← Eesti

2-11-11103/22

Obsah (10)§ 187§ 407§ 444§ 125§ 132§ 124§ 134§ 173§ 162§ 468

2-11-11103 KOHTUOTSUS TAGASELJAOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-11-11103 Otsuse tegemise aeg ja koht 03. november 2011, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtuasi

) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD Viru Maakohtu menetluses on Jelena Vassiljeva hagi MTÜ Teadus ja Tarkus Koolituskeskus vastu töövaidluses. Hageja nõudeks on tunnistada poolte vahel

  1. septembril 2009 sõlmitud tööleping lõpetatuks töölepingu seaduse (TLS) § 91 lg 2 alusel alates
  2. detsembrist 2010 ning välja mõista kostjalt hageja kasuks hüvitis kolme keskmise kuupalga ulatuses summas 1380,48 eurot. Hageja väitel ei täitnud kostja tööandja kohustust maksta hagejale palka. Seisuga
  3. detsember 2010 oli kostjal maksmata hagejale kokku 24 683 krooni (1577,53 eurot) brutopalka. Hageja palk ühes kuus oli kokku lepitud 7200 krooni (460,16 eurot). Hageja esitas kostjale avalduse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks TLS § 91 lg 2 alusel alates
  4. detsembrist
  5. Kostja on hageja avalduse kätte saanud
  6. jaanuaril
  7. Hageja väitel kostja ei võimaldanud hagejal alates
  8. detsembrist 2010 tööülesandeid täita, kuna blokeeris hageja juurdepääsu töökohale ja töö tegemiseks antud arvutile. Hageja leiab, et neid asjaolusid arvestades ei ole mõistlikult nõuda töölepingu jätkamist etteteatamistähtaja lõppemiseni. 2

(5)2-11-11103 Hageja väitel ütles hageja töölepingu erakorraliselt üles, kuna kostja rikkus tööandja kohustust maksta töötajale ehk hagejale töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal ning seetõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt hüvitist kolme keskmise kuu töötasu ulatuses. Töölepingu kohaselt moodustas hageja töötasu ühes kuus 7200 krooni (460,16 eurot). Täiendav otsus Viru Maakohtu
  1. augusti 2011 kohtuotsusega (tagaseljaotsus) tsiviilasjas nr 2-11-11103 rahuldas kohus hagi ja vormistas kohtuotsuse (tagaseljaotsuse) ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Kostja sai kohtuotsuse kätte
  2. oktoobril
  3. Kostja esitas
  4. oktoobril 2011 kohtule teate kaja esitamise soovist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 448 lg 42 ja lg 5 kohaselt, kirjeldava või põhjendava osata tehtud tagaseljaotsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kaja esitamise tähtaja jooksul soovist esitada kaja. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab kaja esitamise tähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. Täiendav otsus on täiendatava otsuse osa. Täiendavat otsust võib vaidlustada nagu muud otsust. Täiendatava otsuse vaidlustamise korral eeldatakse, et vaidlustatakse ka täiendavat otsust. Kohus täiendab Viru Maakohtu

  1. augusti 2011 kohtuotsust (tagaseljaotsus) tsiviilasjas nr 2-1111103 kirjeldava ja põhjendava osaga. Käesolev täiendav kohtuotsus on Viru Maakohtu
  2. augusti 2011 kohtuotsuse (tagaseljaotsus) tsiviilasjas nr 2-11-11103 osa. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega. Tsiviilasja eelmenetluse käigus saatis kohus kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama. Kostja juhatuse liikmele Igor Toropovile on hagiavaldus koos lisadega kätte toimetatud
  3. juulil 2011 isiklikult allkirja vastu (t.l.-44). Kohtu poolt määratud tähtajaks, 20 päeva kättetoimetamisest, kostja hagiavaldusele ei vastanud ja vastuväiteid hagile ei esitanud. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hageja esitas hagiavalduses taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Vastavalt

§ 407

lg 1, kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja esitas hagiavalduses taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohtu poolt määratud tähtajaks kostja hagiavaldusele ei vastanud ega hagile vastuväiteid ei esitanud. Kohus loeb hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 444

lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast /---/. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohtul puudub alus arvata, et kohtuotsus täidetakse väljaspool Eesti Vabariiki. 3

(5)2-11-11103 Vastavalt TLS § 28 lg 2 p 2, tööandja on eelkõige kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. TLS § 91 lg 1 ja lg 2 p 2 kohaselt, töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda mõjuval põhjusel, eelkõige kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist. Töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu, eelkõige kui tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega. Lähtuvalt TLS § 95 lg 1 ja lg 2, töölepingu võib üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. Tööandja peab ülesütlemist põhjendama. Töötaja peab põhjendama erakorralist ülesütlemist. Ülesütlemist peab põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Vastavalt TLS § 98 lg 2, erakorralisest ülesütlemisest ei pea töötaja tööandjale ette teatama, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Lähtuvalt TLS § 100 lg 4, kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus tunnistab hageja ja kostja vahel 01. septembril 2009 sõlmitud tööleping lõppenuks alates 27. detsembrist 2010 TLS § 91 lg 2 alusel tööandja poolt kohustuse olulise rikkumise tõttu. Kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks hüvitis kolme kuu keskmise töötasu ulatuses summas 1380,48 eurot. Hagihind Hageja nõudeks on tunnistada poolte vahel 01. septembril 2009 sõlmitud tööleping lõpetatuks töölepingu seaduse (TLS) § 91 lg 2 alusel alates 27. detsembrist 2010 ning välja mõista kostjalt hageja kasuks hüvitis kolme keskmise kuupalga ulatuses summas 1380,48 eurot. Hagis on esitatud üks tuvastus nõue, mis ei ole seotud varalise nõudega ning mille rahuldamise korral saadava hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata ja üks varaline nõue väärtsues 1380,48 eurot.

§ 125

kohaselt, tuvastushagi hind määratakse hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse haginõue mittevaraliseks. Vastavalt

§ 132lg 1, mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 1595 eurot.

Lähtuvalt

§ 124

lg 1, raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. Välisvääringus nõue arvestatakse hagihinna määramiseks ümber eurodesse hagi esitamise aja seisuga Euroopa Keskpanga päevakursi alusel.

§ 134lg 1 kohaselt, hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded. Kui nõuded on alternatiivsed, määratakse hagihind suurema nõude järgi. 4

(5)2-11-11103 Hagihind moodustab 1595 eurot + 1380,48 eurot = 2975,48 eurot. Menetluskulud Vastavalt

§ 173

lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ning seega jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda Viivitamatu täitmine Vastavalt

§ 468

lg 1 p 2, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.