui isik peaks soovima otsust vaidlustada. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 9 lg 1 eesmärgiks on õiguskindluse kaitse. Kui haldusakti adressaat seaduses ettenähtud tähtaja jooksul oma õiguste rikkumises selgusele ei jõua ning akti ei vaidlusta, on haldusakti hilisem vaidlustamine võimalik ainult siis, kui kohus kaebaja taotlusel ennistab mõjuvate põhjuste olemasolul kaebuse esitamise tähtaja. Kohtupraktika kohaselt on mõjuvaks põhjuseks kaebuse esitamise tähtaja ennistamisel peetud üksnes objektiivseid asjaolusid, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Vastustajale jääb arusaamatuks, mis põhjusel oli A. Viitkini uuel esindajal vajalik tutvuda lühikese aja jooksul kõigi esindatava 2008 aastast pooleliolevate materjalidega, kuna käesolevas asjas kaebuse esemeks olev käskkiri ei puuduta kaebaja varasemaid ega teisi pooleliolevaid menetlusi ning konkreetse vaidluse materjalid on kokkuvõtvalt ainult ehk kümmekonnal lehel. Ilmselgelt pidi õiguslikke eriteadmisi omav isik suutma hinnata saadud materjalide kiireloomulisust ja tähtsust ning seadma endale nendega tegelemiseks vastava ajagraafiku. Saades 27.01.2011. a enda valdusesse esindatava Aivar Viitkini materjalid oli esindajal piisavalt aega, et esitada kaebus tähtaegselt halduskohtule. Käesoleva vaidluse esemeks oleva käskkirja vaidlustamine ei saa olla erialateadmisi omavale isikule raske, kuna tegemist ei ole keerulise õigusliku vaidlusega. Nimetatu nähtub ka esindaja poolt koostatud kaebusest, kus ei ole esitatud midagi olulisemalt rohkem, kui A.Viitkini eelmise esindaja G. Tavitsa poolt esitatud vaides. Kohtu seisukoht Käesolevas asjas on A. Viitkini lepinguline esindaja M. Meristo esitanud halduskohtule kaebuse Tartu Vangla 09.09.2010. a käskkirjaga nr 1-4/1859 tühistamiseks.

§ 12

lg 1 kohaselt toimub pärast haldusasja menetlusse võtmist eelmenetlus.

§ 12

lg 3 kohaselt kontrollib halduskohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt ja lahendab pärast teiste menetlusosaliste arvamuse saamist kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse. Halduskohus rahuldab tähtaja ennistamise taotluse, kui ta loeb tähtaja möödalastuks mõjuval põhjusel. Kui halduskohus leiab, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja taotlust tähtaja ennistamiseks ei ole esitatud, samuti juhul, kui halduskohus jätab tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata, lõpetab ta määrusega asja menetluse.

§ 9

lg 3 kohaselt kohtueelse menetluse läbimisel võib halduskohtusse kaebuse esitada 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil isikule tehti teatavaks otsus kohtueelses menetluses kaebuses sisalduva taotluse osalise või täieliku rahuldamata jätmise kohta. 2 Tartu Vangla 22.12.2010. a vaideotsusega jäeti rahuldamata kaebuse esitaja vaie 09.09.2010. a käskkirja nr 1-4/1859 tühistamiseks. A. Viitkin sai vaideotsuse kätte 31.12.2010. a. Tulenevalt

§ 9lg-st 3 oli kaebusega kohtusse pöördumiseks aega 30 päeva. Kuivõrd 30-s päev langes pühapäevale, siis Ts

ÜS § 136 lg 8 kohaselt loetakse tähtpäev saabunuks puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval. Seetõttu oli kaebuse esitamise viimaseks päevaks 31.01.

1. a, mis oli esmaspäev. Kaebuse esitaja esindaja poolt edastati kaebus käskkirja tühistamiseks Tartu Halduskohtule 01.02.
2. a, seega hilinemisega. Kohus nõustub vastustaja 18.04.
3. a vastuses toodud seisukohtadega ja leiab, et kaebuse esitaja esindaja suur töökoormus ei ole selliseks objektiivseks asjaoluks, mille tõttu tuleks kaebuse esitamise tähtaeg ennistada. Kohtupraktikas ei ole esindaja suurt tööga hõivatust ja sellest tulenevalt kaebetähtaegadest mittekinnipidamist loetud selliseks mõjuvaks põhjuseks, mis tingiks kaebetähtaja ennistamise. M. Meristo sai materjalid kaebuse esitamiseks kätte 27.01.
4. a, seega oli kaebuse koostamiseks aega 5 päeva. Kohus leiab, et käesoleval juhul, arvestades kaebuse asjaolusid, oli võimalik kaebus koostada ja esitada ettenähtud tähtaja jooksul. Kaebaja oli teadlik edasikaebamise korrast ja seega ka kaebuse esitamise viimasest lubatavast päevast ning oleks saanud oma esindajat sellest täiendavalt teavitada juba enne 27.01.
5. a. Kaebaja peab ise oma asjades järgima vajalikku hoolt. Kohtupraktikas on kaebetähtaja ennistamisel mõjuvaks põhjuseks loetud seda, kui kaebajale on jäänud arusaamatuks kaebetähtaja kulgemise algus ning sellest tulenevalt kaebetähtaja lõpp. Käesolevas asjas oli nii kaebajale kui ka tema esindajale teada kaebuse esitamise viimane lubatav päev. Kohus leiab, et käesolevas asjas ei esine mõjuvaid põhjuseid kaebetähtaja ennistamiseks ja taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks tuleb jätta rahuldamata.

§ 12

lg 3 kohaselt juhul, kui halduskohus jätab tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata, lõpetab ta määrusega asja menetluse. Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes

§ 12lõikest 3, on kohus seisukohal, et menetlus A.

Viitkini kaebuses Tartu Vangla 09.09.2010. a käskkirja nr 1-4/1859 tühistamise nõudes kuulub lõpetamisele seoses kaebuse esitamise tähtaja möödumisega. Kohus selgitab, et

§ 24

lg 2 kohaselt menetluse lõpetamise korral ei saa isik uuesti pöörduda kohtusse samas asjas. Tamara Hristoforova kohtunik 3