) § 407 lg 1 alusel rahuldada, sest kostja, kellele kohus on määranud hagile vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud ning puuduvad
lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolud, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise.
lõige 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse osundatud paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Käesolevas asjas on hageja esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks hagiavalduses. Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 sätestab, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud koormatised ja kaasomandi majandamise kulutused. KÜS § 151 lg 1 kohaselt on majandamiskulud korteriühistuseaduse tähenduses korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi ühe ruutmeetri kohta. KÜS § 4 lg 4 järgi võib majandamiskulude maksmisega viivitamisel korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Hageja on hagiavalduses esitatud asjaolude tõendamiseks lisanud hagile nõuet tõendavate dokumentidena kinnistusraamatu andmete väljatrüki (tl.6), millest nähtub, et alates 27.02.2004 on korteriomandi xx xx omanik K. K. . Võlgnevuse arvestuse kohaselt (tl.7) võlgneb kostja hagejale kommunaalteenuste ja halduskulude eest 29458 krooni ja viivisena 4895 krooni. Seoses sellega, et alates 01.01.2011 on Eestis rahaühikuna käibel euro (EUR), mille vahetuskurss Eesti krooni (EEK) suhtes on 1 EUR=15,6466 EEK, tuleb kõik kroonides väljendatud summad ümber arvestada eurodeks, jagades need 15,6466-ga. Seega kostja võlg hageja ees on 2195,56 eurot. Menetluskulude jaotus 3
lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud
Hageja on hagiavalduses (tl.4) taotlenud kohtukulude jätmist kostja kanda. Seetõttu on võimalik käesolevas tagaseljaotsuses määrata kindlaks ka K. K. poolt hüvitatavad KÜ Väimela Põllu 3 menetluskulud.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
Hageja on esitanud maksekorralduse riigilõivu, summas 6000 krooni tasumise kohta 26.04.2010.a. (tl.5). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja mõista riigilõiv 6000 krooni ehk 383,47 eurot. Õigusabikulusid summas 3600 krooni tõendab hageja Lõunalaenud OÜ 15.03.2010 arvega nr V-12-03.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Lõunalaenud OÜ 15.03.2010 arvest nähtub, et 3600 krooni on tasu K. K. võlgnevuse sissenõudmise teenuse eest. Hageja esindajaks on tsiviilasja materjalidest (tl.6) nähtuvalt olnud Lõunalaenud OÜ juhatuse liige Tanel Riivits.
lg 3 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. 2010.aastal kehtisid piirmäärad, mis olid kinnitatud Vabariigi Valitsuse 4.septembri 2008.a. määrusega nr 137, mille § 1 lg 1 sätestas, et tsiviilasja hinna puhul kuni 50000 krooni on maksimaalselt sissenõutav kulu 25000 krooni. Kuigi hageja poolt nõutav lepingulise esindaja kulu jääb lubatud piirmäära sisse , leiab kohus, arvestades asjaolu, et kohus lahendas asja tagaseljaotsusega ning hageja esindaja poolt osutatav õigusabi kohtumenetluses piirdus hagiavalduse kohtusse esitamisega, et vajalikuks ja põhjendatud õigusabikuluks on 1800 krooni. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 7800 (6000+1800) krooni ehk 498,51 eurot.
lg 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.