S § 11 lg 81).
Asjaolud ja kohtu seisukoht 26.05.2011 laekus Tartu Halduskohtule Tartu Vangla kinnipeetava N.L. venekeelne kaebus, milles taotleb välja mõista Tartu Vanglalt moraalse kahju hüvituseks 1000 eurot kaebaja väärikuse alandamise, isikuõiguste rikkumise, kaebaja au ja hea nime mustamise eest. (Kaebus on dateeritud 16.05.2011 kuupäevaga.) Kaebaja märgib kaebuses, et 21.02.2011 (06.02., 07.02.) ja edaspidi vastas vangla valvur O. Kingisep kõikidele kaebaja küsimustele, avaldustele, kaebustele ja taotlustele ainult kohalikus keeles ning kohustas kaebajat rääkima eesti keeles, millega väidetavalt diskrimineeris kaebajat ja tekitas kaebajale moraalset kahju, mis kasvas üle füüsiliseks kannatuseks. 1 Kaebaja märgib, et vangla ei osutanud talle mingisugust abi kahju nõude taotluses vangla poolt esitatud puuduste kõrvaldamisel, ning 11.05.2011 dokumendi 3-30/46-1 (tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks) sai kaebaja ilma tõlketa. Samas märgib kaebaja, et kõik tegevused toimusid kambris nr 2131, kus koos valvur H. Andresoga mõnitati ja naerdi tema üle. Kuna kaebusest ei selgunud, kas kaebuse esitaja on enne kaebusega kohtusse pöördumist läbinud kohustusliku kohtueelse vaidemenetluse, esitas kohus sellekohase päringu Tartu Vanglale, paludes teatada, kas kinnipeetav N.L. on kaebuses kirjeldatud asjaoludega seonduvalt esitanud vanglale kahjunõude. Vastusest kohtu päringule (27.05.2011 elektronkiri) nähtub, et 22.02.2011 on Tartu Vanglas registreeritud N. L.i kahju hüvitamise taotlus summas 5000 eurot. Taotluses kaebuse esitaja märgib, et teda alandatakse, ei antud ajalehte, ega väljastatud tema palvel niiti ja nõela ning temaga räägitakse ainult eesti keeles ja diskrimineeritakse ning solvatakse. Tartu Vangla 11.05.2011 otsustusega nr 3-30/46-1 anti N. L. tähtaeg taotluse puuduste kõrvaldamiseks kuni 30.05.2011. Vastuseks kohtu täiendavale päringule teatas Tartu Vangla 29.06.2011 elektronkirjaga, et 14.06.2011 otsustusega nr 3-30/46-2 jätis Tartu Vangla N. L. kahju hüvitamise taotluse nr 3-30/46 läbi vaatamata. Vastusele lisatud Tartu Vangla 14.06.2011 otsustusest nr 3-30/46-2 „Kahjunõude läbi vaatamata jätmine“ selgub, et N. L. ei täitnud Tartu Vangla 11.05.2011 otsustsuega „Tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks“ nr 3-30/46-1 esitatud nõuet kaebuse puuduste kõrvaldamiseks täpsustada, milline on kahjuhüvitise nõude aluseks olev valvuri õigusvastane ja ebainimlik tegevus 2011.a jaanuari algusest kuni 21.02.2011 ning milles seisneb tema süü; vastustaja taotles selgust saada, et millel põhinevad N. L. väited, et valvur eelistab teist rahvust ning milline on tekitatud kahju ning milliste tõenditega tõendab N. L. kahju saabumist Tulenevalt eeltoodust ja tuginedes haldusmenetluse seaduse § 43 lg 1 p 3 otsustas Tartu Vangla jätta N. L. taotluse kahju hüvitamiseks läbi vaatamata ja lugeda kahjunõude menetlus lõppenuks. Samas on märgitud, et tulenevalt VangS § 11 lg 81 kohaselt, kui vaie või taotlus tagastatakse põhjusel, et vaide või taotluse esitaja ei ole määratud tähtajaks vaides või taotluses puudusi kõrvaldanud, ei ole kinnipeetaval, karistusjärgselt kinnipeetaval ja vahistatul õigust pöörduda halduskohtu poole kaebusega sama vaidemenetluse eseme või kahju hüvitamise taotluse osas. Nimetatud otsustus sisaldab vaidlustamisviidet, kus on märgitud, et taotluse läbivaatamata jätmise otsustuse peale on õigus esitada kaebus halduskohtule 30 päeva jooksul.
lg 2 kohaselt halduskohtu pädevusse ei kuulu avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Vangistusseaduse § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval, karistusjärgselt kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule 2 halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, karistusjärgselt kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vangla direktorile või Justiitsministeeriumile ning vangla direktor või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 kohaselt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval, karistusjärgselt kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, karistusjärgselt kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Vangistusseaduse § 11 lg 81 sätestatu kohaselt kui vaie või taotlus tagastatakse põhjusel, et vaide või taotluse esitaja ei ole määratud tähtajaks vaides või taotluses puudusi kõrvaldanud, ei ole kinnipeetaval, karistusjärgselt kinnipeetaval ja vahistatul õigust pöörduda kaebusega sama vaidemenetluse eseme või kahju hüvitamise taotluse osas halduskohtu poole. Tartu Vangla vastustest kohtu järelepärimistele (e-kirjad 27.05.2011 ja 29.06.2011) ning nendele lisatud Tartu Vangla 11.05.2011 otsustusest nr 3-30/46-1 „Tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks“ ja 14.06.2011 otsustusest nr 3-30/46-2 „Kahjunõude läbi vaatamata jätmine“ selgub, et N. L. on küll kohtueelselt 22.02.2011 esitanud kahju hüvitamise taotluse, milles nõuab mittevaralise kahju hüvitamist nii keelelise diskrimineerimise, kui ka enda alandamise ja solvamise eest, kuid taotluse puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu on otsustatud jätta taotlus kahju hüvitamiseks läbi vaatamata ja HMS § 43 lg 1 p 3 alusel lugeda kahjunõude menetlus lõppenuks. Halduskohtumenetluse seadustiku (
) § 11 lg 31 p 1 sätestab, et halduskohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale samuti juhul, kui kaebuse või protesti esitaja ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumisaladuse, au või hea nime teotamise korral. Kohus on seisukohal, et kuna N. L. kahju hüvitamise taotlusest ei nähtu, milline on kahju hüvitise nõude aluseks olev valvuri õigusvastane ja ebainimlik tegevus ning milles seisneb tema süüline käitumine ning millest tulenevalt tekib kahju 1000 euro ulatuses. Riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 sisaldab nimekirja alustest, mille puhul võib füüsiline isik nõuda kahju hüvitamist: süüliselt väärikuse alandamine, tervise kahjustamine, vabaduse võtmine, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumine, au või hea nime teotamine. Kuna kaebaja ei ole vastustaja poolt nõutud asjaolusid välja toonud ega põhjendanud, on vangla õigesti asunud seisukohale, et kahjunõue tuleb jätta läbi vaatamata ning seega on kaebajal läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus ja puudub õigus kahju hüvitamise nõudega kohtusse pöördumiseks. 3 Kohus on seisukohal, et kuna vastavalt VangS § 11 lg 8 ja lg 81 sätestatule on N.L. läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus, kuulub antud kaebus tagastamisele. VangS § 11 lg 81 sisuks on see, et enne nõuetele vastava vaide esitamist sama vaide esemega kohtu poole pöörduda ei saa. Eeltoodu alusel ja juhindudes kaebuse selle esitajale.
lõige 31 p 1 tagastab kohus käesoleva Ühtlasi kohus märgib, et Halduskohtumenetluse seadustiku § 11 lg 7 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seaduses sätestatud korras ja tähtajal uuesti halduskohtusse pöörduda, kui selleks on tekkinud õiguslik alus. Mare Priks Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.